Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil. Tallinna Jaani kiriku ehitamise otseseks ajendiks oli tõsiasi, et traditsiooniliselt Eesti kogudusele kuulunud Püha Vaimu kirik linna ajaloolises keskuses jäi 14 000-liikmeliseks kasvanud kogudusele väikeseks. Alatskivi mõis asub Tartumaal, endises Kodavere kihelkonnas. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Oli mõeldud eluhooneks Arved von Nolckeni perekonnale. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Loss on rajatud Suurbritannia kuninglikku residentsi Sotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Sangaste mõis rajati 1870. ja 1880. aastatel Friedrich von Bergi poolt. See mõis on Eesti üks esinduslikemaid
karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks. Eestlaste talus oli eluhooneks 19. sajandi algul palkidest ehitatud rehielamu. Selle katuse all oli rehealune ja rehetuba. Rehetoas kuivatati vilja ja seega oli ruum rehealusest kõrgem. Vilja kuivatati lae all partel. Sajandi algul oli mööblit vähe ja needki seina ja põranda külge kinnitatud. Kõige hinnalisemaks ja kaunimaks varaks oli pulmakommetega seotud riidekirst. Rehetuba oli eesti talupoja argipäevaseks töö-ja elukohaks. Samas ruumis saadeti mööda ka kõik pidulikud sündmused
maarahvaks. Talurahva eneseteadvust tõstsid ka sajandi algul sisse seatud vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Lahendati talupoegade omavahelisi tülisid ja karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. 19. sajandi algul oli eesti talupoja eluhooneks palkidest ehitatud rehielamu. Selle katuse all oli rehealune ja rehetuba. Eluruumi ülesandeid täitis rehetuba, mille suurus sõltus pere jõukusest. Seal kuivatati ka vilja ja seega oli ruum rehealusest kõrgem. Vilja kuivatati lae all partel. Rehetoas olid savi-või muldpõrandad. Põhja- Eesti paealadel tehti rehetoa põrand sageli ka paeplaatidest. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Veel 19. sajandi algul ehitati rehetoad ilma akendeta
bürgermeister Rootsi võimu all. Kuningas tänas Thomas Rammi tema teenete eest Rootsi krooni ees ja annetas talle Padise-Kloostri mõisa ühes Vasalemma abimõisaga. Ühtlasi soovis kuningas kingitusega kompenseerida kahjusid, mida Thomas Ramm kandis seoses poolakate rüüstamistega tema Riia-lähedastes mõisates Poola-Rootsi sõja ajal. Kingituse tulemusena kolis Rammide suguvõsa Eestimaale. Uus omanik kohandas kloostri suureks mugavaks eluhooneks. Rammid elasid kloostri ruumes kuni 1766. aastani, mil klooster välgust süüdatuna varemeteks põles. Seejärel alustati kõrvaloleva mõisahoone ehitamist. Ehituseks vajaminev materjal saadi kloostri varisevatest osadest. Padise mõisa uus peahoone oli esialgu barokne ühekorruseline kiviehitis. Sellest ajast alates jäid kloostriehitised mõisas majandusruumideks. 1860. aastal ehitati kivist mõisahoone kahekorruseliseks ja fassaadile lisati klaasveranda. 19
Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks küttimine ja korilus. Tööriistad enamasti vaslmistati: kivist, luust, nahast ja puust. Koos elati väikesti gruppidena(küla oli ca.15-30 inimest) Maa hõredalt asustatud. Esimesed asulad tekkisid jõgede suudmetesse. Eluhooneks püstkoda. ASVAKULTUUR PRONKSIAEG (1500E/KR-600E/KR) Kasutusele esimene metall tööriistade valmistamiseks pronks. 2-5kg(kirve jagu) pronksitükk maksis ca. 100. Karilooma. Iseloomulikud kindlustatud asulad (Asva asula Saaremaal). tegevusalad. Põlluharimine, karjakasvatus ja kaubandus. Ulatuslik teraviljakasvatus, mis sai teoks tänu REHE leiutamisele. Rehi teravilja kuivatus ruum, mis ehitati enamasti elamusse sisse . Nt. Rehielamu eestlaste peamine elupaik ca. 3000a. (U
kultuurimaja, mille külge ehitati väga moderne kaarja põhiplaaniga muusikakool, mis on saanud äärmiselt positiivset tagasisidet. [4;9] Arhitektuuri osas on projekteerijal algusest peale olnud mõte ja soov minna moodsas suunas ja teha midagi sellist, mis mitte ei püüaks sarnaneda nõukogude aegse arhitektuuriga selles keskkonnas, vaid pigem midagi sellist, mis oleks kontrastne ja viitaks sellele, kuhu Türi keskuse arhitektuur võiks edasi areneda. Antud ehitis on mõeldud äri- ja eluhooneks. Korterid (kokku 5) jäävad 3- korruselisel objektil viimasele korrusele, jättes alumised korrused äripindadele. Välisfassaadil on kasutatud valget polümeerkrohvi, mis on 20 kenasti sobitatud mustade toonklaasidega. On kasutatud katteliistuta klaasfassaadisüsteemi, mille eripäraks on visuaalse raamijaotuse puudumine väljastpoolt vaadatuna. Hoone kõrval
pelgalt tornlinnus. Võib oletada, et 17. Ja 18. sajandil võidi endise linnuse kivihoonet kasutada mõisa elamuna, sest veel 19. sajandi algul märkis tuntud muinasuurija Ed.Ph.Körber 1802. aastal paremini säilinud kõrge tornitaolise vare kohta, et selle paksud müürid ja võlvid on veel elamiskõlbulikus olukorras. Körber mainib, et linnus ehitati pärast Põhjasõda uuesti üles. See teade võib tähendada varemete ümberehitamist eluhooneks, sest tänaseni säilinud härrastemaja ehitati mitte varem kui 18. sajandi teisel poolel. Enne seda pidi eksiteerima mingi selle eelkäija, mis asus kõige toenäolisemalt just varasema vasall-linnuse territooriumil. Sama tõendab ka J.C.Brotze 1818. aastast pärinevas käsikirjas olev vaade, millel tornitaoline osa on küll katuseta, kuid müürid on küllaltki hästi säilinud, välja arvates pisut lagunenud edelanurk. Kõrvalehituste asupaika tähistavad vaatel ainult rusuhunnikud
annaabi.ee 
