Kohtla-Järvel jõudis ta selgusele, et luuletamine on tema tõeline kutsumus. Sellest ajast algas Heiti Talviku pühendunud luuletamine. Tema luule väljendab suuri filosoofilisi üdistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Luule on enamjaolt lüüriline, ning väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav. Leida võib ka iroonilisust, huumorit ning pettumuste või eksimuste väljendamist. Heiti Talvik oli suur elufilosoofiline mees, tema pidepunkti moodustavadki idealismi lõhkumine, elu ürgtuuma tabamine ja isiku vabadus. Huvi loodusteaduse vastu mõjutas tema kirjanduslikku maitset, ta eelistas naturaliste ja realiste. Ning huvi filosoofia vastu õhutas tema isa tehtud kingitus , kaks köidet Schopenhauerit. Talviku mitmekülgne lugemus kajastuski tema loomingus. Mõneks ajaks jäi ka luuletamine tahaplaanile, nimelt otsustas Talvik õpinguid jätkata, ning lõpetas 1926 Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu
inimene -Surma põhjused on erinevad-vägivald, väljapääsmatu olukord, haigus, õnnetus -elu on habras, seda tuleb hoida -Tulleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest -Remarque kui ,,sõjakas patsifist" või kui abstraktne humanist Surmakäsitus -Ta ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada -Ta kirjeldab seda, mis teda liigutab -Looming on individualistlik, keskendub üksikisikule -Surmakäsitus on eksistentsialistlik ja elufilosoofiline -Surm kuulub paratamatult elu juurde, tema lõplik võitmine ei ole seega võimaik Tsitaadid -,,Mõttetu vaprus on kindel enesetapp" -,,Kui millessegi usud, kannatad vähem" -,,..tagasi dzungli lihtsate seaduste juurde, kus tapeti selleks, et elada, ega elatud selleks, et tappa." -,,Ma ei viska nalja sellepärast, et mul on huumorimeelt, vaid me püüame huumorimeelt säilitada, sest ilma selleta oleksime omadega läbi." Lahendab probleemid Viib hukule
soosikuid", ,,Tagasi teel", ,,Kolm sõpra". Tema raamatud keelati ja põletati, võeti ära kodakondsus, emigreerus USA-sse. Tegelased on sümpaatsed, nagu igapäeva elus, ei mõista hukka, sõprus, armastus. Idee- loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Ta ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada, ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Surma käsitlus on eksistentsialistlik ja elufilosoofiline. Mida tunned Paul pärast puhkust- tunneb end halvasti, et ta poleks tohtinud minna puhkusele, hakkab mõtlema selle peale, mida teha pärast sõda. Mõtted emast. Kokkupõrge elu ja surma peale- pärast sõda, kui inimesed ei leia oma kohta ühiskonnas. Pealkiri- et see sõda ei muutu, ei liiguta lähemale ega ka kaugemale, ainult kaotatakse elusid; sõjasõnum oli, et ühe inimese surm sõjas ei ole midagi, see oli ainule perele katastroof. Moto- sõda
otsusteks ja tegudeks. Segaduses olles ning oma orientiire teadmata võivad raamatute kangelased sageli teha küsitavaid otsuseid ( näiteks Ravici otsus „Triumfikaares“, kus peategelane otsustas alla anda ja vangilaagrisse minna või romaani „Elusäde“ kangelase Friedrich Kolleri vastuhakk koonduslaagri SS-lastele oma elu hinnaga selleks, et päästa teisi vange surmast). Remarque’i surmakäsitlus on eksistentsialistlik ning elufilosoofiline – surm kuulub paratamatult elu juurde ning selle võitmine ei ole võimalik. Elada täiuslikes tingimustes muretut elu on väheste privileeg. Kirjanik tahab tähelepanu suunata elu raskematele etappidele, mis annavadki eksisteerimisele värvikama ja nö elavama tunde. Elu postulaadiks on endaks olemine. Seda Remarque’i teostes leiduvat juhtideed on tabavalt väljendanud J. Kaplinski: olemas ei ole tarvis olla, olemas lihtsalt ollakse.
Teine luulekogu "Tuulemaa" (1913) - sümbolistlik maailmapilt ületab teisi tolleaegseid, EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 30 hilisemaidki oma tähendusliku mitmekihilisuse ning väljenduse rikkuse poolest. Ajaloolisest vaatepunktist kajastub "Tuulemaas" revolutsioonijärgne langusmeeleolu, poeedi ja tema põlvkonna pettumus, enneaegse vananemise tunne. Luuletaja hingesurutist põhjustavad üldisem elufilosoofiline kahtlus, pettumus ratsionalismis ja usus inimese olusid-muutuvasse jõusse ning sellest tulenev üksindus- ja pidetustunne. Luulekogu pealkirja määratlemisraskus tõendab, et tegemist on sümbolismile omase kujundiga, mis ei tähista, vaid vihjab-viitab millelegi, mis seostub mitme tähendustasandiga ning ulatub väljaspoole reaalsust, inimese ja maailma varjatud olemuse juurde. Etümoloogilisi orientiire pakuvad tuul ja tuuline maa, luulekogus valitseb nägemus tuultele
Kõik kultuurilised arengud rajanevad ta arvates situatsioonidest tingitud väljakutsetel (challenges) ja spetsiifilistel vastustel (responses). -) Teatud kultuuri tõusu eelduseks on mingist juhtivast isiksusest lähtuv "loominguline elan", see on sarnane Bergsoni "elan vital"ile. -) Erinevalt Spenglerist eitas ta paratamatut allakäiku. Kuid tsivilisatsioonide langemine on ka tema käsitluses tingitud elu igavesest rütmist, kuid ette võib tulla ka juhuslikku taaselustumist. -) Ta elufilosoofiline kriitika oli suunatud "tehnika tõusu" vastu, mille juures "inimene käib alla", eriti hävitatakse tema hing. -) Moodsa relvatehnikaga on patune inimkond võimeline iseennast hävitama. -) Kui Spengler esindas "lokaalsete tsivilisatsioonide" tõusu ja languse abstraktset skeemi ja eitas igasugust ajaloo mõtet, nägi Toynbee Bergsonile toetudes igasuguses kultuurilises arengus teatud "elujõudu". Seejuures on väga tähtsal kohal kõrgemal seisev vähemus.
individualistlikuks, teist pidi ideoloogiaskeptiliseks kirjanikuks. Tema seisukoht on, et pole 50 võimalik luua universaalset ja kõigiks olukordadeks sobivat ideoloogiat, elu on selleks liiga mitmekesine. Samas võib tema romaanidest selgelt välja lugeda tema hoiakut, seda, mille poolt ja vastu ta on. Tema surma käsitlus on laiemas plaanis eksistentsialistlik ja elufilosoofiline – surm on vältimatu ja paratamatu, aga tuleb hoiduda mõttetuid ning rumalusest põhjustatud surmasid, nt sõjas või koonduslaagris. Surma paratamatuse kõrval annab tuge sõprus. LÄÄNERINDEL MUUTUSETA: sõja mõttetus, inimese muutumine sõjas – noortel kaob eluisu, muutuvad julmaks. Seosed Remarque’i elu ja „Läänerindel muutuseta“ vahel: Paul oskas samuti klaverit mängida. Paul kogus samuti liblikaid Paul oli samuti Somme’i lahingus