lahutamiseks, kuna lahutamine toimub paremini kui mistahes teisel meetodil. Kasutatakse polüakrüülamiidgeeliga täidetud kapillaare. - Aparatuur - peamisteks osadeks on proov, alg- ja sihtpunkt viaalid/nõud, kapillaar, elektroodid, kõrgpingeallikas, detektor: - Sisestamise eriviisid - elektrokineetiline (analüüdilahus viiakse madalama juhtivusega lahusesse (madalam soola kontsentratsioon), võrrelduna eluendiga) ja hüdrodünaamiline; - - - Elektrokineetiline sisestusviis kujutab endast olukorda, kus kapillaar on asetatud ühest otsast katolüüti ja teisest anolüüti (sisaldab analüüdiga proovi). Pinge rakendamisel EOF liigub kapillaari ühest otsast teise, tekib imemisefekt, mis veab proovi kapillaari sisse. - Hüdrodünaamiline sisestusviis töötab rõhu/vaakumi kasutamisel ühest kapillaari otsast
Kui toimub vaid viimane, ei ole rase. Mehel kas sisaldub seda hormooni veres või mõni muu hormoon, mis võib antikehaga seonduda? Kui liiga vara testi teha, siis ei pruugi anda õiget tulemust, kuna hormooni pole veel tootma hakatud piisavas koguses? Tahke faasi ekstraktsiooni protseduur (38) Padrun ekstraktoriks, väike kromatograafiline kolonn (100-1000 mg materjali). Automatiseerimine, mitmete proovide paralleelne töötlemine. 1. Padruni puhstamine eluendiga 2. Proovi voolutamine analüüt-maatriksi seguga (proovi rakendamine) 3. Elueerimine; padrunist desorbeeritakse analüüt, voolutades seda eluendiga.
lahutus. Gradientelueerimist kasutatakse segu analüüsimisel, mille komponentide polaarsus varieerub suurtes piirides. Gradientelueerimise korral muudetakse mobiilse faasi koostist ajas, kusjuures mobiilse faasi elueeriv jõud suureneb. HPLC süsteem koosneb kõrgsurve pumbast, dosaatorist, kromatograafilisest kolonnist, detektorist ja andmete töötlemise seadmest. HPLC-s kasutatakse edasi-tagasi liikuva kolviga pumpasid, mis varustavad kolonni eluendiga kindlal sagedusel. HPLC-s kasutatakse roostevabast terasest 2,1-4,6 mm sisediameetriga ja 30-300 mm pikkust kolonni, mille täidiseks on 3-10 μm läbimõõduga ebaregulaarse kujuga silikageeli osakesed. Retentsiooniaeg (tR) – aeg, mis kulub ainel kolonni sisenemise hetkest detektorini jõudmiseks. Retentsiooniaeg kasvab proportsionaalselt kolonni pikkusega. Eluendi retentsiooniaeg (t0) – aeg, mis kulub mobiilse faasi frondil kolonni läbimiseks.
eluaadi kogumist 2ml mahuga fraktsioonidena kaliibritud ja eelnevalt nummerdatud katseklaasidesse. Kogu voolutamise vältel tuleb · jälgida, et kolonni täidise kohal oleks piisavalt eluenti ja seda vastavalt vajadusele juurde lisada, · vahetada õigeaegselt katseklaase, et eluaat saaks kogutud täpselt 2 ml fraktsioonide kaupa. Elueerimise lõpetamise üle otsustasin eluaadi värvituks muutumise järgi (värviliste proovide korral). Sain koguda 26 katseklaasi 2ml-ga eluendiga. Ka mõtsin vooluti osa (nn ühendatud fraktsiooni) maht 23 cm3 Kogutavate fraktsioonide üldarv peab vastama varem väljaarvutatule, võttes seejuures arvesse ka kolbi kogutud ühendatud fraktsiooni mahtu Fraktsioonide analüüsimine Antud töös väljendasin aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse absorbtsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõtsin aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Lainepikkused sõltuvad uuritavate ainesegude koostisest
KOLONNKROMATOGRAAFIA: Kolonnkromatograafia võimaldab lahutada suuremaid ainehulki kui planaarkromatograafia. Tahke materjaliga, millele saab kanda statsionaarset faasi, pakitud kolonni sisestatakse uuritav proov, mille komponente soovitakse üksteisest lahutada. Kolonni voolutatakse lahustite segu vooluti e. eluendiga. Kui proovis sisalduvate ühendite lahustuvused mobiilses ja statsionaarses faasis on erinevad, siis liiguvad nad kolonnis erinevate kiirustega ja väljuvad kolonnist erinevatel aegadel. Kogudes väljuvat vedelikku e. eluaati kogu selle protsessi vältel üksikute fraktsioonidena ongi võimalik segu komponendid üksteisest lahutada. 2.1.1 Geelkromatograafia Antud töös on ainete segu lahutamiseks kasutusel geelkromatograafia e. geelfiltratsioon- kromatograafia.
eluaadi kogumist 2ml mahuga fraktsioonidena kaliibritud ja eelnevalt nummerdatud katseklaasidesse. Kogu voolutamise vältel tuleb · jälgida, et kolonni täidise kohal oleks piisavalt eluenti ja seda vastavalt vajadusele juurde lisada, · vahetada õigeaegselt katseklaase, et eluaat saaks kogutud täpselt 2 ml fraktsioonide kaupa. Elueerimise lõpetamise üle otsustasin eluaadi värvituks muutumise järgi (värviliste proovide korral). Sain koguda 26 katseklaasi 2ml-ga eluendiga. Ka mõtsin vooluti maht st Vv = 23 cm3. NB! See ei ole kolonni vaba maht, vaid nn ühendatud fraktsioon, mis moodustab vaid osa Vv- st! Kogutavate fraktsioonide üldarv peab vastama varem väljaarvutatule, võttes seejuures arvesse ka kolbi kogutud ühendatud fraktsiooni mahtu Fraktsioonide analüüsimine Antud töös väljendasin aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse absorbtsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõtsin aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel
(läbimõõt 10 40 m) kolonni, mille lõpus asub detektor (tavaliselt spektrofotomeeter või fluoromeeter). Proovi sisestamiseks kasutatakse dosaatorit. Vedelikukromatograafias on eluendiks tavaliselt orgaaniliste lahustite segu või soolade vesilahus, mida hoitakse klaaskolvis või polüetüleenpudelis. Nüüdisajal on levinud pumbatüübiks edasi-tagasi liikuva kolviga (ingl reciprocating) pumbad, mis varustavad kolonni eluendiga kindla sagedusega. Tuntud detektor vedlikukromatograafias on UV-Vis detektor. See on põhimõtteliselt spektrofotomeeter, mille küvetiks on väikene läbivoolurakk (joons 13), mis on asetatud spektrofotomeetri kiire teele. Massispektromeetria Seletage massispektromeetria üldpõhimõtet. Millised ionisatsiooni- ja massianalüsaatorliigid on kõige levinumad keskkonnaanalüüsides Massispektromeetria. Proov algul aurustatakse seejärel ioniseeritakse
annaabi.ee 
