Essee „Eluasemeturu reguleerimise võimalusest ühiskonnas“ Essee ja selle teema põhineb 1998. aasta Tallinna Tehnikaülikooli õppejõu Roode Liiase poolt kirjutatud raamatul „Eluasemekorraldus turumajanduses“. Olgugi et tegemist on pea 20 aastat vana raamatuga, on huvitav arutleda ja mõelda võimalustele, kuidas turul edukas olla ja kas selleks on üldse mingit võimalust. Eluasemeturg on tavaline turg, kus kehtib nõudluse ja pakkumine printsiip – kui pakkumine ületab nõudluse, on hinnad madalamad et kaubast vabaneda, kui nõudlus on suurem kui pakutav, on hinnad omakorda kõrgemad, seda seepärast, et ostjatelt rohkem raha kätte saada. Eluaseme soetamisel on pea eranditeta hinnad piisavalt laes, et pigem on võit, kui eluase odavamalt kätte saadakse. Mida aga võib lugeda eluasemeks? Eestis on eluruum määratletud kui alaliseks elamiseks sobiv elamu või korter. Tuntuim eluaseme tüüp on just korter, kuid millal võib öel...
eluruum, kus ma praegu elan Erastasin, aga praegu ma 22,1% 18,6% 9,9% 20,0% selles eluruumis enam ei ela Eluruum, mida 12,7% 3,8% 4,2% 8,6% kasutasime, ei kuulunud erastamisele Eluruum jäi erastamata 7,3% 2,3% 2,8% 5,0% muul põhjusel Ei oska öelda 2,6% 1,0% 1,4% 1,9% KOKKU 100% 100% 100% 100% Tulemused - head ja vead Eluasemeturu tekkimine Elamistingimuste paranemine (1989.a. leibkondade arv 5% suurem eluruumide arvust, 2000.a. eluruumide arv 5% suurem leibkondade arvust, 2011.a. eluruumide arv 11% suurem leibkondade arvust) Eluruumide heakorra tõus (mugavuste kasv) Riigieelarve vabastamine elamuehituse- ja üürisubsiidiumitest Eluasemekulude osa leibkonna kogukuludest on kontrolli all (1996 17,8%, 2004.a. 15,4%, 2011.a. 17,4%)
Makroökonoomilisel tasandil uuritakse riikidevahelisi erinevusi ja sarnasusi, kasutades selleks peamiselt erinevaid suhtarve, et riigid oleksid omavahel võrreldavad. Makroökonoomilisel tasandil arvestatakse tavaliselt riiklikke koondnäitajaid ning analüüsimiseks kasutatakse aegridade mudeleid. Ferrara ja Koopman (2010: 6) on kasutanud ühemõõtmelist vaatlemata komponentidega mudelit nelja eurotsooni riigi – Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Hispaania eluasemeturu tsükli seoste leidmiseks makroökonoomiliste teguritega, kaasates analüüsi riikide SKP ning reaalsed kinnisvarahinnad. Ferrara, Koopman ning Alvarez et al. (2010) kasutavad andmeid riikide keskpankade poolt koostatud andmebaasidest. Mõlemad aegread on esitatud kvartaalselt alates 1981 kuni 2008, seega on analüüsi kaasatud ka teise ringi laenud ning hiljutine finantskriis, mis viis antud riigid 2008 8 aastal majanduslangusesse
Majandusliku efektiivsuse ehk nn Pareto optimum saavutatakse avaliku sektori sekkumise abil. Valitsuse ülesanne oleks sel juhul seadusandliku regulatsiooni kehtestamine kaupade vahetuseks ning omanikuõiguse kaitse kehtestamine. Majandusliku efektiivsuse tagavad järgmised komponendid: vaba turg ehk täieliku konkurentsi olemasolu; välismõjude puudumine; avaliku sektori poolse pakkumise puudumine; täieliku informatsiooni olemasolu ning eluasemeturu makromajanduslike mõjude puudumine (st mõju inflatsioonile; tööpuudusele ja majanduskasvule). Seega eelnev on vaid ideaalsete tingimustega turu olemus, reaalselt on avalik sektor see, kes teatud poliitiliste meetmetega eluasemeturgu kujundab. 5. Põhilised eluasemepoliitika meetmed on: üüriregulatsioon või hajutatud üüritaseme kehtestamine sotsiaaleluasemete jaotusmehhanismid ja üüripoliitika sotsiaaleluasemete ehituseks või renoveerimiseks suunatud toetused
Kõhklejad – Rumeenia, Bulgaaria – mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine neis riikides toonud kaasa suurimad sotsiaalsed probleemid (investeeringute tegemise takerdumine olemasolevasse elamufondi, kodutus jms). Samas ei katkenud neis riikides uusehitus sellisel drastilisel moel, nagu Eestis, Leedus jm Tulemused: Eluasemeturu tekkimine Elamistingimuste paranemine (1989.a. leibkondade arv 5% suurem eluruumide arvust, 2000.a. eluruumide arv 5% suurem leibkondade arvust, 2011.a. eluruumide arv 11% suurem leibkondade arvust) Eluruumide heakorra tõus (mugavuste kasv) Riigieelarve vabastamine elamuehituse- ja üürisubsiidiumitest Eluasemekulude osa leibkonna kogukuludest on kontrolli all (1996 17,8%, 2004.a. 15,4%, 2011.a. 17,4%)
ka üürikorteritest on suurem osa eraomanduses. Sotsiaaldemokraatlik – Rootsi, Taani, Norra. Domineerib valitsuse kontroll maaomanduse ja finantseerimise üle. Eluasemepoliitika puudutab kõiki ühiskonnakihte ja kvaliteetne eluase on muudetud kättesaadavaks kõigile ühiskonnagruppidele. Tinglikult kehtib seaduspärasus – mida rikkam riik, seda suurem on üürisektori osatähtsus. Avaliku sektori tegevus ja tähtsus eluasemeturu mõjutamisel on liberaalse, konservatiivse ja sotsiaaldemokraatliku suunaga sotsiaalpoliitikat harrastavates riikides erinev. Kaasaegsed suundumused eluasemepoliitikas. Viimasel aastakümnel on Euroopas avaliku sektori roll elamuturu mõjutajana vähenenud. Majanduskasv on vähenenud, mis on toonud kaasa avaliku sektori kulutuste pidurdumise. Elamupoliitikale (1940- 1960) seatud eesmärgid on saavutatud. Valdav osa leibkondadest
annaabi.ee 
