Nende nimed on- eksplitsiitne/ inmplitsiitne poolus Ego kaitsemehanismide loetelus nimetatakse teise inimese alateadliku imeteerimist- indentititserumiseks Carl Jungi teoorias manifisteerub kollektivne alataeadvus eelkõige - sümbolites ja unenägudes Anaalse isiksuse kõige üldisemaks iseloomustavaks omaduseks on- sõltuvus/ võimuihalus/ saavutusvajadus ??? Esimese inteligentsustesti loojaks oli- A. Binet E.Eriksoni psüühosotsiaalse arengu mudelis on alates umbes 50 eluaas. Põhiproblemiks- ego tervislikkus Adleri isiksuse kontseptioonis räägitakse valest elustiilist see kujuneb välja lapsepõlves järgmiste tegurite mõjul- poputamine/ kahelised karistused/ ignoreerimine Louis Thurstone’s esmaste vaimsete võimete hulka ei kuulu- mootorse koordinatsiooni faktor Klassikalises psühoanalüüsis on isiksuse struktuure elementideks- Id/ Ego Tippelamused (peak experiense) on iseloomulikud- eneseteostusele jõudnud inimesele
74 NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 75 gutuse tulemuseks, ebaedu kirjutatakse aga meelsasti häiriva- da erilist kiindumust vastassugupoolest vanemasse. Selline spetsiifiline te välismõjude arvele. Oma edu või ebaõnne õpivad lapsed huvi on tingitud sellest, et umbes viiendal eluaas- Huvi enda tal hakkab hindama tugiisiku tagasiside kaudu. Oluline on anda asjade laps ennast identifitseerima samast sugupoolest seksuaalsuse vanemaga. vastu on aste
mete erakordselt kõrgest tasemest. Samuti leidsid nende uuringute tule- teismeeas poiste musel kinnitust soolised iseärasused poiste ja tüdrukute intellektuaalses tulemusi, kuid poisid arengus: ka Eesti 12–18-aastased tüdrukud ületavad IQ-testides varases saavutavad väikese paremuse tüdrukute teismeeas poiste tulemusi, kuid poisid saavutavad väikese paremuse tüdru- üle alates 15. eluaas- kute üle alates 15. eluaastast. tast. Vastates küsimusele, millised tegurid mõjutavad inimese võimet la- hendada arukust nõudvaid ülesandeid, esitab Flynn (2007: 53) järgmise loetelu: • vaimne teravus – võime “käigu pealt” lahendada ülesandeid, millega me pole varem kokku puutunud ja mis ei ole lahendatavad õpitud meetodite mehaanilise rakendamisega, valmisolek luua erinevaid la-
kindlale kohale Naiskodukaitse struk- tervislikku eluviisi. tuuris. Noored Kotkad on Kaitseliidu 8 Kodutütred on 1932. aastal Naisko- 18aastasi poeglapsi ühendav skaut- dukaitse juurde loodud isamaaline lik noorteorganisatsioon, mis asutati skautlik organisatsioon, kuhu võib Kaitseliidu Vanematekogu otsusega kuuluda iga tütarlaps alates 8. eluaas- 1930. aastal. Noored Kotkad on sead- tast. Kodutütred korraldavad koondu- nud eesmärgiks kasvatada poistest si, laagreid, matku ja teisi ühisüritusi, väärikaid Eesti kodanikke, arenda- kust nad saavad teadmisi ja oskusi jär- da tööoskusi ja valmisolekut kaitsta gukatsete sooritamiseks. Kodutütreid Eesti iseseisvust. Praegu tegutsevad juhib kodutütarde peavanem. Orga- noorkotkaste malevad kõigis Eesti
sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt. Seda sellepärast, et nägemisega seotud rakud on kas suures osas surnud või lülitatud mingisugusesse teise tegevusse. Väga olulised on keele arengu seisukohalt ka lapse kokkupuuted keele kasutajatega. Kui lapsel puudub kokkupuude kõnelejatega, siis ta ei suudagi rääkima hakatagi. Aju väga olulisteks arenguettappideks on just inimese varajased eluaas- tad, kuid aju areng jätkub ka veel pärast lapsepõlve. Kogu inimese elu jooksul toimub ajus muutu- sed. See tähendab seda, et osa närviühendusi tugevneb ja osa nõrgeneb. Inimese geenid määravad aju üldise funktsioneerimise ja inimese kogemused määravad selle detailid. Varajastel eluaastatel ei ole ajukoore kõik funktsioonid välja arenenud, kuid see-eest töötab aju väga paindlikult. Näiteks kui
sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt. Seda sellepärast, et nägemisega seotud rakud on kas suures osas surnud või lülitatud mingisugusesse teise tegevusse. Väga olulised on keele arengu seisukohalt ka lapse kokkupuuted keele kasutajatega. Kui lapsel puudub kokkupuude kõnelejatega, siis ta ei suudagi rääkima hakatagi. Aju väga olulisteks arenguettappideks on just inimese varajased eluaas- tad, kuid aju areng jätkub ka veel pärast lapsepõlve. Kogu inimese elu jooksul toimub ajus muutu- sed. See tähendab seda, et osa närviühendusi tugevneb ja osa nõrgeneb. Inimese geenid määravad aju üldise funktsioneerimise ja inimese kogemused määravad selle detailid. Varajastel eluaastatel ei ole ajukoore kõik funktsioonid välja arenenud, kuid see-eest töötab aju väga paindlikult. Näiteks kui
sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt. Seda sellepärast, et nägemisega seotud rakud on kas suures osas surnud või lülitatud mingisugusesse teise tegevusse. Väga olulised on keele arengu seisukohalt ka lapse kokkupuuted keele kasutajatega. Kui lapsel puudub kokkupuude kõnelejatega, siis ta ei suudagi rääkima hakatagi. Aju väga olulisteks arenguettappideks on just inimese varajased eluaas- tad, kuid aju areng jätkub ka veel pärast lapsepõlve. Kogu inimese elu jooksul toimub ajus muutu- sed. See tähendab seda, et osa närviühendusi tugevneb ja osa nõrgeneb. Inimese geenid määravad aju üldise funktsioneerimise ja inimese kogemused määravad selle detailid. Varajastel eluaastatel ei ole ajukoore kõik funktsioonid välja arenenud, kuid see-eest töötab aju väga paindlikult. Näiteks kui
annaabi.ee 
