ühegi valijamehe häält. 8. William Henry Harrison Astus ametisse 1841, lahkus ametist 1841. 1800. aastal sai temast Indiana territooriumi kuberner. Populaarsust tõi talle võit üles tõusnud indiaanlaste üle Tippecanoe lahingus 7. novembril 1811. Ta võitis ka britte 1812. aasta sõjas ja indiaanlasi Thamesi jõe lahingus 5. oktoobril 1813.1836. aastal kandideeris ta esmakordselt uue, viigide partei kandidaadina presidendikohale. Harrison vastandati lihtrahva kandidaadina elitaarsele presidendile Martin Van Burenile. Majanduskriisile ning van Bureni valitsemises ja kampaanias tehtud vigade tõttu õnnestuski tal 1840. aasta valimised võita. 1841. aasta alguses, ametisse õnnistamise tseremoonial, külmetus Harrison tõsiselt, kui pidi külma ilmaga ilma üleriieteta kuulama läbi aegade pikimat USA presidendi ametisse õnnistamise tseremoonia kõnet (8444 sõna, kestus umbes 2 tundi). Ta haigestus kopsupõletikku ja suri kuu aega hiljem
lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Nähti võimalust rikastada helikeelt uute värskete kujunditega. Selliste teoste kvaliteet sõltus muidugi mitte programmist vaid üksnes muusikast, tema hingestatud sisust ja kunstilisest vormist. Programmilist muusikat hakati laialdasemalt viljelema romantismi ajal. See oli reaktsiooniks klassitsismiaja elitaarsele, "puhtale" muusikale, kus instrumentaalteoste pealkirjad piirdusid vaid teose järjekorranumbri ja/või helistiku märkimisega. Programm ehk sõnaline selgitus pidi aitama lähendada kuulajat heliloojale, võimaldama kuulajatel paremini mõista helilooja mõtteid ja taotlusi. Uued zanrid olid sümfooniline poeem, soololaul, miniatuurid, ooper, operett, ballett. Tekkis modernistlik stiil, mida nimetatakse avangardismiks. See sisaldas palju erinevaid
Keele erinevaid funktsioone: - kultuuri edastaja, säilitaja, konstrueerija ja kujundaja; - sümbolite kogum, omab sümbolilist tähendust kõigis avaldumisvormides; - võimaldab inimestel omavahel kommunikeeruda. Iga kultuuri keel peegeldab ka selle kultuuriliikmete väärtusi, ideaale ja suhteid. - Massikultuur kultuuri tootmine rahvahulkadele ja selle levitamine massiteabevahendite kaudu - Kõrgkultuur suunatud elitaarsele auditooriumile, kuid ka sellisele auditooriumile, kes on vaimselt võimeline kõrgkultuuri vastu võtma. Piir massi- ja kõrgkultuuri vahel on dünaamiline, kõrgkultuur võib muutuda massikultuuriks ning massikultuur võib inspireerida kõrgkultuuri. - Subkultuur - varasema subkultuuri teooria kohaselt (Birminghami ja Chicago koolkonnad) vaadeldakse subkultuuri homogeense inimeste grupina, kes vastanduvad
annavad tähenduse 7 Vaimne (mittemateriaalne) kultuur koosneb abstraktsest inimloomingust (keel, mõtted, uskumused, reeglid, kombed jne) Kultuuri pole ilma loojate kandjateta. Ühiskond ei eksisteeri ilma kultuurita. Kõrgkultuur suhteliselt sügava ja vaimselt nõudliku iseloomuga looming, mis peamiselt orienteerub väikesele elitaarsele tarbijaskonnale Massikultuur vaimselt suhteliselt vähenõudliku iseloomuga looming, mis orienteerub laiale tarbijaskonnale Pierre Bourdieu habitus (loengumärkmed paberkandjal, jaotatakse loengus) Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed VI SOTSIALISEERUMISPROTSESS Sotsialiseerumine uute ühiskonnaliikmete ettevalmistamine eluks sotsiaalses maailmas, so protsess, kus indiviid õpib mõtlema, tundma ja käituma vastavalt antud grupi normidele.
Sisuliselt oli tegemist teatava revolutsiooniga inimmõtlemises, indiviidi ja individuaalse esilekerkimisega kollektiivist, mis kajastus ka õukonnalaulikute loomingus. See uus esteetika asus Euroopas levima ning segunema varasemate laulu- ja laulmistraditsioonidega. Ballaad kujunes tantsulauluks - ballaadi laulmisega oli seotud ka tantsimine. Sellelaadse rahvaliku ilmingu üks juuri (lisaks trubaduuride ja truvääride - keskaegsete laulikute mõnevõrra elitaarsele harrastusele) oli ürgne ja üldlevinud viljakusmaagiline ritualistika (millest meil on juttu olnud varem). Nii siduski ballaad endas kolme põhialget: * eepilist - ballaad jutustab alati mingit lugu * lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus * dramaatilist - ballaad on samas üldrahvalik tantsulaul, millest kumab tugevalt läbi viljakusmaagiline orgiastika mõneti uuenenud kujul
Sisuliselt oli tegemist teatava revolutsiooniga inimmõtlemises, indiviidi ja individuaalse esilekerkimisega kollektiivist, mis kajastus ka õukonnalaulikute loomingus. See uus esteetika asus Euroopas levima ning segunema varasemate laulu- ja laulmistraditsioonidega. Ballaad kujunes tantsulauluks - ballaadi laulmisega oli seotud ka tantsimine. Sellelaadse rahvaliku ilmingu üks juuri (lisaks trubaduuride ja truvääride - keskaegsete laulikute mõnevõrra elitaarsele harrastusele) oli ürgne ja üldlevinud viljakusmaagiline ritualistika (millest meil on juttu olnud varem). Nii siduski ballaad endas kolme põhialget: * eepilist - ballaad jutustab alati mingit lugu * lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus * dramaatilist - ballaad on samas üldrahvalik tantsulaul, millest kumab tugevalt läbi viljakusmaagiline orgiastika mõneti uuenenud kujul
Sisse oli rajatud neli erinevat hauakambrit Etruski linnad on tänapäeva linnade all. Alates 6 saj kujundus muutus, kujunesid tänavad ja majakesed , kuhu lähevad sisse perekondade haudadesse. Tarquinii- ka üks suuremaid linnu, on leitud uhkete freskodega kaunistatud haudu , ja need annavad hea ettekujutuse etruskide elulaadist, ilmalik üldlaad, pidustused ja spordivõistlused, sümboosiumi steenis, selgelt mõjutatud kreeka arhailiselt kunstist ja teiselt nad ilmselgelt esitavad elitaarsele aristokraatlukule elulaadile, näitavad ülemkihi olemasolu.Langeb kokku kreeka allikate tõenditena, räägivad etruskide luksusest, nende orjad olevat olndu ka luksuslikult riides. Teine asi mida kreeka allikad ette heidavad, ebamehisus või mehelikkuse allakäik, või amoraalsus, kreeklased heitsid etruskidele ette et nad lubasid oma naistel suhelda kellega tahes nad isegi ei teadnud kes on nende
annaabi.ee 
