Nii suure toidukoguse tarbimiseks peab ta neljandiku ajast tegelema söömisega. Duss ja mudavann Elevandid jahutavad keha suurte laperdavate kõrvade kaudu, kuid teevad ka "dussi"- imevad lonti vett ja piserdavad seda kehale. Kogenud elevant ulatab lonti hõljutades ja õigel hetkel puhudes igasse kehaosani. Mõnikord püherdavad elevandid mudas või puistavad end üle tolmuga, et katta nahk putukate ja päikesekõrvetuse vastu ja kaitsta auramist läbi naha. Elevandipoeg Elevandipoeg ei pea muretsema toidu pärast, sest ta saab ema piima vähemalt kaks aastat. Mõnikord imetavad teda ka karja teised täiskasvanud emased. Aafrika elevant on suurim maismaaimetaja. Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni. Elevandi põhitoiduks on lehed ja oksad, mida ta haarab londiga. Seda tugevat ja samas tundlikku kehaosa kasutab ta hingamiseks ja haistmiseks, samuti joomiseks, vee piserdamiseks, puude haaramiseks või vaenlasega võitlemiseks
sellele saab ta hingata, juua ja süüa. Vee alla minnes kasutab elevant lonti nagu hingamistoru. Savannis ja metsas, kus elevandid elavad, on nende tähtsus suur, sest liikudes tekitavad nad raja, mida kasutavad ka teised loomad ja nad levitavad arvukate toiduks tarvitatavate taimede seemneid (Loomade Atlas, lk 114). Täiskasvanud isaelevandid võivad kaaluda kuni kuus tonni, olles ligikaudu 80 korda raskem kui keskmine täis kasvanud inimene, aga elevandipoeg kaalub umbes 100kg. Ellujäämiseks peavad nad sööma kuni 300 kg toitu ning jooma rohkem kui 100 liitrit vett päevas. Erinevalt India elevandist on Aafrika elevantidel längus selg ja ümmargused kõrvad. Londi otsas on neil kaks jätke, mille abil suudavad nad justkui sõrmedega asju maast üles võtta. Nii isastel kui emastel Aafrika elevantidel on võhad, ent isastel on need palju suuremad ning võivad kasvada kuni 3 meetri pikkuseks. Nad elavad
Vaatamata massiivsele kehaehitusele on elevant hämmastavalt liikuv, kergete liigutustega, kiire, kuid mitte tõtlik. Ta ujub suurepäraselt (siis ulatub veest välja üksnes laup või londiots), tõuseb ilma märgatava pingutuseta järsust nõlvast üles, tunneb ennast vabalt kaljude vahel. Käratult tungivad nad tihnikusse ilma okste praksumiseta. Elevandid saavad täiskasvanuks 12-15 aastaselt. Elevandiema kannab oma ühte poega 18-21 kuud. Vastsündinud elevandipoeg kaalub umbes 90 kg, kõrgus kuni 1m lont lühike. Elevant elab 50-70- aastaseks. Ta on taimetoiduline. Aafrika elevant asustab hiiglaslikku territooriumi Sahaarast lõuna pool. Vaatamata laialdasele levialale pole tänapäeval Aafrikas elevanti kuigi kerge kohata: suuremal hulgal elevad elevandid nüüd rahvusparkides ja reservaatides. Harva elavad elevandid üksinda. Tavaliselt on karjas 9-12 täiskasvanut, noort ja päris väikest looma.
Looming: ,,Pille-Riini lood", ,,Triinu ja Taavi jutud", ,,Krõlli-raamat" Heljo Mänd lapsepärane mängulisus ja emotsionaalsus, looming peegeldab mitmekülgselt lapse eluringi kuuluvaid mänge ja töid-tegevusi. Hoiak on soe, suhe lapsega väga kodune. Fantaasiarikas ja sisukad probleemid. Fantaasia on lapsemeelselt loogiline ja humoorikas ning loob elavaid pilte. Looming: ,,Aadu läheb lasteaeda", ,,Edev elevandipoeg", ,,Koer taskus", Kõik räägivad" Eno Raud looming on peaaegu tervenisti lastele. Raamatud paistavad silma leidliku lähenemisnurga poolest küllalt tuntud pedagoogilistele probleemidele. Humoorikad, püüab iga raamatuga öelda midagi uut, anda lastele uusi teadmisi. Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega. Looming: ,,Mõru kook", ,,Telepaatiline lugu", ,,Lugu lendavate taldrikutega", ,,Helikopter ja tuuleveski", ,,Sipsik", ,,Naksitrallid"
1968 ,, Tera siit ja tera sealt" valikogu, paremik 1978 ,, Vikerkaar" valikogu paremik Tegutses kriitikuna sõjajärgsetel aastatel. Ellen Niit 1963 ,,Pille-Riini lood" 1967 ,, Jutt jänesepojast , kes ei tahtnud magama jääda" muinasjutt 1970 ,, Triinu ja Taavi jutud" 1977 ,, Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" 1982 ,,Jänesepoja õhtu koos isaga" Heljo Mänd 1962 ,, Uues majas" koolieelikud ja noorem kooliiga 1963 ,,Aadu läheb lasteaeda" 1965 ,,Edev elevandipoeg" 1966 ,,Väike Laisk ja Suur Laisk" 1967 ,, Koer taskus" fantaasiarikkus ja sisukad probleemid 1969 ,,Nurrmootor" jutud Pruunitäpiline mutter; Nurrmootor;Ühe osutiga kell 1976 ,,Päkapikk Pikapäkk" kogu 1977 ,, Kissellikad" seeria perekonnapilte 1982 ,, Kõik räägivad" luule-proosa segakogu Lasteproosa tegelasteks fantastilised olendid, lapsed või loomad. Huumor. 6
Vanad raamatud on väidetavalt täis lugusid, kuida koer veeretab käpaga siili okaskera poriloiku, et siis siilist jagu saada. Siili saab kerast lahti ka, kui puhuda talle tubakasuitsu ninna lasta, loom jääb uimaseks ja ajab ennast sirgu. Kerratõmbunud siil vähendab 15 minutiga hapnikutarbimist poole võrra. Siilile ei meeldi kui teda selili keeratakse kui soovite teda altpoolt näha, siis tõstke ta üles. Vasikas sünnib sarvedeta, elevandipoeg kihvadeta, siilipoeg seeeest tuleb ilmale, okkad seljas. Kuid jõmpsika ilmaletuleku ajal on okkad hästi pehmed, et ema haavata ei saaks. Kui pojad on veel väetid ja rumalad, hoolitseb nende eest ema nii hellalt, kui oskab. Kui tema pesa on avastatud, kannab siiliema oma võsud teise kohta. Siili okkad on meie juuste sugulased vanad langevad välja (mitu tükki päevas), nende asemele kasvavad uued. Siili okkad on muudunud karvad
annaabi.ee 
