Elektrivoolu tööd mõõdetakse džaulides ja võimsust vattides. 13. Joule’i – Lenzi seadus? Ütleb, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolu tugevuse (I) ruuduga, juhi taksitusega(R) ja voolu kestusega(t). 14. Kirjelda elektrivoolu vedelikes. On valmistatud elektrolüüsi teel. Kui vedelikuks pole vedel metall, on vabadeks laengukandjateks ioonid. Negatiivsed ioonid ehk anioonid liiguvad positiivse eletroodi ehk anoodi poole. Positiivsed ioonid ehk katioonid liiguvad negatiivse eletroodi ehk katoodi poole. 15. Mis on Galvano tehnika? Galvanotehnikaks nim tehnikat, kui elektrolüüsi käigus saab katta esemeid metallikihiga. 16. Nim. voolulevimise võimalusi gaasides? Kui gaas ioniseeritakse, hakkab ta elektrit juhtima. Seega on tegemist sõltuva gaaslahendusega. Sõltumatu gaaslahendus, mis ei vaja ionisaatorit, sellised juhul omandavad
4.12 Ul KV E1 d cm n ( Elk - El ) i=1 S n -1 s s Elk - t < Elk0 < Elk + t n n Ul katses leitud õli läbilöögipinge(kV) d elektroodide vaheline kaugus (2,5 mm) eletroodi konstant n katsete arv S parandatud keskmine ruuthälve t väljavõtte normeeritud hälve Elk0 õli tegelik keskmine elektritugevus Tabel 1. 50 katsetulemused ja usaldusvahmik t= 2,01 n= 50 S= 45,16 Elk- 106,7
deltaT suhtega: P= A/ deltat= IU= IruudusR= Uruudus/R 11. Joule-Lenzi seadus: Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. 12. Kirjelda elektrivoolu vedelikes ja mis on galvanotehnika? On valmistatud elektrolüüsi teel. Kui vedelikuks pole vedel metall, on vabadeks laengukandjateks ioonid. Negatiivsed ioonid ehk anioonid liiguvad positiivse eletroodi ehk anoodi poole. Positiivsed ioonid ehk katioonid liiguvad negatiivse eletroodi ehk katoodi poole. Galvanotehnikaks nim tehnikat, kui elektrolüüsi käigus saab katta esemeid metallikihiga. 13. Nimeta voolu levimise võimalusi gaasides? 1. Kui gaas ioniseeritakse, hakkab ta elektrit juhtima. Seega on tegemist sõltuva gaaslahendusega. 2. Sõltumatu gaaslahendus, mis ei vaja ionisaatorit, sellised juhul omandavad
nendevaheline ala muutuma elektrijuhiks. Kõrge temperatuuri abil muutub kaitsegaas elektroodi süütamisel elektrijuhiks. TIG keevitamisel on elektrikaare süütamiseks kaitsegaasi keskkonnas kaks moodust: eleltroodi puutega vastu detaili ja kontaktivaba süütamine. Puutega süüde. Detailil puutega süütamisel võib keevitusvanni Lähendamine Süütamine Keevituskaar sattuda elektroodi tükikesi, samuti puruneb või sulab eletroodi ots ja selle tulemusel põleb keevituskaar ebastabiilselt. Kui kaare süütamine toimub abiplaadil, mis on vasest, saame vältida osakeste sattumist keevitusvanni. Volframi osakesed keevisõmbluses moodustavad defekte. Selline kaare süütamise võimalus on olemas sainult alalisvooluga keevitamisel. Keevituskaare süütamine väljaspool detaili puudet. Vajutades põleti lülitusnupule teki- tatakse kõrgsage- dusliku ja kõrge- pingevooluga sä- delahendus ning süüdatakse kaar,
erinevad? Sinu arvamused, ettepanekud, küsimused? Punktis 7 pestakse lahust 70% etanooliga. 3.2) Kui palju tuleb võtta RNaasA-d, mille algkontsentratsioon on 10 mg/ml, et selle lõppkontsentratsioon oleks 5 ng/l 1 ml-s TE-s? Mitu korda tuleb RNaasi lahjendada? On vaja võtta 1ml RnaasA-d, 2000x. 3.3) Millise laenguga on DNA? Kas geeli ,,hammastega" ots (millesse on kantud DNA) tuleb asetada foreesivanni + või elektroodi poole. DNA on negatiivse laenguga, tuleb asetada eletroodi poole. 3.4) Milleks kasutatakse geelelektroforeesil etiidiumbromiidi (EtBr)? Kuidas EtBr toimib? DNA nähtavaks tegemiseks (EtBr interakteerub lämmastikaluste vahele ning hiljem UV-valguses fluorestseerub), vähendab DNA laengut (DNA muutub pikemaks ja jäigemaks). 3.5) Mitu grammi agaroosi on vaja 40 ml 1,5 % geeli tegemiseks? 80 ml 0,8 % geeli tegemiseks? Et valmistada 40 ml 1.5% geeli on vaja 0,6 g agaroosi ja , et valmistada 80 ml 0,8% geeli on vaja 0,64 g agaroosi.
mehaanilist lülitust laengu elektri-liseks lõhkamiseks. Seda tüüpi süüteid kasutatakse tavaliselt pettelõksudes või teistes seadmetes, mille lähe-duses pommipanija ei soovi plahvatushetkel viibida. Vaatleme mõningaid neist. 4.2.4.1. ELAVHÕBEDA SÜÜDE. Elavhõbedasüüte juures arvestatakse fakti, et mettalliline elavhõbe juhib elektrit nagu kõik metallid, kuid elavhõbe on toatemperatuuril vedelas olekus. Tüüpiline elavhõbedasütik on suletud klaastoru kahe eletroodi ja piisa elavhõbedaga. Suletud on ta elavhõbeda ilge kombe tõttu eraldada aju kahjustavaid aure. Joonis selgitab sütiku ehitust: AB + juhe - juhe Kui elavhõbedatilk puudutab mõlemat juhet, tekib vooluring. Joonisel näidatud asendis tekib vooluring, sest horisontaalselt puudutab elavhõbe mõlemat juhet. Kui aga sütik on vertikaalses asendis, kontakteerub elavhõbeda tilk ainult ühe juhtmega. Sellist süüdet on ideaalne ukse taha panna
Elektrivool on närvi- ja lihaskoe suhtes kõikidest teistest mitteadekvaatsetest ärritajatest (keemilised ained', mehaanilised mõjutused) suhteliselt kõige lähedasem adekvaatsele, kuna füsioloogilistes tingimustes kaasnevad nende kudede talitlusega alati ka elektrilised nähtuse (biolvoolude teke ja levik.Tänu võimalusele doseerida alalisvoolu tugevust, toimeaega ja sagedust kasutatakse elektrostimulatsioonil alalisvoolu Otsene e. direktne elektristimulatsioon elektriäritus antakse eletroodi kaudu otse lihasele. Kaudne e. indirektne elektristimulatsioon - elektriärritus antakse elektroodi kaudu lihast innerveerivale närvile. Polaarsuse seadus voolu sisselülitamisel tekib erutus kaotoodi (negatiivse elektroodi) piirkonnas ja voolu väljalülitamisel anoodi (positiivse elektroodi) piirkonnas. Elektrotoonus seisneb koe erutuvuse muutuses elektrivoolu mõjul. Voolu sisselülitamisel tõuseb koe eruytuvus katoodi