avaliselt 2-7 süsinikaatomit.Keemilis elt akt. Liitsuhkrud e põlüsahhariidid-süsivesikud,mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust.Tekivad kui lihtsuhkrud ühinevad. Lipiidid-hüdrofoobsete v osaliselt hüdr. looduslikku päritolu molekulide klass.Koosnevad: C,H,O.Kannavad edasi org. siseinfot.1g vabaneb 9.3kcal Lihtlipiidid-glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid- rasvad/õlid/vahad.Väga energiarikkad. Nukleotiidid-nukleiinhappe ahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast,suhkrust ja lämmastikalusest. Nukleiinhape-nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid,kuuluvad DNA,RNA Oligosahhariidid-lahustuvad hästi vees,liiguvad org.kiiresti, kergesti omastavad. Riboos ja desoksüriboos-5süiniklised lihtsuhkrud,kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. Ribosoomi-RNA-rRNA-koos valkudega ribosoomide koostisesse kuuluv RNA
süsinikuaatomit. Oligosahhariid-orgaaniline ühend, 2-10 süsinikuaatomit, lahustub hästi, liiguvad organismis kiiresti. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud- süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust. Nukleiinhapped-biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid(DNA ja RNA). Vitamiinid-orgaanilised ühendid, mida organism väikests kogustes vajab, ise ei sünteesi. Valk-orgaaniline molekul, mida rakud valmistavad aminohapetest. Nukleotiid-nukleiinhappeahelate elementaarosad, mis koosnevad suhkrust, lämmastikalusest, fosfaatrühmast. Kromosoom-üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega. SAHHARIIDID- peamine energiaallikas, lipiidide normaalse oksüdatsiooni jaoks vajalik. Monosahhariidid(moodustavad liitsuhkruid),oligosahhariidid, polüsahhariidid. Glükoos-lihtsuhkur-rakkude esmane energiaallikas. Tärklis-liitsuhkur-taimne varuaine juurtes. Tselluloos-liitsuhkur-taimede rakukestade peamine komponent. Kitiin-liitsuhkur- seente
Nukleiinhapped – nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sasaldavad raku tegevusjuhiseid; nukleiinhapete hulka kuuluvad DNA ja RNA. DNA – (desoksüribonukleiinhape)- molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale. RNA- (ribonukleiinhape)- molekulid, mis vastutavad valgusünteesi toeostamise eest (aga on ka muude ülesannetega RNA –molekule). nukleotiidid – nukleiinhappe aheletae elementaarosad, mis kosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest. Informatsiooni – RNA(mRNA)- RNA-molekulid, mis kopeerivad ja toodavad geneetilise info rakutuumast kohta, kus toimub valgusüntees. Transpordi-RNA (tRNA)- RNA-molekulid, mis toodavad Mrna-lt saadud info põhjal ribosoomi õiged aminohapped, millest sünteesitakse vajalik valk. Ribosoomid-RNA(rRNA)- koos valkudega ribosoomide koostisse kuuluv RNA. Geenid- Dna lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi.
Energia- energia saamiseks Varuaine- valke kasutavad toiduks arenevad organismid 32. Tead mõisteid: nukleiinhapped - nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid , DNA ja RNA DNA - molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja seda edasi anda RNA-molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest nukleotiidid - nukleiinhappe ahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest mRNA-informatsiooni RNA-toob tuumast kohale valgu tegemiseks vajaliku info tRNA-transport RNA-toob tsütoplasmast kohale aminohapped, millest valgud kokku pannakse rRNA-ribosoomi RNA-koos valkudega ribosoomide koostisse kuuluv RNA geenid-DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi 33. Kes ja mis aastal avastasid DNA ? 1953. aastal James Watson ja Francis Crick 34
b. DNA(desoksüribonukleiinhape) - molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale. c. RNA(ribonukleiinhape) - molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest (aga on ka muude ülesannetega RNA-molekule), ül DNA-s oleva info kopeerimine ja vajalikku kohta toimetamine. d. nukleotiidid - nukleiinhapete ahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest. e. mRNA - RNA-molekulid, mis kopeerivad ja toodavad geneetilise info rakutuumast kohta, kus toimub valgusüntees. f. tRNA - RNA-molekulid, mis toodavad mRNA-lt saadud info põhjal ribosoomi õiged aminohapped, millest sünteesitakse vajalik valk. g. rRNA (vt.lk. 56, millise kujuga nad on) - koos valkudega ribosoomide koostisesse kuuluv RNA. h
I. Mõisted: kromosoom, kromatiin, geen, nukleotiid, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil, promootor, kodon, antikoodon, alleel • Kromosoom – üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega • Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, lahtikeerdunud kromosoomid • Geen – kromosoomis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks • Nukleotiid – nukleiinhappeahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest • Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil – lämmastikalused • RNA-s on tümiini asemel uratsiil • Promootor – geeni alguses asuv piirkond, millega RNA-polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma • Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik • Antikoodon – mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNAs, mis tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi
annaabi.ee 
