eksisteerivad ainult kahes olekus (parafiin vedelikuks kuid vähesel määral gaasiliseks; jood läheb kiiresti gaasiliseks). Ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist. Füüsikal omad sõlt osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest" (tihedus), keemil sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemil omad sõlt elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1) Nimi a) nimi ei anna infot ei aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. (nt: kõikde elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi jne). b) nimes sisaldub mingisugune info selle aine
siis on tegemist täielikult ioniseeritud aatomiga. Seosed perioodilisustabeliga: Elemendid järjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis väljendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas – st, et neutraalse aatomi elektronkihi kogulaeng peaks olema sama, jagunedes vastavalt ehitusele ära elektronkihtidele, pidades silmas, et 1. elektronkihil võib olla kuni 2 elektroni, 2. kihil kuni 8 elektroni, 3. kihil kuni 18 elektroni ja 4. kihil kuni 32 elektroni. Näidis elektronskeemist kõrvaloleval joonisel. Iga keemilise elemendi lahtris on lisaks elemendi tähisele üldjuhul aatomnumber ja aatommass, aga vahel on märgitud ka elektronegatiivsus, väliselektronkihi konfiguratsioon jms. Tuumalaengu Aatomiraadiuse Metalliliste omaduste Mittemetalliliste kasvamine kasvamine tugevnemine omaduste tugevnemine
(parafiin vedelikuks kuid vähesel määral gaasiliseks; jood läheb kiiresti gaasiliseks). Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Füüsikal omad sõlt osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest" (tihedus), keemil sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemil omad sõlt elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Ainete ja materjalide enamkasutatav klassifikatsioon, ainete ja materjalide tähistamine praktikas: Klassifikats toimub alati mingi tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, st aine võib olla eritunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1)NIMI a)Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit,
Ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist. Füüsikalised omadused sõltuvad osakeste massist ja nende paiknemise tihedusest, keemilise sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Struktuur muutub, kui aine muudab oma olekut. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas: ??? (ei leidnud) kuid ma arvan, et kõige primitiivsem klassifitseerimisviis on liit- ja lihtmaterjal
Samuti on aineid ja materjale, mis eksisteerivad vaid kahes olekus (nt kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust gaasilisse). Ainete ja materjalide füüsikalised omadused sõltuvad osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest"(tihedus), keemilise sideme tüübist ja struktuurist(kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis-ja keemistemperatuur), laetud osakeste liikumisvõimest(elektrijuhtivus) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis(elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutusest. Ainete ja materjalide klassifikatsioon ning tähistamine: Klassifikatseerimine toimub alati mingi tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, st aine võib olla eritunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. 1)NIMI: a) nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta(kriit, vesi); b) nimes
eksisteerivad ainult kahes olekus (parafiin vedelikuks kuid vähesel määral gaasiliseks; jood läheb kiiresti gaasiliseks). Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Füüsikal. omadused sõltuvad osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest" (tihedus), keemilise sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Ainete ja materjalide enamkasutatav klassifikatsioon, ainete ja materjalide tähistamine praktikas: Klassifitseerimine toimub alati mingi tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, st. aine võib olla eritunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1)NIMI a)Nimi ei anna infot aine
vedelikuna, kuid vähesel määral gaasilisena; jood läheb kiiresti gaasiliseks). Ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist. Füüsikalised omadused sõltuvad osakeste massist ja nende paiknemise tihedusest, keemilise sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Struktuur muutub, kui aine muudab oma olekut. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. 3. Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited insenerimaterjalide valdkonnast.
annaabi.ee 
