Elektromagnetism- käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. Elektromagnetiline induktsioon- nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu. Selline on induktsioonivool. Dünamo- koosneb pöörlevast osast- rootorist (kindlal viisil paigutatud püsimagnetid) ja paigalseisvast osast- staatorist (vasktraadist). Kui rootor hakkab pöörlema, siis magnetite asukohad juhtmelõikude suhtes muutuvad ja muutuv magnetväli. Tänu elektromagnetilisele nähtusele tekib mähises vool. Induktsiooni elektromotoorjõud- pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele kui juhtmes puudub vool. U=vlBsin. Pööriselektriväli- induktsioonivooluga kaasnev elektriväli, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Magnetvoog- näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu mag väljas. =BScosB 1Wb. Faraday
leiutajana. Telefon Bell palkas Thomas Watsoni oma assistendiks ja koos eksperimenteerisid nad akustilise telegraafiga. Nad said hakkama helide edasi saatmisega. See viis heliga varustatud telefonini, mis suutis edasi saata ebaselget ja ähmast heli kuid mitte selget kõnet. Telefon Hiljem katsetas Bell vee andurit. Nüüd oskas ta selget kõnet edasi saata elektri abil. Bell keskendus elektromagnetilisele telefonile. Peale telefoni leiutamist asutas Bell kompanii, et oma leiutist edasi arendada ja müüa. Telefon sai sooja vastuvõtu osaliseks ning telefonid hakkasid kiiresti levima.
- Tegi otsuse hakata keskenduma katsetele seoses helidega. Telefon - Rahalise toetusega palkas ta Thomas Watsoni oma assistendina. - Nad eksperimenteerisid akustilise telegraafiga. - Nad said hakkama helide edasi saatmisega. - See viis heliga varustatud telefonini. - See suutis edasi saata ebaselget ja ähmast heli kuid mitte selget kõnet. - Hiljem katsetas Bell vee andurit (saatjat). - Nüüd oskas ta selget kõnet edasi saata elektri abil. - Bell keskendus elektromagnetilisele telefonile. - Ta ei kasutanud vee andurit avalikel esitlustel. - Peale telefoni leiutamist asutas Bell kompanii, et oma leiutist edasi arendada ja müüa. - Telefon sai sooja vastuvõtu osaliseks - Telefonid hakkasid kiiresti levima. Elupäevade lõpp - Bell suri 2. augustil 1922, oma maavaldustel tapvasse aneemiasse (kehvveresus), 75. aastaselt. - Ta maeti Beinn Breaghi mäe peale, vaatega järvele. Kokkuvõte - Alexander Graham Bell oli tark mees.
ehitama seadet, mis hakkaks tootma elektomagnetilist pöörlemist. Ta tegi mootori silindrikujuliseks väänatud traadist, kust kaks otsa läksid patarei peale ja selle silindri sees olevast magnetist. Seda seadet kutsutakse homopolaarseks mootoriks. Need katsed on aluseks tänapäeva elektromagnetilisele tehnoloogiale. Mõtlematult, avaldas Faraday oma tulemused tunnistamata Michael Faraday oma võlga Wollastoni ees. Sellest tulenev vaidlus põhjustas Faraday tagasi tõmbumise elektromagnetiliste nähtuste uurimisest mitmeks aastaks. Charles F. Brush on üks Ameerika elektritööstuse rajajatest. Ta leiutas väga tõhusa DC dünamo, mida kasutati avalikus elektrivõrgus, esimese kaubandus-kaarlambi ja tõhusa meetodi pliipatareide valmistamiseks.
samasuunaline (takistab kahanemist) Lenzi reegli analoog mehaanikas on süsteemi püüd tasakaaluasendi poole Lenzi reegli praktiline rakendamine: 1. Määrame olemasoleva magnetvälja jõujoonte suuna 2. Teeme kindlaks kas magnetvoog kasvab või kahaneb 3. Vastavalt Lenzi reeglile määrame tekkiva magnetvälja suuna 4. Magnetvälja järgi määrame voolusuuna Induktsiooniseaduse rakendusi Tänu elektromagnetilisele induktsioonile tekivad elektrit juhtivas materjalis ringikujulised voolud, mida nim. pöörisvooludeks Kahjulikud induktsioonivoolud · Trafo südamikud (pöörisvoolude vähendamiseks tehakse trafode südamikud õhukestest lehtedest) Kasulikkus · Magnetsummuti (osutis tekivad pöörisjooned, mis takistavad osuti liikumist) · Induktsiooniahi (tekitatakse pöörisvoolud ja selle tagajärjel soojenevad)
stringiteooriad varju. Uuesti päevakorda kerkisid nad 1976. aastal, kui prantsuse füüsik Joel Scherk koos oma kolleegidega näitas, et stringiteooria saab sisemistest vastuoludest vabastada supersümmeetria (sümmeetria fermionide ja bosonite vahel) liitmisega teooriale, saades niimoodi superstringiteooria. 1980ndatel näitasid Michael Green ja John Schwarz, et superstringiteooria võib olla sisemiselt kooskõlaline kvantteooria, mis lisaks elektromagnetilisele, nõrgale ja tugevale interaktsioonile hõlmaks ka gravitatsiooni. Superstringiteooria sisaldab endas nii kvantmehaanikat kui üldrelatiivsusteooriat (üldrelatiivsusteooria on klassikaline teooria, mis ei arvesta määramatuse printsiipi). Tavaliselt on nende teooriate kasutuspiirkonnad väga erinevad: kvantmehaanikat kasutatakse tavaliselt Universumi väikseimate koostisosade - elementaarosakeste - kirjeldamiseks,
· Selline pidurdus on töökindel ja majanduslikult ökonoomne. · Rekuperatiivpidurduse puuduseks on see, et teda on võimalik rakendada suurte nurkkiiruste juures, mis on suuremad ideaalse tühijooksu nurkkiirusest. Seda pidurdust on otstarbekas kasutada koormuste langetamisel suurte kiiruste juures ja mehhanismi esialgsel pidurdamisel. 2) Vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või inertsijõudude mõjul vastupidi elektromagnetilisele momendile. Seega mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist. Selline olukord võib esineda tõstevintsi elektriajamis, kui koormust tõstva mootori ankruahelasse lülitada suur takistus. Mehhanismide pidurdamiseks, mille takistusmoment koosneb hõõrdejõududest, saadakse vastulülituspidurdus ankrupinge polaarsuse muutumisega, kusjuures ergutuse polaarsus jäetakse endiseks. Kineetilise energia arvel jätkab mootor
Edasisel nurkkiiruse suurenemisel üle ideaalse tühijooksu nurkkiiruse muutub elektromotoorjõud suuremaks kui võrgupinge ja ankruvoolu suund muutub vastupidiseks. Vastupidiseks muutub ka mootori moment. Edasine nurkkiiruse suurenemine kestab seni, kuni mootori moment saab võrdseks töömasina momendiga. Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku. 2) vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või inertsijõudude mõjul vastupidi elektromagnetilisele momendile, seega mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist. 3) dünaamilisel pidurdusel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse. Kui aga ergutusmähis on rööbiti ankrumähisega, saame endaergutusega dünaamilise pidurduse. Pidurdamisel lülitatakse mootor võrgust välja, pinge kaob ning vool ja mootori moment muudavad oma suunda 25
paralleelsed, vaid kontsentrilised. Kahesuunaline infoedastus, kasutatakse enamasti 10 Mbps Etherneti puhul. Kahte tüüpi: baseband coaxial cable ja broadband coaxial cable. Baseband – kasutatakse LAN’ide jaoks, ühe kanaliga. Broadband – mitme kanaliga, mitu lõppsüsteemi võivad olla otse kaabli külge ühendatud, kasutatakse televisioonisüsteemides. * Fiiberoptiline kaabel – klaasfiiber, mis kannab valgusimpulsse. Võimaldab suurt kiirust (sadu gigabitte sekundis), immuunsed elektromagnetilisele mõjule, väike sumbuvus. * Raadiolained – signaali kantakse elektromagnetilises spektris. Ei vaja kaableid, võimaldab ületada seinu, kahesuunaline, signaali saab kanda pikemate vahemaade taha, mugav mobiilsele kasutajale. Karakteristikud sõltuvad vahemaast ja levimise keskkonnast (võimalikud igasugsed peegeldumised, signaali nõrgenemised takistuste tõttu, teiste raadiolainete vahelesegamine). Laineid kahte tüüpi – need, mis levivad ~100 meetrit ja teised,
8.3) C = kus, - valguse lainepikkus; - valguse sagedus. Kvantmehhaanilises käsitluses avalduvad valguse kui osakese omadused. Valguse osakene on saanud nimetuse footon. Footoni energia on kvanditud ja on avaldatav kujul (joon. 8.3) hc E = h = kus, h - Blancki konstant. 65 Joonisel 8.2 on esitatud ka erineva lainepikkusega elektromagnetilisele kiirgusele vastavad võnkesagedused ja footoni energiad. 8.2. Materjali murdumisnäitaja Kui valguse footonid läbivad läbipaistvat materjali, siis kaotavad nad osa oma energiast. Selle tulemusena väheneb valguse kiirus ja kiir kaldub kõrvale oma esialgsest suunast (joon. 8.4). Joonisel valgus langeb õhust ja siseneb murdudes tihedamasse keskkonda (näiteks aknaklaas). Langeva kiirguse langemisnurk on suurem kui murdunud kiire murdumisnurk.
annaabi.ee 
