· Mis on korrosioon? Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. · Kuidas korrosioon jaguneb? Jaguneb keemiliseks ja elektrokeemiliseks. · Mis on keemiline korrosioon? Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reag. metalliga, intensiivsemalt toimub see kõrgel temp. 3Fe + 2O -> FeO · Mis on elektrokeemiline korrosioon? Elektrokeemilise korrosiooni korral toimuvad redoksratsioonid metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses. · Millest sõltub metallide korrosioon looduses? Metalli aatomid oovutavad elektrone, oksüdeerudes keskkonnas leiduvate oksüdeerujate toimel.
lahustada vees, siis veemolekulide toimel laguneb sool ioonideks CuCl 2 = Cu2+ + 2Cl- Elektrolüüsiks nim elektrivoolu toimel kulgevaid redoksreaktsioone. Elektrivool elektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Vooluga elektrolüütides kaasneb ainete eraldumine elektroodidel. Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga, kus võrdetegurit nimetatakse aine elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Ionisatsioon - tekivad vabad elektronid ja positiivselt laetud ioonid. Tavatingimustes on gaasid halvad elektrijuhid. Elektrivoolu juhib ainult ioniseeritud gaas. Gaaslahendus - elektrivoolu gaasis. Põrkeionisatsiooniks nimetatakse nähtust, kus elektriväljas kiirendatud elektron põrkudes gaasi aatomiga lööb sellest välja elektrone. Elektrivool pooljuhis on vabade elektronide ja aukude suunatud liikumine.
nendest osa, kuid r-ni lõpuks vabanevad jälle esialgsel kujul. Katal. Soodustavad r-ni kulgemist sel teel, et reageerivad mõnega r-ni lähteainetest, moodus. Aktiivseid vaheühendeid, mis saavad kergesti edasi reageerida, nii et lõpuks katal. Jälle vabaneb. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. Korrosiooniks. Liigitatakse: keemiliseks-metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Elektrokeemiliseks-toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Soodustavad tingimused: Metalli iseloom, välistingimused, metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrodeerub kiiremini kui puhas metall, lahuses esinevad lisandid. Kaitsevõimalused: Metalli kaitsmine emaili-,värvi-lakikihi abil, metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga. Maak-kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks.
See korrosioon on tal poorne ja ei kaitse rauda tema edasise korrosiooni eest. Kui samas Al, Zn, kroom on vastupidavad tänu korrosioonile, kuna neile tekib pinnale õhuke kuid tihe oksiidikiht. 2)Metalle ei esine looduses lihtainetena, vaid esinevad ühenditena sellepärast, et metallideühendid on palju püsivamad (energiavaesemad) ja vastupidavamad. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid. 3)Korrosiooni liigitatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks. KEEMILINE korrosioon: metalli vahetu keemiline reaktsioon keskonnas leiduva oksüdeeriaga. Metalli reageerimine kuivade gaaside(hapnik, kloor, vääveldi oksiid jt) või vedelikega (bensiin, õlid vms.) Kuna tavatingimuses on keemiline korrosioon väheoluline, siis intensiivsemalt kulgeb see kõrgel temp. ( metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparaadis, automootoris, ahjudes jms) Raua keemilisel korrosioonil kuivas õhus kõrgel temp
püsivamasse olekusse. Enamik metallilisi elemente esineb looduses ainult ühenditena, sest need on palju püsivamad kui puhtad metallid. Metallide korrosioon on metallide tootmisele vastupidine protsess ja see kulgeb iseenesest. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid. Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüdeerijate toimel. Korrosiooni liigitatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks. Keemiline korrosioon on metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Nt. metalli reageerimine kuivade gaaside (hapnik, kloor, vääveldioksiid jt) või vedelikega (bensiin, õlid vma). Invensiivsemalt kulgeb keemiline korrosioon kõrgemal temperatuuril. Raua keemilisel korrosioonil kuivas õhus kõrgemal temperatuuril tekib põhisaadusena nn. rauatagi Fe3O4, kuulutamisel kloori atmosfääris tekib raud(III)kloriid.
ühendatud metalljuhtmega, elektrolüüdilahused aga on ühendatud elektrolüüdisillaga. Üheks näiteks võib olla element, kus tsinkplaat on tsinksulfaadi lahuses ja vaskplaat vasksulfaadi lahuses. Galvaanielemendi elektromotoorjud on määratud elektroodide potentsiaalide vahega Korrosiooniks nimetatakse metallide keemilist hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Metallide korrosiooni jaotatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks. Keemiline korrosioon toimub tavaliselt kuivades gaasides või mitteelektrolüütidest vedelikes, kus metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega. Praktikas on see tähtis näiteks kuivas õhus kõrgematel temperatuuridel. Elektrokeemilise korrosiooni korral koosneb protsess kahest omavahel seotud keemilisest reaktsioonist, mis toimuvad metalli kokkupuutel elektrolüüdilahusega. Anoodireaktsioonis läheb metall ioonidena lahusesse ja vabanevad elektronid.
................11 23. MIKS KASUTATAKSE TERASE TOOTMISEL LEGEERIVAID LISANDEID?............................11 24. KIRJELDA ALUMIINIUMI NING DURALUMIINIUMI KASUTUSKOHTI EHITUSEL...................11 25. TOO VÄLJA VASELE, MESSINGULE NING PRONKSILE KASUTUSKOHTI EHITUSEL............11 26. MIDA LOETAKSE SARRUSTERASEKS NING MIS EESMÄRGIL/KUS KASUTATAKSE?...........12 27. MIDA LOETAKSE METALLPEEN-MATERJALIDEKS, LOETLE NEID.....................................12 28. MIDA LOETAKSE KEEMILISEKS JA ELEKTROKEEMILISEKS KORROSIOONIKS?.................12 29. KUIDAS LIIGITATAKSE KORROSIOONI LEVIKULAADI JÄRGI?.........................................12 30. MILLISEID ERINEVAID VÕTTEID KASUTATAKSE KORROSIOONIKAITSEKS, KIRJELDA KA VEIDI?........................................................................................................................... 12 EHITUSKERAAMIKA........................................................................................................ 13 1
mis liidab elektrone: Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, MnO4, CrO3, NO3, ClO4. Redutseerija on osake, mis loovutab elektrone: C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn, SO3, Zn. 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. Tsingile tekkinud korrosioon on tihe, hästi nakkunud ja seetõttu kaitseb edaspidise korrosiooni eest. Mida puhtam tsink on, seda aeglasem on korrosiooni kiirus. Eriti kiirendavad lisanditest raud ja vask. 24. Milliseid reakts nim. elektrokeemilisteks? Elektrokeemiliseks nimetatakse protsesse, mille läbiviimiseks on vaja elektrivoolu või mille käigus tekib elektrivool. Nende reaktsioonide sisuks on redoksreaktsioon ja oksüdatsioonireaktsioon, mis kulgevad tahke ja vedela aine kokkupuute pinnal, kusjuures redoksreaktsiooni ja oksüdatsioonireaktsiooni piirkonnad on üksteisest eraldatud, mistõttu on võimalik fikseerida elektronide liikumist. (Volta element: anoodil Zn=Zn²-+2e ja katoodil (Cu) tsink hävib. 25
3. Metall on võimeline vesilahusest välja tõrjuma kõiki temast positiivsema standardpotentsiaali väärtusega metalle (see reaktsioon ei realiseeru väga aktiivsete, vett lagundavate metallide korral). Metalli korrosioon on redoksprotsess, milles metall hävineb (oksüdeerub) väliskeskkonna toimel: Me - ze - = Me z+ . Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi jaotatakse metallide korrosiooni keemiliseks ja elektrokeemiliseks. Keemilise korrosiooni korral metall oksüdeerub kuivade gaaside või orgaaniliste vedelike (mitteelektrolüütide) toimel. Mõnedel metallidel kaitseb oksiidikiht neid edasise korrosiooni eest (näiteks Al, Cr, Ti korral), kuid real juhtudel on oksiidikiht poorne ega kaitse metalli (näiteks leelis- ja leelismuldmetallide ning ka raua korral). Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahuste toimel, kusjuures reaktsioonist võtavad osa vabad elektronid. Elektrokeemilist
korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kndenseerub õhuniiskust, selles niiskusekiles lahustuvad CO2, SO2 jt. õhus leiduvad tööstusliku päritoluga gaasid). Korrosioon mitteelektrolüütides (bensiinis, petrooliumis, õlides). Biokorrosioon mikroorganismide toimel (bakterid, seened, veetaimed ). NB! Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi jaotatakse protsessid: 1) keemiliseks ja 2) elektrokeemiliseks korrosiooniks. 3. Keemiline korrosioon Toimub kuivades gaasides või mitteelektrolüütides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgemal temperatuuril tekib raua pinnale oksiidikile, mis koosneb mitmesugstest oksiididest (FeO, Fe2O3, Fe3O4). Oksiidikile on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud, seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud.
lahuses. Galvaanielemendi elektromotoorjud on määratud elektroodide potentsiaalide vahega (pinge elektroodide vahel): E = Ekatood - Eanood = E oks E red Galvaanaelemendis on pingereas eespool asuv metall anoodiks, tagapool asuv katoodiks.Elemendi töötamisel tekkiva elektrienergia kasutamisel vib elektrivoolu tööd w avaldada kujul Korrosiooniks nimetatakse metallide keemilist hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Metallide korrosiooni jaotatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks. Keemiline korrosioon toimub tavaliselt kuivades gaasides või mitteelektrolüütidest vedelikes, kus metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega. Praktikas on see tähtis näiteks kuivas õhus kõrgematel temperatuuridel. Elektrokeemilise korrosiooni korral koosneb protsess kahest omavahel seotud keemilisest reaktsioonist, mis toimuvad metalli kokkupuutel elektrolüüdilahusega. Anoodireaktsioonis läheb metall ioonidena lahusesse ja vabanevad elektronid.
Tuleneb, et reaalsed pot.-id on võrdelises sõltuvuses temp.-ist ja elektrolüüdi kontsentratsioonist ja stand. pot.-ist. Järeldus: võib tekkida galvaanielement 1) milles mõlemad elektroodid on samast materjalist ja on samas elektrolüüdi lahuses, kuid elektronid on erinevatel temp.-idel (nt: nn. külmasillad); 2)milles elektroodid on samast materjalist ja samal temp.-il, kuid elektroodid on erineva kontsentr.-ga elektrolüüdi lahuses. Elektrokeemiliseks polarisatsiooniks nimet. elektrolüüsivoolu läbijuhtimisest tingitud elektroodipot.-i nihet selle tasakaalupot.-iga võrreldes. Polarisatsioon on tingitud elektroodiprotsess mingi staadiumi aeglasest kulgemisest, mille tulemusena emj. langeb. Positiivne elektrood muutub negatiivsemaks ja vastupidi. Elektrokeemiline korrosioon on põhiline asetleidev korrosioon, mis seisneb nii mikro - kui makrogalvaanielementide moodustumises pinnale. See leiab aset elektrolüüdi lahuse või sula
pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektrolüüdid - liitainete (aluste, hapete, soolade) vesilahused. Puhas vesi ise elektrit ei juhi. Elektrolüütides kehtib Ohm'i seadus: 1836. a.,tehes elektrolüüsikatseid erinevate ainetega, avastas M. Faraday kaks lihtsat seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) Võrdetegur sõltub ainest ja teda nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. Mõlemad seadused saab kokku võtta ühte valemisse: Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib
pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektrolüüdid - liitainete (aluste, hapete, soolade) vesilahused. Puhas vesi ise elektrit ei juhi. Elektrolüütides kehtib Ohm'i seadus: 1836. a.,tehes elektrolüüsikatseid erinevate ainetega, avastas M. Faraday kaks lihtsat seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) Võrdetegur sõltub ainest ja teda nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. Mõlemad seadused saab kokku võtta ühte valemisse: Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib
moodustist ning koosneb luulisest ja õrna struktuuriga membranoossest (kilelisest) osast. Luuline osa on täidetud perilümfiga, mis koostiselt sarnaneb ajuvedelikuga. Luulise teo perilümfis on membranoosne (kileline) tigu, mille õõnsuses on rakkudevahelise vedelikuga sarnanev endolümf. Membranoosses teos paikneb tegelik kuulmiselund – karvarakkudega kaetud 98 membraan. Karvarakud muudavad kuulmeluukeste akustilise (mehaanilise) energia elektrokeemiliseks impulsiks, mis kuulmisnärvi kaudu viiakse aju kuulmiskeskusesse. Joonis 3.31. Kõrva ehitus Tasakaaluorgan Tasakaaluelund (vestibulaarelund) jaguneb suure ja väikese kotiga (utriculus ja sacculus) esikuks ning kolmeks poolringkanaliks. Tasakaaluorgani luuline osa on täidetud perilümfiga nagu luuline tigu ning kileline osa täidetud endolümfiga. Utriculus ja sacculus on kaks membraanidest moodustatud kotikest, mille ülesandeks on säilitada
annaabi.ee 
