ioonide suunatud liikumist. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nim voolutoimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime.Voolu keemilist toimet võib jälgida katses elektrolüüdi vesilahusega. Voolu keemiline toime seisneb selles et elektrovool eraldab juhist selle koostisosi.Voolu keemiline toime esineb ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites, metallides elektrivool selliseid muutusi esile ei kutsu. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. Elektrivoolul on seega kolm toimet: soojuslik, keemiline ja magnetiline. Voolu olemasolu saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevuse juhis.Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengusuurusega Voolutugevus=elektrilaeng/aeg Voolutugevus tähis on I aega nim t ja elektrilaengu q tähisega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper ehk 1 A NB!! · 1 nA (nanoamper) = 0,000000001 A
tugevam magnetväli b) kaugusest magnetist- mida kaugemale magnetist, seda nõrgemaks jääb magnetväli 6)Maa kui magnet! Maal on olemas magneetilised poolused, mis asuvad geograafiliste pooluste lähedal. Need on vastupidiselt ja ujuvadteatud piirkonnas.Maa magnetvälja tõestab kompass. Kompassi põhjapoolus tõmbub põhjas asuva magnetilise lõunapoolusega. Pooluste lähedal kompass valetab. 7) Elektrivoolu magnetism, iseloomusta! Osutub, et elektrivoolul on lisaks elektriväljale ka magnetväli. Magnetilised omadused on senikaua, kuni on elektrivool( katse pooli ja magnetiga) 8) Mis on elektromagnet? Elektromagnetiks nimetatakse pooli koos raud südamikuga. Erinevus püsimagnetitest on see, et koos elektrivooluga kaob ka magnetväli. Kasutatakse : metalli tõstmiseks, keskkonna puhastamiseks rauajäätmetest,
Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii metallid kui ka elektrolüütide vesilahused. Voolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Voolu keemiline toime kaasneb elektrivooluga ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela, selles ilmnebki voolu magnetiline toime. Voolu magneetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Elektrivoolul on kolm toimet: Soojuslik Keemiline Magneetiline Galvanomeetri abil saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeetri skaala on jagatud jaotisteks. Ampermeeter ühendatakse jadamisi seadmega, mille voolutugevust mõõdetakse. Kuidas ilmneb voolu soojuslik toime? Voolu juht soojeneb Kuidas ilmneb voolu keemiline toime? Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi.
laengukandjateks. Elektrivool tekib siis kui on täidetud kaks tingimust: on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud; Et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Elektrivoolu suunaksm loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivoolu suund on kokkuleppeline. Elektrivoolu toimed Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolutoimeteks. Elektrivoolul on kolm toimet: soojuslik keemiline magnetiline Vooluga juht soojeneb. Selles seisnebki voolu soojuslik toime. Voolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Voolu magnetiline toime seisneb selles,et vooluga mähis mõjutab magnetnõela.
( Aktseptor võtab naaberaatomitelt elektroni ja tekitab elektronkattesse augu, mis soojusliikumise toimel siirdub valentstsooni). 7. Siirded: Transistor: on pooljuhtseadeldis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. tema abil saab võimendada elektrisignaale, teha ümberlülitamisi, genereerida elektrivõnkumisi jpm. Diood: on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Kiip: nimetatakse integraal- e. terviklülitust. Kiip on pooljuhtainest plaat, millesse on tehtud palju mikromeetri suurusjärgus transistore koos vajalike takistite ning kondensaatoritega. Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: näiteks võimendi, protsessor, muundur vms.
võib täheldada sarnast käitumist. Kui see ühendada skeemi õigetpidi (öeldakse: pärisuunas), süttib lamp diood juhib voolu. Ühendame vidina skeemist lahti (keerame teistpidi ja tinutame tagasi), siis lamp enam ei põle. Öeldakse, et diood on ühendatud vastusuunas. Nagu näha, on dioodi skeemi ühendamise polaarsus päris oluline! Ehk siis diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Elektrivoolu kasutamisel on dioodid ka tähtsad, kuna võimaldavad teha vahelduvvoolust alalisvoolu. Skeemidel tähistatakse dioodi kolmnurgana, milles vool liigub aluselt tipu suunas (positiivselt pooluselt negatiivsele). DIOODI SKEEMITÄHIS Poest ostetud dioodil võib ühe väljaviigu lähedal märgata korpusele
Dioodid Diood Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Ajalugu Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873. aastal ning aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880. aastal
kortsude silumine). Mõõtmiseks(Laserkaugusmõõtja on mõeldud asendama mõõdulinti ning joonlauda ning seda ilma abilist kasutamata.)Tehnoloogias(materjalide töötlemiseks-märkimiseks, keevitamiseks, puurimiseks, lõikamiseks) keemias-keemiatööstustes(reaktsioonide käiku kiiritamiseks). Fotoonikas Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Töökindlad, kiiretoimelised, väikesed, kerged ja tarbivad vähe võimsust. Nende parameetrid on kohati tüüritavad (näiteks fotodioodi voolu tüüritakse valgusega), kuid sõltuvad temperatuurist.Tööpõhimõte-on lihtne aru saada. Seda võib võrrelda uksega mis avaneb ühele poole, kuid ei avane teisele poole
kasutavate seadmete arendamist, millele patendi sai ta aastal 1888. (Dr. Ljubo Vujovic, 1998) 4. Ameerika Ühendriikides Aga, kuna Euroopas ei leidunud kedagi, kes huvituks tema avastustustest, otsustas Tesla minna tööle Thomas Edisoni juurde Now Yorki. USA'sse saabudes oli ta üpriski vaene ja äraelamiseks kaevas ta mõne aja koguni kraave. Tesla elas New York'is 59 aastat, kuni tal tekkis lahkarvamus Edisoniga vahetu elektrivoolul ja vahelduvelektrivoolul põhineva energeetika üle. Tesla tõi tähelepanu sellele, kui ebatõhus oli Edisoni vahetuvoolu kasutavad elektrimajad, mis olid ehitatud mööda Atlandi ookeani rannikut. Pärast võitu voolusõjas Edissoniga, oli ta USA's laialdaselt tunnustatud suurima elektriinsenerina. Paljud ta tööd olid pioneeriks tänases elektrotehnikas ja paljud leiutised olid suure tähtsusega. 1947 tunnustas USA Ülemkohus teda kui raadio leiutajat. (Ov, 2006) 4
Vaatlus: Vaatlejad kasutavad absoluutset asukohta, et teha kaarte ja panna paika vara või kinnisvara piire. Ülesehitajad: GPS võimaldab täpset maavärinate liikumise ja võngete mõõtmiste registreerimist. Satelliit, GPS Telegraafside. 18. sajandi lõpupoole võeti kasutusele semafortelegraaf. Kuid selle kasutegur oli madal ja selle tegevuspiirkond piiratud. Suur murrang sõnumite edastamise ajalukku tuli siis, kui selleks hakati kasutama elektrivoolu. Esimese elektrivoolul töötava telegraafiaparaadi leiutas 1809. aastal saksa arst Thomas Samuel von Sömmering. Telegraafi edasisist arengut pidurdas tugevasti 1914. aastal alanud I maailmasõda. Sõja lõppedes küll telegraafi areng jätkus, kuid sellele oli tekkinud vahepeal jõudsalt arenema hakanud telefoni näol uus ja tõsine konkurent. Kiiresti arenev ja tihe telefoniühenduste võrk põhjustas telegrammide arvu järsu vähenemise. Telegraafside. · 1837. aastal konstrueeris ameeriklane Samuel
dielektriga. Lihtsaim kondensaator koosneb 2-st paralleelsest metallplaadist, mille vahel on õhk. · Kondensaatori mahtuvus: S C= 0 , milles suhteline dielektriline läbitavus d o elektriline konstant (8,85*10-12 C2/N*m2) S ühe plaadi pindala (m2) d plaatide vahekaugus (m) ALALISVOOL · Elektrivooluks nim laetud osakeste suunatud korrapärast liikumist. Elektrivoolul on järgmised toimed: 1. soojuslik toime (nt:elektripliit) 2. magnetiline toime (nt: elektrimootor, elektrimagnet) 3. keemiline toime (nt: elektrolüüs) Elektrivoolu iseloomustab voolutugevus. · Voolutugevuseks nim ajaühikus juhiristlõiget läbinud laengut. q q U I= ; I = ; I = , milles J voolutugevus (A) t t R q laeng (C) t aeg (s)
iseloomustavat magnetvootihedust ehk magnetilist induktsiooni. Elektromagnetväljade osas on juba pikemat aega viidud läbi palju uurimusi ning katseid, et jõuda üheste järeldusteni ohu osas – seda aga ei ole suudetud. Teadlased jõudnud konsensuseni, et elektromagnetväljad ilmselt kujutavad inimestele ohtu, ent palju tööd tuleb veel teha, et jõuda inimorganismile avaldatava mõju ulatuse osas. Magnetväli. Iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja, st elektrivoolul on magnetilised omadused. Magnetväli on ruumis pidev ja võib mõjutada teisi liikuvaid laenguid – siit tuleb välja ka tema oht. Katses kasutatav seade mõõdab vahelduvvoolust tekitatud magnetväljade magnetilist B induktsiooni nanoteslades, tähis nT. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
iseloomustavat magnetvootihedust ehk magnetilist induktsiooni. Elektromagnetväljade osas on juba pikemat aega viidud läbi palju uurimusi ning katseid, et jõuda üheste järeldusteni ohu osas seda aga ei ole suudetud. Teadlased on jõudnud konsensuseni, et elektromagnetväljad ilmselt kujutavad inimestele ohtu, ent palju tööd tuleb veel teha, et jõuda järeldusteni inimorganismile avaldatava mõju ulatuse osas. Magnetväli. Iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja, st elektrivoolul on magnetilised omadused. Magnetväli on ruumis pidev ja võib mõjutada teisi liikuvaid laenguid siit tuleb välja ka tema oht. Katses kasutatav seade mõõdab vahelduvvoolust tekitatud magnetväljade magnetilist induktsiooni B nanoteslades, tähis nT. Alusdokumentides on sellele suurusele viidatud kui magnetvootihedusele B, mida loetakse magnetvälja iseloomustavaks füüsikaliseks suuruseks, mis määrab selles väljas liikuvale elektrilaengule või elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu
(mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Vooluahela kogutakistus võrdub kõikide takistite takistuste summaga. Kogutakistuse arvutamisel jadamisi olevate takistite takistused liidetakse: R = R1 + R2 + .... Ri. Rööbiti ühendatud takistite kogutakistus leitakse valemiga: 1/R = 1/R1 + 1/R2 + .... 1/Ri. 2.8 Diood Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Pooljuhtdioodi tööpõhimõte seisneb P- ja N-tüüpi pooljuhtide ühendusel tekkiva PN-siirde omadusel juhtida voolu pärisuunas (P pooljuht positiivse pingega) oluliselt paremini, kui vastassuunas. Pooljuhtmaterjalidena on kasutatud nii germaaniumi kui seleeni, kuid tänapäeval on siiski väga levinud ränidioodid. Joonis 3
Energiat saab hajutada ainult siis, kui energial on nö kuhu minna. Võimaldamaks mootori aeglustamist, tuleb energia hajutada, mida võib teha seda energiat salvestades või muundades teiseks energialiigiks. Selleks on mitu võimalust [23]. Võimalik on tagastada elektrienergiat toitevõrku, kus see energia tarbitakse ära teiste võrku ühendatud tarbijate poolt seda nimetatakse elektrienergia rekuperatsiooniks. Elektrienergia muundada soojuseks, lastes elektrivoolul kulgeda läbi pidurdustakisti (elektrivoolu läbimisel läbi aktiivtakisti eraldub soojusenergiat). Energiavahetus mitmemootorilistes rakendustes (pidrudusenergiaga toidetakse teisi sama muunduriga ühendatud mootoreid) Dünaamiline pidurdus, kus koormuse kineetiline energia muundatakse soojuseks mootoris endas. Elektrienergia rekuperatsiooni peamiseks eeliseks on elektrienergia saadavus kõigile samasse võrku ühendatud seadmetele
Energiat saab hajutada ainult siis, kui energial on nö kuhu minna. Võimaldamaks mootori aeglustamist, tuleb energia hajutada, mida võib teha seda energiat salvestades või muundades teiseks energialiigiks. Selleks on mitu võimalust [6]: Võimalik on tagastada elektrienergiat toitevõrku, kus see energia tarbitakse ära teiste võrku ühendatud tarbijate poolt seda nimetatakse elektrienergia rekuperatsiooniks. Elektrienergia muundada soojuseks, lastes elektrivoolul kulgeda läbi pidurdustakisti (elektrivoolu läbimisel läbi aktiivtakisti eraldub soojusenergiat). Energiavahetus mitmemootorilistes rakendustes (pidrudusenergiaga toidetakse teisi sama muunduriga ühendatud mootoreid) Dünaamiline pidurdus, kus koormuse kineetiline energia muundatakse soojuseks mootoris endas. Elektrienergia rekuperatsiooni peamiseks eeliseks on elektrienergia saadavus kõigile samasse võrku ühendatud seadmetele
annaabi.ee 
