Tartu Kutsehariduskeskus IKT-osakond Johann Jakob Jürgen Eesti elektriturg enne ja pärast avanemist Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Elektrituru avanemine pani turuosalised investeerima mõistlikult ning efektiivsemalt majandama. Seeläbi on tarbial õigus valida omale kõige sobivam elektrimüüja ning elektritootjate vahel tekib konkurents. Konkurents on hea, kuna see peaks loogikas elektri hindu vähendama.
5 MIKS ON VAJALIK TURU REGULEERIMINE? Ettevõtete käitumise kontrollimiseks Kaupade/teenuste tootmise ja müügitingimuste reguleerimiseks (näiteks hügieeninõuded) Keskkonnakaitse, tervishoiu tagamiseks Valitsuse tulude kontrollimiseks (näiteks aktsiisimaks) 6 REGULEERITUD JÄÄTMEVEO TURG 7 EESTI ELEKTRITURU AVANEMINE ELEKTRITURG VAREM: Kuni 2013. aasta 1. jaanuarini koosnes Eesti elektriturg kahest osast avatud ja suletud elektriturg. Suletud osa tarbijatele oli elektrihind riiklikult reguleeritud. Elektriostmise skeem enne 1. jaanuarit 2013. aastal: http://avatud2013.ee/elekter-eestis/elektriturg-hetkel/ 8 EESTI ELEKTRITURU AVANEMINE ELEKTRITURU AVANEMISE PÕHJUSED: Elektrimüüjad sunnitud rohkem pingutama
Majandus uudised ja minu arvamus. Vaata, kuidas kerkib keskmine elektriarve Eesti Energia uute hindade puhul! ( Delfi Majandus 3. September. http://majandus.delfi.ee/news/elektriturg/delfi-graafik-vaata-kuidas- kerkib-keskmine-elektriarve-eesti-energia-uute-hindade-puhul.d?id=65017028 ) Mina arvan, et väga paljutel peredel läheb raskeks, eriti veel neil kellel on palju lapsi ja kelle vanemad tööl ei käi on ju teada, et Eesti Töötukassast ei saa mingit märkimisväärset palka. Kui kallineb elekter kallineb ka kõik muu. See võib põhjustada järjekordse Eestlaste rände Soome või kuhugi mujale kus elu on odavam. Pildi järgi kauba tellija sai tünga.
Vahest on see ka Venemaale iseloomulik, sest ka nemad pole osanud läbi ajaloo oma ressurssidega mõistlikult ümber käia. Mõnes mõttes on Eesti majandus selle suhtes ohutu, meil pole suure majandusliku tähtsusega maavarasid. Põlevkivi lõppemise korral võib küll muutuda mõni aspekt keeruliseks, kuid selleks ajaks on tehnoloogia kaasabil juba leitud probleemile lahendus. Kuna põlevkivi kasutatakse enamasti elektri tootmisel, siis lahendus ongi lahtine elektriturg, mis esmapilgul ei aseta inimesele lisakoormust. Esimeseks rikkuse suurendamise võimaluseks Eestis on kindlasti Euroopa ja ka maailma majanduse jätkuv tõus. Juba see, et majandus tõuseb mõne protsendi võrra näitab, et iga järgnev hommik ärkan üha majanduslikult paremas ja kindlamas riigis. Suuremaks muudatuseks on arvatavasti vaja struktuurimuudatust ja aega. Soomlaste eelis meie ees ongi aeg, nemad ei pidanud teenima 50 aastat Nõukogude võimu, mille majandus järk-järgult langes
võrguettevõtjate elektrivõrgud oleksid võrdselt kättesaadavad ja kasutatavad kõigi turuosaliste poolt. **** Tarbija saab võimaluse valida endale meelepärase paketi ja saab seetõttu oma hinda mõjutada elektripaketi valikuga. **** Andres Tropp, Eesti Energia regulaatorsuhete juht 14.02.2013 Nädalavahetusel saadet Olukorrast Riigis kuulates jäi kõrva Kalle Muuli tõdemus, et ta ei suuda leida ühtegi arukat põhjendust Eesti elektrituru avamisele. Elektriturg on nüüd avatud, aga muutunud pole midagi. Ikka on meil üks monopoolne ettevõte ja ega keegi ei rutta nüüd ju Eestisse uusi elektrijaamu ehitama. Muuli arvates oleks võinud turu avamisega oodata kuni valmib teine merealune elektrikaabel Soomega. Senikaua oleks elektri hinda võinud määrata riik. Olles selle raadiosaate fänn juba aastaid, olen ma siiski veendunud, et seekord Muuli eksis. Seda põhjusel, et juba täna on võimalik Eestisse importida kogu siin tarbitav elekter ja nüüd,
direktiiv (2005.a Balti EJ, 2015.a Eesti EJ 1659 MW ehk 73% olemasolevast võimsusest); · Saavutada 2010. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaaluks 5,1% brutotarbimisest -> 2008.a 2,3%; · Saavutada 2020. aastaks elektri ja soojuse koostootmisjaamades toodetud elektri osakaaluks 15-20% brutotarbimisest ning soojuse osakaaluks 35- 40%-> 2008.a elektrist 11% ja soojusest 37%; · Avada Eesti elektriturg 35% ulatuses 2009. aastaks ja täielikult 2013. aastaks · Hoida 2010. aastani primaarenergia tarbimise maht 2003.a tasemel; · Tagada sisemaise elektritarbimise koormuse katmiseks vajalik kohaliku genereeriva võimsuse olemasolu; 17.Millised on soojuselektrijaamade, tuumajaamade, hüdroelektrijaamade ja elektrituulikute sarnasused (nii tehnoloogilised kui ka töö põhimõttelt)? Kõik muundavad mehhaanilise energia elektrienergiaks. 18
tootmine toimub Taani majandusvööndis Põhjamerel. Suurimad nafta- ja gaasitootjad on DONG Energy ja A.P. Møller Mærsk kontserni kuuluv Mærsk Olie og Gas. Taani on energiaallikate netoeksportija. Taani gaasiturul kehtib alates 01.01.2004 vaba konkurents. 17 Elektri tootmine Koos Soome, Rootsi ja Norraga osaleb Taani Põhjamaade elektribörsil NordPool ja koostööorganisatsioonis NORDEL. Taani elektriturg avati 2003. aasta 1. jaanuaril. Taani turul on viimastel aastatel toimunud elektriettevõtete konsolideerumine ja välisettevõtete turuletulek (Vattenfall, E.ON). Suurimad elektritootjad on DONG Energy ja Vattenfall. DONG Energy suuromanik on 73%lise osalusega Taani riik, kuid 21,9% riigile kuuluvatest aktsiatest on kavas maha müüa, millega säilib riigi napp enamusosalus.. Taanis on arenenud taastuvenergia kasutamine. Elektritootmises on taastuvenergia
Taani on Euroopa kolmas nafta- ja gaasitootja Norra ja Suurbritannia järel. Nafta ja gaasi tootmine toimub Taani majandusvööndis Põhjamerel. Suurimad nafta- ja gaasitootjad on DONG Energy ja A.P. Møller - Mærsk kontserni kuuluv Mærsk Olie og Gas. Taani on energiaallikate netoeksportija. Taani gaasiturg on konkurentsile vaba. Koos Soome, Rootsi ja Norraga osaleb Taani Põhjamaade elektribörsil NordPool ja koostööorganisatsioonis NORDEL. Taani elektriturg on konkurentsile vaba. Taani turul on viimastel aastatel toimunud elektriettevõtete konsolideerumine ja välisettevõtete turuletulek (Vattenfall, E.ON). Suurimad elektritootjad on DONG Energy ja Vattenfall. DONG Energy, mille omanik on 73%lise osalusega Taani riik. Plaanitud erastamine 2007. aasta II poolel lükati edasi. Taanis on arenenud taastuvenergia kasutamine. 2007. aastal oli taastuvenergia osakaal koguenergiatarbimises 16,3%
Santa Fe ja autonoomne linn Buenos Aires, viimastes elab igas umbes 3 miljonit elanikku. Tucuman'i provints on kõige tihedamalt asustatud, umbes 60 in/km 2, samal ajal Santa Cruz'i provints on kõige hõredamalt asustatud, kõigest 1 in/km2. 7. ENERGIAMAJANDUS Argentina on suurim Lõuna-Ameerika maagaasi tootja. Samuti leidub seal naftat, mida toodetakse. Kahjuks on viimastel aegadel tootmine vähenenud, samal ajal on aga energia vajadus suurenenud. Samuti on Argentinas suuruselt kolmas elektriturg Ladina- Ameerikas. 2011. aasta seisuga toodeti päevas umbes 761 360 barrelit naftat. Sellest ise tarbiti 678 000 barrelit ning ülejäänud 83 360 barrelit eksporditi mujale. Maagaasi toodeti samal aastal päevas keskmiselt 1 369 miljardit kuupjalga, aga ise tarbiti 1 629 miljardit kuupjalga, seega imporditi sisse 260 miljardit kuupjalga maagaasi. 2007. aastal toodeti kokku 115 miljardit kWh elektrit ehk umbes 2725,6 kWh inimese kohta. Elektrit imporditi 6,38 TWh, aga eksporditi 3,49 TWh
Emissioonide direktiivide ja taastuvenergia osakaalu suurenemise regulatsioon Euroopa Liidu liikmesriikidele läheb järjest karmimaks ning süsihappegaasi ja keskkonna tasud järjest 25 kasvavad. Eleringi lehel näha kütusehindade prognoosi (Joonis 10.). Joonis 10. Taastumatute energiallikate hinnaprognoos aastatel 2010-2035 Allikas: (http://elering.ee/public/Elektriturg/Elektrienergia_hinna_kujunemine/Kutusehindade_prognoos.jpg) Prognoosis on märgata taastumatute energiaallikate (näiteks põlevkivi, maagaas, nafta, raskekütteõli) suurt hinnatõusu. Põlevkivi on Eestis peamiseks ressursiks, mistõttu võib kindlalt väita, et on oodata suurt elektrienergia tõusu lähima 20 aasta jooksul. Kvoodi hinnaprognoos on 15-25 EUR/t, mis tähendab, et põlevkivielektri tootmine võib kallineda 40- 60% [20]. 4.4
kond tõenäolist mõjutegurit - edasine analüüs selgitab nende hulgast olulisemad. 2. Valitakse sobiv regressioonmudeli kuju (tavaliselt logaritmiline). ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi SISSEJUHATUS 10 3. Mõjutegurite aegridade uurimine. Et prognoosida 10...15 a ette, kogu- takse reeglina andmed 20-ne möödunud aasta kohta. Raskusi tekib, kui elektriturg on viimastel aastatel dramaatiliselt muutunud (nagu nt Eestis ja teistes üleminekuriikides). Prognoosimudel peab arvestama ka võimalikke turumuutusi tulevikus. 4. Multiregressioonanalüüs vastava tarkvara abil. Leitakse regressiooni- kordajad ja nende usaldusintervallid ning otsustatakse, millised mõju- tegurid jätta mudelisse (samm-sammulise ülalt alla või alt üles regres- sioonanalüüsi teel). 5. Mudeli testimine ja hindamine - üks olulisemaid etappe. Mudelit ra-
annaabi.ee 
