Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses (hõbe ja sinirebane). Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Maa põhjaosas peetakse aga põhjapõtru. Maismaaliiklust takistavad oluliselt mägine maastik ja kaugele maismaasse ulatuvad fjordid, seetõttu on ka siseliikluses esikohal meretransport. Peamised sadamad asuvad Oslos, Narvikis, Stavangeris ja Trondheimis. Raudteid on 4218 km, üle poole neist elektriraudteed. Lennuliinid ühendavad kõiki Norra suuremaid linnu. Lennukid kuuluvad Põhjamaade ühisele lennukompaniile SAS. Suurim on Oslo lähedal asuv Fornebus. Väliskaubanduse osa on Norra majanduses suur. Väljaveos väheneb kala, kalasaaduste ja puidutoodete osatähtsus ning suureneb nafta, naftasaaduste, gaasi ja masinate osa. Peamised väljaveokaubad on nafta, maagaas, masinad, seadmed, mitmesugused metallid, paber, tselluloos, väetised ja kala. Väliskaubanduse
isemajandamisele september 1958 Keila-Klooga liini elektrifitseerimise algus Esimene elektrirong seeriast ER1. Rong 1959 - 1978 18. juuni 1960 algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil Tallinn-Kloogarand 4. november 1961 avati pidulikult liin Kloogalt Paldiskisse (+ 11,8 km) 1965 valmis Tallinnas Balti jaamas uus lähirongide ootepaviljon 15. juuli 1965 avati Keila-Vasalemma liin (+ 10,6 km) 30. jaanuar 1974 elektriraudteed oli nüüd Eestis 101 km 3. aprill 1974 Tallinna saabus esimene uut tüüpi elektrirong seeriast ER2 Riiast, ,,lennuk rööbastel" Rong 1979 - 1998 1981 - avati rongiliin Vasalemma-Riisipere 1991 - Eesti Raudtee iseseisvus 24. detsember 1993 - liinile tulid renoveeritud Riia elektrirongid Pääsküla depoos. nõukogudeaegsed elektrirongid, millel oli uus sini-valge-hall värvilahendus November 1997 - rongides rakendusid uued piletisüsteemid koos komposteerimisvõimalustega 23
· Laadimistööde kõrge efektiivsus · Suhteliselt madal vedude omahind Raudteevedude puudused: · Maanteevedudest pikemad veoajad · Vähene paindlikkus · Raudtee suhteliselt suured haldamiskulud · Erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad alusvankrite vahetamist · Ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded Eesti Raudtee Raudtee kogupikkus on 1026 km (sellest AS Eesti Raudteele kuuluv 694,9 km). Rööpmelaius on 1520 mm. Kaherajalisi liine on kokku 104,9 km, elektriraudteed 131,6 km. Raudteejaamu on Eestis 83, peatuskohti ehk nn teivasjaamu 100. Kauba laadimist on võimalik korraldada 59 jaamas. Sorteerimisjaamu on kokku neli, neist kolm on automatiseeritud. Sorteerimisjaamad on järgmised: Tallinn 14 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas Ülemiste 16 sorteerimisteed, 3000 vagunit ööpäevas Muuga 8 sorteerimisteed, 300 vagunit ööpäevas (pole automatiseeritud) Tapa 8 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas
Suhteliselt madal vedude omahind Raudteevedude puudused: Maanteevedudest pikemad veoajad Vähene paindlikkus Raudtee suhteliselt suured haldamiskulud Erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad alusvankrite vahetamist Ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded Eesti Raudtee Raudtee kogupikkus on 1026 km (sellest AS Eesti Raudteele kuuluv 694,9 km). Rööpmelaius on 1520 mm. Kaherajalisi liine on kokku 104,9 km, elektriraudteed 131,6 km. Raudteejaamu on Eestis 83, peatuskohti ehk nn teivasjaamu 100. Kauba laadimist on võimalik korraldada 59 jaamas. Sorteerimisjaamu on kokku neli, neist kolm on automatiseeritud. Sorteerimisjaamad on järgmised: Tallinn 14 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas Ülemiste 16 sorteerimisteed, 3000 vagunit ööpäevas Muuga 8 sorteerimisteed, 300 vagunit ööpäevas (pole automatiseeritud) Tapa 8 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas
Kindlasti on tähtiss ka lennutransport, kuna Holland asub Euroopa keskel (Ibid). Teede kogupikkus on 135,470km, nendest kiirteid on 2,582km. Teer on kõige tihedamad Lääne- ja Lõuna-Hollandis, kuna seal asuvad ka suurimad ja tähtsamad linnad ning sadamad (Ibid). Raudteede kogupikkus on 2,801km. Raudteede abil on Holland ühendatud Belgi ja Saksamaaga. Holland on tervenist radteedega kaetud, kuid kõige tihedamalt on Kesk-Holland. 2,064km pikad on elektriraudteed. Hollandis on raudteedevõrgustik väga arenenud ja tehnika on kõrgetasemeline (Ibid). Sisevee transpordiks kasutatakse palju jõgesid, nagu näiteks Rhein, Waal ja Maas. Tähtsamad jõesadamad on Rotterdam ja Arnhem (Ibid). Meretranspordil on rahvasvaheliselt väga tähtis roll, kuna seal asub Euroopa tähtsaim sadam, Rotterdami sadam (vt Pilt 1.), ja lisaks veel mitu suurt sadamat, näiteks Amsterdam ja Ijmuiden (Ibid).
kolmas maailmas. 2009 aastal oli Kanadas registreeritud 20706616 sõidukit millede aastane läbisõit oli kokku 333,3 miljardit kilomeetrit. 88,9% sõitudest olid kohalikud sõidud, 4,9% transiitsõidud ning 6,2% sõitudest tehti USA ja Kanada vahel või väljaspool Kanadat. 14 http://www41.statcan.gc.ca/2008/4006/grafx/htm/ceb4006_000_map1-eng.htm 2007. aastal oli Kanadas 72212 km raudteid, sh. 31 km elektriraudteed. Raudtee teenuse kogutulu oli 2006. aastal 10,4 miljardit dollarit, kuid ainult 2,8% sellest moodustas reisijateveo tulu. Reisijatevedu raudteel moodustab ainult 0,2% reisijateveost maanteedel. Kanadas on 26 riikliku lennujaamade süsteemi (National Airports System) kuuluvat lennujaama, 726 sertifitseeritud lennuvälja ning 1700 väiksemat maandumise- õhkutõusmise kohta. Eestist Kanadasse on võimalik reisida ainult kas lennukiga või laevaga. Lend Tallinnast
muudetakse mootor generaatoriks ja auto liikumisenergia muundub akude laadimiseks sobivaks elektrienergiaks, võimalus autot kodus laadida, väiksemad ülalpidamiskulud Elektriauto miinused: väike sõiduulatus (eriti talvisel ajal), ajakulu aku laadimisel, auto hind, mudelite valik, aku maksumus ja tööiga (7; Lisad 14.). Elektrironge hakati kasutama 19. sajandi lõpul. Augustis 1883 avati elektriraudtee Brightonis. Saksamaa esimesed elektriraudteed avati 1895 liinil Meckenbeuren Tettnang, 1900 Mansfeldi kandis ja 1903 Hamburgi kandis. Elektrirong on elektri jõul sõitev rong. Elektrirongid koosnevad veomootoritega mootorvagunitest, juhikabiiniga juhtvagunitest ja veomootoriteta reisivagunitest. Elektrifitseeritud raudtee ehk elektriraudtee kohal on kontaktliin, millest elektrirongid vooluvõtturite abil elektrivoolu saavad. Mõnes riigis saavad rongid elektrienergiat ka toiterööpast
Samas on igal üliõpilasel võimalus saada õppelaenu 8000 NOK kuus (16 000 EEK). Norras on võrreldes Eestiga tunduvalt suuremad elamiskulud. Vastavalt isule kulub kuus söögile 30006000 Eesti krooni. Norra transport vastab riigi oludele. Sõiduteed on küll kitsad ja käänulised, aga hästi ehitatud ja korras. Ikka rohkem ja rohkem rajatakse uusi tunneleid ja sildu. Lennu- ja rongiliiklus on hästi korraldatud. Raudteid on 4218 km, üle poole neist elektriraudteed. Lennuliinid ühendavad kõiki Norra suuremaid linnu. Rannaäärsetel ja saarterohketel aladel peavad ühendust laevad ja kaatrid. Tihti tuleb laevatransport odavam kui sildade ehitamine. Ühistranspordi odavaim üksikpilet maksab 46 krooni. Soodusbussikaardi hind aga on 760 krooni. 19 3. KOMMUNIKATSIOON Norra info ja kommunikatsioonitehnoloogiatööstusest (IST) on saanud riigi uusim lipulaev
kaubavaguniga ning 909,3 km kitsarööpmelisi raudteid 172 reisi- ja 2075 kaubavaguniga. Praegu on Eestis raudtee kogupikkus 1026 km (sellest AS Eesti Raudteele kuuluv 694,9 km). Rööpmelaius on 1520 mm. Kahe rööpapaariga liine on kokku 104,9 km, elektriraudteed 131,6 km. Kui rongi peatuskohas on jaamahoone ja seal on vähemalt üks kõrvaltee, loetakse peatus- kohta raudteejaamaks. Raudteejaamu on Eestis 152, peatuskohti 42. Raudteejaamadest on kauba- jaamu 6, kauba laadimist on võimalik korraldada 60 jaamas
annaabi.ee 
