TTÜ Tartu Kolledz Materjalide Taaskasutus I Anti Aben Miko Sorge Jäätmete sorteerimine Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Sissejuhatus Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse. Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõrdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks. Selleka tuleb need viia ohtlike
on spodumeen AlLi(Si O ) ja lepidoliit ehk liitiumvilk AlKLi [Si O ](Fe,OH) . 3 Avastamine, saamine 1817.a avastas Jöns Jacob Berzeliuse labori noor assistent Johann August Arfvedson mineraali petaliidi AlLiSi O analüüsil liitiumi, kuid vaba metalli tal eraldada ei õnnestunud. Järgmisel aastal eraldas inglise teadlane Humphry Davy, kellel olid tolle aja kõige võimsamad elektripatareid (Volta sambad), liitiumoksiidi elektrolüüsil metalse Li. · Nüüdisajal toodetakse Li elektrolüüsil (lähteaineks LiCl ja KCl segu või LiCl ja BaCl segu sulandit. Nii on võimalik elektrolüüsi läbi viia madalamal temperatuuril. LiCl sulamistemperatuur on 614°C, 55% LiCl ja 45% Kvl segu sulab aga 450°C juures. Nimetus liitium tuleneb kreekakeelsest sõnast lithos , mis tähendab kivi ning osutab Li kuulumisele paljude mineraalide koostisesse lisaelemendina
Bioplast ei ole aga lahendus jäätmeprobleemidele, vaid leevendab seda. Looduse risistamist olmejäätmetega tuleb vältida igal juhul juba täna. 7 Prügisorteerimine on vajalik Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa ag ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse. Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõrdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks
tekitada. Vool katkes siis, kui ,,Volta sambas" lakkasid keemilised protsessid. Huvitav oli selgitada, missugust mõju avaldab elekter ühele või teisele ainele. Inglise arst Carlyle ja insener Nicholson valisid uurimisobjektiks vee. Tol ajal oli keemikutel juba küllalt alust väita, et vesi koosneb vesinikust ja hapnikust. Lõplikku katselist kinnitust aga ei olnud sellele oletusele seni õnnestunud saada. Teadlased kasutasid 17 Volta elemendist koosnevat elektripatareid. See andis väga tugevat voolu. Ja selle mõjul algas vee tormiline lagunemine kaheks gaasiks vesinikuks ja hapnikuks. Ainete sellist lagunemist elektrivoolu toimel nimetatakse elektrolüüsiks." (Vlassov, Trifonov, 1970:88-89) 1.1.2. Leclanche'i element Tähtsaim kuivelement on Leclanche'i element. Tema tsinkkesta (1, vaata lisadest joonist 1) sees on NH4Cl pasta (2). Kesta sisemuse keskel asub söepulk (3), mida ümbritseb MnO2 kiht (4)
tekitada. Vool katkes siis, kui „Volta sambas” lakkasid keemilised protsessid. Huvitav oli selgitada, missugust mõju avaldab elekter ühele või teisele ainele. Inglise arst Carlyle ja insener Nicholson valisid uurimisobjektiks vee. Tol ajal oli keemikutel juba küllalt alust väita, et vesi koosneb vesinikust ja hapnikust. Lõplikku katselist kinnitust aga ei olnud sellele oletusele seni õnnestunud saada. Teadlased kasutasid 17 Volta elemendist koosnevat elektripatareid. See andis väga tugevat voolu. Ja selle mõjul algas vee tormiline lagunemine kaheks gaasiks – vesinikuks ja hapnikuks. Ainete sellist lagunemist elektrivoolu toimel nimetatakse elektrolüüsiks.” (Vlassov, Trifonov, 1970:88-89) 1.1.2. Leclanche’i element Tähtsaim kuivelement on Leclanche’i element. Tema tsinkkesta (1, vaata lisadest joonist 1) sees on NH4Cl pasta (2). Kesta sisemuse keskel asub söepulk (3), mida ümbritseb MnO2 kiht (4)
tõukuvad. Et tavaline aine on neutraalne, sest sisaldab kumbagi märki laenguid võrdsel hulgal. Charles Coulomb (1736-1806) - formuleeris seaduse, mis lubab arvutada kahe laengu vahel mõjuva jõu suuruse F. Robert Millikan (1868-1953) – kuulus õlitilga katse 1910, Alessandro Volta (1745-1827) - Aastal 1800 asetas happega purki vask- ja tsinkplaadi, mis olid omavahel traadiga ühendatud. Traadis tekkis vool. See kujutas endast algelist elektripatareid, misjärel sai hakata uurima liikuvaid laenguid – elektrivoolu. Elektrivoolu käivitavaks jõuks on aga pinge, mille ühik volt vihjab Alessandro Voltale. Hans Christian Ørsted (1977-1851) - 1820. aastal pani tähele, et vooluga juhtme kohale paigutatud kompassinõel pöördus juhtmega risti. Siit sai järeldada, et liikuvad laengud tekitavad magnetvälja. Ørstedi katse: sirgvoolu ümber on magnetväli, mille väljajooned on kontsentrilised ringid. Magnetvälja suuna
pika aja vältel elektrivoolu tekitada. Vool katkes siis, kui ,,Volta sambas" lakkasid keemilised protsessid. Huvitav oli selgitada, missugust mõju avaldab elekter ühele või teisele ainele. Inglise arst Carlyle ja insener Nicholson valisid uurimisobjektiks vee. Tol ajal oli keemikutel juba küllalt alust väita, et vesi koosneb vesinikust ja hapnikust. Lõplikku katselist kinnitust aga ei olnud sellele oletusele seni õnnestunud saada. Teadlased kasutasid 17 Volta elemendist koosnevat elektripatareid. See andis väga tugevat voolu. Ja selle mõjul algas vee tormiline lagunemine kaheks gaasiks vesinikuks ja hapnikuks. Ainete sellist lagunemist elektrivoolu toimel nimetatakse elektrolüüsiks. Kümneid ja kümneid, vasest ja tsingist. Seejärel lõikas ta samasuguseid kettaid poorsest 11 Kütuseelement Kütuseelement on elektrokeemiline energia muundamisseade, mis toodab elektrit ja kõrvalproduktina soojust.
Vool katkes siis, kui ,,Volta sambas" lakkasid keemilised protsessid. Huvitav oli selgitada, missugust mõju avaldab elekter ühele või teisele ainele. Inglise arst Carlyle ja insener Nicholson valisid uurimisobjektiks vee. Tol ajal oli keemikutel juba küllalt alust väita, et vesi koosneb vesinikust ja hapnikust. Lõplikku katselist kinnitust aga ei olnud sellele oletusele seni õnnestunud saada. Teadlased kasutasid 17 Volta elemendist koosnevat elektripatareid. See andis väga tugevat voolu. Ja selle mõjul algas vee tormiline lagunemine kaheks gaasiks vesinikuks ja hapnikuks. Ainete sellist lagunemist elektrivoolu toimel nimetatakse elektrolüüsiks. Kümneid ja kümneid, vasest ja tsingist. Seejärel lõikas ta samasuguseid kettaid poorsest Kütuseelement Kütuseelement on elektrokeemiline energia muundamisseade, mis toodab elektrit ja kõrvalproduktina soojust. Kütuselemendi kütuseks on vesinik või vesinikku sisaldavad ained
tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel. Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse. Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks
Keskdiferentsiaali puudumisel ei ole võimalik esivedu kuiva teega sisse lülitada. Esisilla vabajooksuga rattarumm vabastab rattad veovõllidest sõltuvalt rattapöördenurgast. Joonis 7:Vabajooksuga rattarumm Hübriidülekanne Ühendada hübriid ülekandega sõidukis kahe eri mootorite võimsus nagu sisepõlemis- mootor asula välisel teekonnal ja saastevaba elektrimootor linnas sõites (joonis 8). Saadaval vajalikud elektripatareid, mis on laetavad 220V vooluvõrgu kaudu või osaliselt reisi ajal koos sisepõlemis mootoriga. Siin elektrimootorina tegutseb generaator. Kerge on muuta auto jõuülekande reziimi. Joonis 8: Hübriid sõiduauto 7 Mehaanilised jõuülekanded Mehaaniliseks nimetatakse auto jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest
annaabi.ee 
