kursis tervise ja keskkonnakaitse ning tööohtusnõuetega. Pean endas kasvatama rohkem püsivust, jälgima, et oleksin kõigis tegemistes täpne ning töö saaks korralikult lõpetatud. Arvan, et hea autoplekksepp on see, kes on omandanud vastava elukutse ja ise väga soovib selle alaga tegeleda. Hea tööline tunneb kutsealaga seotud õigusakte ja tööõigusi. Jälgib tööhügieeni ja tööohutuse reegleid, näiteks tule- ja elektriohutust. Teab, kuidas käituda tööõnnetuste puhul ning oskab anda vajadusel esmast abi. On kursis jäätmekäitlusega. Tunneb transpordialaseid põhimõisteid. Kasuks tuleb ka mõne võõrkeele tundmine. Väga oluline on hea klienditeeninduse oskus. Arvutialaselt peab tundma elementaaroskusi, töölauda, failihaldusi, failide lihtsat redigeerimist, prindihaldust. Hea autoplekksep on täpne, kannatlik ja vastutustundlik. Teab autode ja haagiste üldehitust ning tehnilisi andmeid
Tööruumi kliima ja õhuniiskus, samuti ka õhu liikumise kiirus sõltub töö iseloomust, ruumi suurusest ja ruumis töötavate inimeste arvust. Seadusest tulenevalt on normaalne kliima 18-25 kraadi ja lubatud õhuniiskus 40-50%. Töötamise ruumi peaks olema võimalik vajadusel õhutada, nii külmal kui kuumal perioodil kütet reguleerida. 2. Kindlasti peab raamatupidaja teadma ka enda tööülesannetega kokkupuutuvate seadmete elektriohutust. Korrapärane kontroll seadmete juhtmetele peaks olema kohustuslik. Riketega ja katkiseid seadmeid, pikendusi jm kasutada ei tohi. 3. Raamatupidaja peamiseks töövahendiks on arvuti ja töö kuvariga on suurimaid ohutegureid. Kindlasti peab endale teadvustama sellest tulenevat ohtu ja käima regulaarselt silmade kontrollis, töötades peab tegema piisavalt puhkepause ja ka lõõgastavaid harjutusi silmadele. 4
alalisvoolul M - helesinine. Maandatud kaitsejuht PE - juht, kolla-roheline suhtega 0,5:0,5. Ühildatud kaitse-neutraaljuht, PEN - juht kolla-roheline helesinise lisatähistusega otsal. 19. Et välistada ohtliku pinge teket pingealtide ja kõrvaliste juhtivate osade (ehitustarindite, torustike) vahel, tuleb ka need ühendada kohapealse (tarbijapaigaldise) maandussüsteemiga ning kaitsejuhiga. Seda võtet nimetatakse potentsiaaliühtlustuseks ja see kuulub tähtsamate elektriohutust tagavate lisakaitseviiside hulka. 20. Suurtes ehitistes, kus peapotentsiaaliühtlustuse abil on raske haarata kõiki pingealteid ja kõrvalisi juhtivaid osi, kasutatakse veel lisapotentsiaaliühtlustust. 21. IT-juhistik on vanim juhistikusüsteem. IT juhistik on enamasti täielikult maast isoleeritud, kuid liigpingete ja pingevõnkumiste vähendamiseks võidakse kasutada ka neutraali või (kui neutraal ei ole kättesaadav) ühe faasijuhi maandamist üle suure takisti.
2 aste – lihaste krambid teadvuse kaotusega 3 aste – teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus 4 aste – kliiniline surm Otsustades appi minna kannatanule, peab olema väga hoolikas, et ise viga ei saaks. Esimese asjana vabastada kannatanu voolu alt: kasutades kuivi riideid, puust keppi või latti. Seejärel lülitada välja elektriseade, mille küljes kannatanu oli. Kui kannatanu on teadvusetta kutsuda koheselt abi. Elektriohutust saab teostada tehniliste abinõude abil: ohutute pingete kasutamine, voolu all olevate seadmeosade isoleerimine. 9 6. Kahju hüvitamine Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tervisekahjustus võib olla tekkinud kas tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel, mille tõttu töötajal on tuvastatud töövõimetus
Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest. Tõsisemate elektriõnnetusete korral: Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates: Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Elektriohutust puudutavates küsimustes aitavad: Spetsialistid Elektritarvete kauplused 12 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Energia klienditeenindus, tel. 1545 nii tava- kui mobiiltelefonilt Tarbijakaitseameti kohalik inspektor
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates: Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaaži tegemist. Elektriohutust puudutavates küsimustes aitavad: Spetsialistid Elektritarvete kauplused Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Energia klienditeenindus, tel. 1545 nii tava- kui mobiiltelefonilt Tarbijakaitseameti kohalik inspektor Võrguhaldur (telefoninumber on kirjas võrguhalduri saadetud arvel) Tööinspektsiooni kohalik osakond Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Elektriõnnetuste tekkepõhjuseid teades saab õnnetusi ennetada
Rein Oidram _____________________________________________________________________ 7. Lühisvoolu piiramine 7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel 7.2. Voolupiiravate reaktorite konstruktsioon ja kasutamine 7.3. Voolupiiravate reaktorite valik 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus 9. Jaotlate konstruktsioon 9.1. Elektriohutust ja talitluskindlust tagavad nõuded 9.2. Ohutusvahemikud 9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad 9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused 9.6. Alajaamade piksekaitse 10. Alajaamade omatarve 11. Elektrimõõtmised. Juhtimine, kontroll ja signalisatsioon TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 1 Rein Oidram
3.4. Isolaatorite elektrodünaamilise taluvuse kontroll 7. Lühisvoolu piiramine 7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel 7.2. Voolupiiravate reaktorite konstruktsioon ja kasutamine 7.3. Voolupiiravate reaktorite valik 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus 9. Jaotlate konstruktsioon 9.1. Elektriohutust ja talitluskindlust tagavad nõuded ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 v Rein Oidram _____________________________________________________________________ 9.2. Ohutusvahemikud 9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad 9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5
Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest. Tõsisemate elektriõnnetusete korral: Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates: Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Elektriohutust puudutavates küsimustes aitavad: Spetsialistid Elektritarvete kauplused Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Energia klienditeenindus, tel. 1545 nii tava- kui mobiiltelefonilt Tarbijakaitseameti kohalik inspektor Võrguhaldur (telefoninumber on kirjas võrguhalduri saadetud arvel) Tööinspektsiooni kohalik osakond Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Elektriõnnetuste tekkepõhjuseid teades saab õnnetusi ennetada
või mis tahes muu esemega siseneb pingelähedasse tsooni ulatumata seejuures pingealusesse töötsooni. Omaelektritöö- mille korraldab käidu korraldaja on elektripaigaldises oma personaliga. Kaitselahutamine- seadme või ahela täielik lahutamine kõigist muudest seadmetest ja ahelatest füüsikalise eralduse loomise teel, mis on võimeline vastu pidama eeldatavatele pinge erinevustele lahutatava seadme või ahela ja teiste ahelate vahel. Toiming mille abil elektriohutust tagatakse paigaldise või selle osa turvalise mahutamise teel kõigist võimalikest toiteallikatest. Pingevaba, pingetu, pingestamatta- seadme või ahela seisund, millest selle pinge on 0 ehk pingeta või laenguta seisund. Pingevaba töö tööpinge ja laengu vabades elektripaigaldistes, mis toimub pärast kõiki elektriohtu vältivate meetmete rakendamist. Voolujuhtiv osa- juht või juhtiv osa, mis omab normaal talitluse võibolla pingestatud.
annaabi.ee 
