Hõõrutud kehal on omadusi, mida hõõrumata kehal ei ole. Hõõrutud keha tõmbab elektrilaengu abil enda poole teisi kehi. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist. Laetud kehade vastastikumõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. Elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas elektriseeritud kehade tõmbumise või tõukumisena. On kahte liiki laenguid: positiivsed ja negatiivsed. Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Vastastikmõju suurust iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha.
Elektrilaenguga osakesed aatomis on elektron ja prooton. Elektronil on - laeng ja prootonil + laeng. Neutronil laengut ei ole, seega ei saa ta olla kunagi teise osakesega elektrilises vastasmõjus. Prootonite positiivse laengu tõttu on aatomituum positiivse laenguga. Tuuma elektrilaeng on suuruselt võrdne kõikide prootonite elektrilaengute summaga. Elementaarlaeng Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt ühesuurune. See on vähim looduses teada olevatest elektrilaengutest. Laengud erinvad sellepoolest, kas tal on + või - laeng. Elektroni laeng on -1,6 x 10 astmel -19 Prootoni laeng on +1,6 x 10 astmel -19 Aatomi laengu tekkimine Aatomil tekib laeng, kui ta on elektrone juurde liitnud või ära andnud. Tavaliselt on aatom neutraalne. Elektrone ära andes saab ta + laengu, sest aatomisse jääb rohkem prootoneid kui elektrone. Elektrone juurde liites saab aatom - laengu sest ta võtab elektrone juurde ja tekib negatiivse laengu ülekaal.
ilmneb? Laetud kehade vastastikmõju võib uurida kahe teineteise lähedal niidi otsas rippuva õhukestest metallist (sokolaadipaberist) torukese abul. Kui puudutada torukesi elektriseeritud klaaspulgaga, need laaduvad ja tõukuvad teineteisest eemale. Seega, elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku. Kuna laenguta torukesed teineteisest eemale ei tõuku, siis võib järeldada, et laetud kehade vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. Kui ühele torukesele anda elektrilaeng elektriseeritud klaasilt, teisele aga elektriseeritud merevaigult, siis laetud torukesed ei tõuku, vaid hoopis tõmbuvad. Seega laetud kehade vastastikmõju võib ilmneda ka nende kehade tõmbumisena. Paljude katsete tulemusena ongi selgunud, et elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. Mingeid muid elektrilise vastasikmõju viise pole seni täheldatud.
0 / +1 ioon ehk KATIOON 0 / -1 ioon ehk ANIOON Aatom koosneb: Tuum: prootonid ja neutronid Elektronkate: elektronid Aatomi osakeste iseloomustamine Mass: kõik prootonid, elektronid ja neutronid on ühe suurused Elektrilaeng: prootonil ja neutronil Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt ühe suurune. See on vähim looduses teadaolevatest elektrilaengutest. Vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks. Kokkuleppe kohaselt loetakse elektroni laengut negatiivseks, prootoni laengut aga positiivseks. Tuuma elektrilaeng on suuruselt võrdne kõikide prootonite elektrilaengute summaga. Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Kuna prootonite ja elektronide elektrilaeng on suuruselt võrdsed, on aatomi elektronkatte
Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1. Hõõrutud keha omadus on see, et ta tõmbab enda poole teisi kehi. 2. Keha omadust tõmmata enda poole teisi kehi, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. 3. Elektriseeritud kehaks nim. Elektriliselt laetud ehk elektriliseeritud kehaks. 4. Kui laetud kehad puudutavad teist keha, võivad elektrilaengud kanduda edasi teistele kehadele. 5. 2.1. laetud kehade vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. 2.2 See, et elektrilaenguid on kahte liiki, järeldub sellest, et elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. 2.3 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. 2.4. eriliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. 2.5. eri liiki laenguid nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. 2.6. elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 2.7. elektrijõu suurus sõltub, kui kaugel on vastastikmõjus olevad kehad
· Piima külmumustäpp on miinus 0, 57. Võib kõikuda vahemikus o,51- kuni 0,55 · Viskoossus kõigub vahemikus 0,012 kuni 0,02 P( puaas) Sõltub mineraalainete sisaldusest. Sõltub laktatsiooniperioodist. · Piimal on elektrijuhtivus. elektrijuhtivus on tingitud piima koostisosade erinevatest elektrilaengutest. Mineraalainete soolad võivad olla nii positiivselt kui negatiivselt laetud. Piima elektijuhtivus on 8,5 mS · Pindpidevus 20 kraadi juures on 49 düüni/cm kohta. Veel on 72 düüni/cm kohta. · Osmootne rõhk - 6,7 atmosfääri KALGENDAMISOMADUSED On väga oluline omadus piimal, millest valmistatkse juustu.
Neil esinevad spetsiifilised huvid. Ei tunne mingit huvi sotsiaalsetele kontaktide vastu. Mõned nendest on väga targad. Atüüpiline autism sümptomite avaldumine väga hiline. Kõiki autismi tunnuseid ei ole. RET-i sündroom esineb ainult tüdrukutel. Väänlevad ja pigistavad liigutused tulevad normaalsete liigutuste asemel. Kui lapsel on tekkinud kõne, siis kõne ka kaob. Avaldb 7-8 kuul. Epilepsia krambihood. Hood korduvad. Põhjustatud ebanormaalsetest elektrilaengutest ajus. Hood toovad esile kõrge palavik, peatrauma, joobes seisund. Osadel juhtudel tekkivad krambihood krooniliselt mitte selge vallandava teguriga. Hood: kroonilised hood, apstsansid (teadvuse kaotus), parsaalsed hood, lihtsad hood. Diabeet on krooniline ainevahetuse häire. Organismis napib insuliini. Ravida ei saa aga kontrolli all on võimlalik hoida. Astma krooniline kopsuhaigus. Köha, hingamisraskused. Põhjustajad: välis ärrituja,
Elektriõpetus: * Elektrilaengu ehk laengu abil kirjeldatakse keha hõõrumisel tekkinud omadust tõmmata enda poole teisi kehasid. * Elektriliselt laetud ehk elektriseeritud keha on keha, millel on elektrilaeng. * Elektrilaeng on füüsikaline suurus. * Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kehad. * Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teisele, mille tulemusel need kehad laaduvad. * Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku. Vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. * Elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud keha tõmbumise või tõukumisena. * Elektrilenguid on kahte liiki positiivne ,,+" ja negatiivne ,,-" - Benjamin Franklini ettepanekul. * Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. * Vastastikmõju suurust iseloomustatakse elektrijõu abil. * Elektrijõud on jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha.
11. Tarbija nimipinge ja võrgupinge, millesse ta lülitatakse, peavad olema võrdsed. 12. Asukoha järgi jaotatakse elektriseadmeid paikseteks ja teisaldatavateks. 1. Põhimõisted Eelteadmised Antud teema õppimisel tulevad kasuks teadmised keemiast aine ehituse kohta Mõtisklus Põhimõistete läbimisel käsitletakse teemasid, kus õpilased saavad ülevaate aine ja aatomi ehitusest. Samuti teadmised aatomite ioniseerimisest, elektrilaengutest, elektriväljast ja elektrilisest potentsiaalist. Põhimõistetes käsitletakse järgmisi teemasid: · Aine ehitus; · Aatomi ehitus; · Mõisted aatomite ioniseerimisest; · Elektrilaengud; · Elektriväli; · Potentsiaal. 11 1.1. Aine ehitus Kõike, mida me igapäevases elus tajume, nimetatakse mateeriaks. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis erinevast liikuvast ja
· Magnetväli, püsimagneti poolused, magnetvälja jõujooned (võrdlus elektrivälja jõujoontega) Magnetväli eksisteerib (ainult) liikuva laengu ümber ja seda on võimalik avastada liikuvale laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka mõju vastuvõtja. Magnetväli on dünaamiline efekt nii tekitamise kui ka avastamise seisukohalt. Magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale. Et erinevalt elektrilaengutest on magnetlaengud alati paarikaupa, nimetatakse neid magneti poolusteks. ,,Positiivne laeng" = põhjapoolus ; ,,Negatiivne" = lõunapoolus Magnetvälja suund ,,plussilt miinusele" (põhjapooluselt lõunapoolusele). Ühenimelised poolused tõukuvad, erinimelised aga tõmbuvad. Magnetvälja jõujooned on suletud kõverad (ei ole algust ega lõppu). Elektrivälja jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse.
Alternatiivne meetod kaardistamiseks on ühendada magnetjõujoonte nooled, mis moodustuvad väljajooned. Magnetvälja suund on igas punktis sellisel juhul paralleelne selle lähima väljajoonega. Joonis 3 Magnetvälja jõujooned Joonis 3 Magnetvälja suund 2. Püsimagnetid, magneti poolused (+ joonis) Looduses on aineid, mis on ümbritsetud magnetväljaga (püsimagnetid). Et erinevalt elektrilaengutest on magnetlaengud alati paarikaupa, nimetatakse neid tavaliselt magneti poolusteks. „Positiivne laeng“=põhjapoolus §„Negatiivne“=lõunapoolus 19 3. Ampere’ jõud, selle suund (+ valem ja joonis) Ampère'i seaduse järgi on magnetväljas B vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu
Kui väli on väga tugev (potentsiaalide vahe molekuli piires ületab molekulaarjõud), võib molekul ka puruneda, tekitades vabu laenguid ja muutes seega keskkonna elektrit juhtivaks. Seda nähtust nimetatakse läbilöögiks, vastavat potentsiaalide vahet läbilöögipingeks. Elektrotehnikas isolaatoritena kasutatavate ainete jaoks on läbilöögipinge kõige olulisem näitaja. Kuiva õhu jaoks normaalrõhul on läbilöögipinge 106 volti meetri kohta. Alalisvool Igapäevaelus me elektrilaengutest ja elektriväljast ei räägi. Tehnoloogias kasutatava elektri kohta käivad terminid, nagu (elektri)vool, pinge, takistus. Elektri hulka - miüüülituss iseenesest on samaväärne elektrilaenguga - mõõdetakse mitte kulonites, vaid kilovatt- tundides. Elektri peamiseks kasutusalaks on energia transport. Elektrimootor, küttespiraal ja hõõglamp on kompaktsed, ohutud ja hästi juhitavad - kui võrrelda näiteks aurumasina, ahju või petroolilambiga
annaabi.ee 
