heitmete vähenemine, t/a 9000 NOx heitmed (limiit 200 mg/Nm3) 90-175 300 2-3 korda lendtuhk (limiit 30 mg/Nm3) 30 30-150 kuni 5 korda CO2 heitmete vähenemine, % > 20 % energiatootmise netokasutegur, % 36 30 + 6% kütuse sääst, t/a - 250 000 Narva Elektrijaamadel on alates 2005.a. kasutusel 2 x 215 MW efektiivset ja keskkonnasõbralikku tootmisvõimsust. Juhitava ahelreaktsiooni tingimused Rikastusaste Kütuse kvaliteet Min U: 1 .. 10 % 235 nn neutroni-mürkide Looduslik 0,72 % (Cd, REE) puudumine TUUMAREAKTOR Mõõtmed Aeglusti neutronite kasutamine
Tuule kiiruse muutlikkus tekitab lisakulutusi turbiinide poolt toodetud suure koguse energia integreerimisega võrku. Kriitikud väidavad, et see on kallis kuid toetajad kummutavad selle väites, et vahendid selle jaoks on juba ammu olemas ning ka taskukohased ning neid kasutatakse kui mõni suur elektrijaam võrgust välja langeb või siis hiljem tagasi võrku lülitatakse. Kusjuures tuulegeneraatorite poolt toodetav energiakogus on palju väiksem, kui suurtel elektrijaamadel. Kokkuvõttes need viimased laused: tuuleenergia võrku lülitamisel ei teki mingeid suuri majanduslikke kahjusid, mille pärast peaks tuuleenergiat teistest halvemaks pidama. Tuuleenergia osa energia tootmisest kokku on Taanis lausa 20%, olles sellega maailmas esimesel kohal. Tuuleenergia osakaalu viimine üle 20% on praegu siiski alles teoreetilisel tasandil. Kuidas mõjutab tuuleenergia tootmine keskkonda ja ökoloogiat?
fossiilkütuste, nagu gaas või kivisüsi. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda, et kõik generaatorid langevad rivist välja. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda, kuid tõenäosus, et ühe suure elektrijaamaga selline asi juhtub just siis kui ta asendab tuulegeneraatoreid, on väike, sest teda saab kõik see aeg, mis ta kasutamata on, hooldada. Kusjuures tuulegeneraatorite poolt toodetav energiakogus on palju väiksem, kui suurtel elektrijaamadel. Samuti on tuuleenergia tunduvalt kallim. Ka reaalselt võttes jääb tuul ka parima kasutamise juures väiketegijaks, kattes kuni 10 % ühe maa energiavajadusest. Kuigi elektrivõrkudele pole tuuleelektri vastuvõtmine võrku väikeste tootmiskoguste juures probleem, siis tuuleenergia osakaalu tõustes, tekiks probleeme reservvõimsuste osas. Hiigeltuulikute paigaldamisel on raskusi ka mujal maailmas, sest inimesed kardavad, et neid hakkab segama
Tuule kiiruse muutlikkus tekitab lisakulutusi turbiinide poolt toodetud suure koguse energia integreerimisega võrku. Kriitikud väidavad, et see on kallis kuid toetajad kummutavad selle väites, et vahendid selle jaoks on juba ammu olemas ning ka taskukohased ning neid kasutatakse kui mõni suur elektrijaam võrgust välja langeb või siis hiljem tagasi võrku lülitatakse. Kusjuures tuulegeneraatorite poolt toodetav energiakogus on palju väiksem, kui suurtel elektrijaamadel. Kokkuvõttes võib öelda, et tuuleenergia võrku lülitamisel ei teki mingeid suuri majanduslikke kahjusid, mille pärast peaks tuuleenergiat teistest halvemaks pidama. Tuuleenergia osa energia tootmisest kokku on Taanis lausa 20%, olles sellega maailmas esimesel kohal. Tuuleenergia osakaalu viimine üle 20% on praegu siiski alles teoreetilisel tasandil. Juttu oli ka merre rajatavate tuuleparkide suurest efektiivsusest, kuid sellel on
Tuule kiiruse muutlikkus tekitab lisakulutusi turbiinide poolt toodetud suure koguse energia integreerimisega võrku. Kriitikud väidavad, et see on kallis kuid toetajad kummutavad selle väites, et vahendid selle jaoks on juba ammu olemas ning ka taskukohased ning neid kasutatakse kui mõni suur elektrijaam võrgust välja langeb või siis hiljem tagasi võrku lülitatakse. Kusjuures tuulegeneraatorite poolt toodetav energiakogus on palju väiksem, kui suurtel elektrijaamadel. Kokkuvõttes need viimased laused: tuuleenergia võrku lülitamisel ei teki mingeid suuri majanduslikke kahjusid, mille pärast peaks tuuleenergiat teistest halvemaks pidama. Tuuleenergia osa energia tootmisest kokku on Taanis lausa 20%, olles sellega maailmas esimesel kohal. Tuuleenergia osakaalu viimine üle 20% on praegu siiski alles teoreetilisel tasandil. Keskkond ja ökoloogia Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnal kahjulikke mõjusid.
Tuumaenergia kavatsevad kasutusele võtta pea 30 riiki, kel ses osas varasem kogemus puudub. Eestit nende hulgas ei ole. Euroopas kavandatakse lähiaastail 31 uue TJ rajamist ja seda ollakse sunnitud tegema kahel põhjusel. Neist esimene on EL kliimapoliitika ja teine fossiilsete kütuste üha kasvav hind ning energiasõltumatuse tagamine. Siia lisandub veel see, et erinevate elektrijaamade tööiga on erinev. Näiteks nii gaasi kui ka söe elektrijaamadel 30-40 aastat, tuulejaamadel 20-30 ja vanematel TJ 40 aastat. Seega langeb võimsust kümnete GW mahus pidevalt välja. Erinev on ka elektrijaamade rajamise periood, mis on 1-6 aastat. Tuumaenergia kasuks räägib üks suur argument see et ta on odavaim. Ja see on ka põhjuseks, miks naabrite juures Soomes, kel on kaks tuumajaama 4 reaktoriga ja üks ehitamisel, osalevad tuumaenergeetika edendamisel just puidu- ja metallitööstusettevõtjad kui suuremad energiatarbijad
pumppaisuelektrijaamaks. Kõikide seadmetüüpide puhul paneb veeenergia voolamise ning kukkumiskõrgusega turbiinid liikuma. Turbiinidega ühendatud generaatorid toodavad elektrit." [1] 3. HÜDROELEKTRIJAAMADE ERINEVAD TÜÜBID 3.1. Voolava veel hüdroelektrijaamad ,,Hüdroelektrijaamade seas kõige levinum variant on voolava vee hüdroelektrijaam, mis on ehitatud jõgedele või kanalitele. Need kasutavad elektri tootmiseks kõrguste vahet ülemvee ning alamvee vahel nn. kalle. Sellistel elektrijaamadel on tavaliselt väiksem kalle ning suurem vee läbilaskevõime. Need hüdroelektrijaamad pakuvad ööpäevaringselt baaskoormusenergiat. Selleks, et üks kilovatt-tund energiat toota, peab u. 400 000 liitrit vett ühe meetri sügavuselt langema. Lühidalt öeldes on veeenergia füüsikaline põhimõte järgnev: Vee läbivoolukogus korda kõrgus annab võimsuse." (Joonis ) [1] Joonis . Voolava vee hüdroelektrijaam 3.2. Paisu hüdroelektrijaamad
Pruunsüsi - Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit, mis tekib kivisöega sarnaselt, taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel, kuid enamasti väiksemal mattumissügavusel ning ta on kivisöest noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega. Pruunsütt kasutatakse keemiatööstuse toorainena ning elektrijaamades. Pruunsöel töötavatel jaamadel on CO2 emissioon ning tekkiva tuha hulk palju suurem kui kivisöel põhinevatel elektrijaamadel. Pruunsütt kaevandatakse Lõuna-Aafrikas, Indias ja Venemaal. Suurim pruunsöe tootja on Latrobe Valley Austraalias, mille toodang moodustab 20% kogu maailma pruunsöest ning 98.5% Austraalias kaevandatavast pruunsöest. Nafta - Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (kuni 87%), vesinikust (kuni 15%), väävlist (1,5%), lämmastikust
Pruunsöe omadustest Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg. Kuna see on madala kütteväärtusega, siis pruunsöega on mõttetu kaubelda ning seda eksportida. Sellega ei kaubelda erinevalt kõrgemate kivisöe astmete kütustega. See on sageli põletatud elektrijaamades, mis on püstitatud kaevanduste lähedusse, nagu näiteks Austraalia Latrobe orus. CO2 emissioon pruunsöel töötavatel jaamadel on palju suurem kui näiteks kivisöel põhinevatel elektrijaamadel. Pruunsöe kaevandamine Pruunsütt kaevandatakse veel Lõuna-Aafrikas, Indias ja Venamaal. Suurim pruunsöe tootja on Latrobe Valley Austraalias. Selle toodang moodustab 20% kogu maailma pruunsöest ning 98.5% Austraalias kaevandatavast pruunsöest. Pruunsöe kasutamine Pruunsütt kasutatakse keemiatööstuse toorainena ning kasutatakse elektrijaamades. Kuna see kütus sisaldab hulganisti orgaanilisi aineid ning süsinikuprotsent on
Pruunsüsi Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit, mis tekib kivisöega sarnaselt, taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel, kuid enamasti väiksemal mattumissügavusel ning ta on kivisöest noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega. Pruunsütt kasutatakse keemiatööstuse toorainena ning elektrijaamades. Pruunsöel töötavatel jaamadel on CO2 emissioon ning tekkiva tuha hulk palju suurem kui kivisöel põhinevatel elektrijaamadel. Pruunsütt kaevandatakse Lõuna-Aafrikas, Indias ja Venemaal. Suurim pruunsöe tootja on Latrobe Valley Austraalias, mille toodang moodustab 20% kogu maailma pruunsöest ning 98.5% Austraalias kaevandatavast pruunsöest. 9. Nafta Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (kuni 87%), vesinikust (kuni 15%), väävlist (1,5%),
kui 30 km transportida. Suurte miinustemperatuuride puhul ei pruugi katta sooja vajadusi + piiramatu, ei vaja töötlemiskulusid, odav 1 Vesi - sõltub aastaajast ja ilmastikust, mõjub halvasti jõe veereziimile, raskendab kalade liikumist, muudab setete liikumist, suurte hüdroelektrijaamade rajamine on keeruline ja kulukas, sobilike jõgede arv on piiratud. + saastevaba, jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks, elektrijaamadel on väikesed käigushoidmiskulud ja automatiseeritud, ülemaailmne ressurss. Looded (tõus-mõõn) - raske tootmine (loodete perioodilisus), saavad energiat kasutada ainult mereäärsed elanikud (tõusu ja mõõna vahe peab suur olema) + odav Biomass - toodetud madala kvaliteediga metsamaterjalist (puidujäätmed),võsast, roostikest ja põllumajandusest saadud jäätmetest (põhk, sõnnik, heitvee jääk) - väike produktiivsus + resursside taaskasutus 6
vihmavaesel suvel. Paljudele jõgedele on ehitatud rohkem kui üks hüdroelektrijaam, st hüdrojaamade kaskaad, kusjuures järjetiku paiknevate hüdrojaamade tööd tuleb omavahel koordineeritult juhtida. Juhul kui jõgi voolab läbi mitme riigi territooriumi ja jaamad paiknevad eri riikides, vajatakse nende koordineeritud juhtimiseks ka vastavaid riikidevahelisi lepinguid. Elektrivõrkudes on eriline roll sellistel suurtel elektrijaamadel, mille paisu taga asuvad veehoidlad võimaldavad jaama tööd paindlikult reguleerida vastavalt elektrivõrgu vajadusele. Tüüpiliselt kasutatakse selliseid hüdrojaamu võrgu tippkoormuse katmiseks, samuti tuulegeneraatorite võimsuse languse kompenseerimiseks tuule vaibumisel. Looduslike võimaluste korral ja elektrivõrgu vajadustest lähtuvalt kasutatakse ka hüdro- akumulatsioonijaamu, mis võrgus genereeritava võimsuse ülejäägi korral (näit öösel)
annaabi.ee 
