Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 4 (variant 10/C) Siirdeprotsessid lineaarsetes koondparameetritega elektriahelates Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: K = - 0,5 de / dt > 0 R = 25 2R = 50 L = 50 mH = 0,05 H C = 40 F = 0,000040 F = 1000 1/s Em = 100 V Im = 10 A 1
ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele. • Dinistor - pooljuhtseadis, mis juhib voolu kahes suunas ainult siis, kui pinge ulatub tema avanemiseks vajaliku väärtuseni. Kui pinge ületab sisselülitamispinge, siis dinistori takistus väheneb ja ta hakkab mõlemas suunas voolu juhtima. Elektriahelates kasutatakse dinistorit lülitina. • Sümistor - ehk triiak on türistoride perekonda kuuluv viiekihilise ehitusega elektroonikakomponent. Erinevalt türistorist on sümistor sümmeetriline, ehk seda saab tüürimpulsiga sisse lülitada nii päri- kui vastusuunas pingestatult, mis võimaldab seda kasutada ka vahelduvvoolu elektriahelates. Sümistori kasutatakse vahelduvvooluahelates reguleeritava lülitina. Laialdaselt kasutatakse
.............................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. Kondensaatori laadimisprotsess Kondensaatori laadimisprotsess Töö eesmärk. 1. Tutvuda kondensaatori kasutamisega elektriahelates. 2. Kondensaatori laadimisprotsessi täpsem uurimine. 3. Ahela RC-ajakonstandi määramine. Katsetamine. 1. Koostada joonisel 1 kujutatud katseskeem. Toiteallikana kasutada fikseeritud pingega alalistoiteallikaid (nimipingega 5 V või 12 V). Ahelas olevad takisti ja kondensaatori annab õppejõud. Joonis 1. Katseskeem. 2. Fikseerida kondensaatori laadimisprotsessil laadimisprotsessis pinge- ja
2008). Vaske kasutati mitmete sulamite, nagu näiteks pronksi või arseenpronksi, saamiseks. Sulameid kasutati ka laevaehituses, lennukimootori detailide, müntide valmistamisel. (H.Karik, 1984) Tänapäeval kasutatakse vaske laialdaselt elektritööstuses, kuna ta on suurepärane elektrijuht ja teda võib pressida ja tõmmata isegi nii peenikesteks traatideks, mille diameeter on 0,025 mm. Vasktraate kasutatakse nii majapidamise elektriahelates kui ka elektrikaupade juhtmestamisel. Elektromagnetid, generaatorid ja mootorid sisaldavad samuti sageli vasktraatidest mähitud mähiseid. Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. (Leelo Laurits jt, 2004) Metallurgias kasutatakse peamiselt vasesulameid, millest valmistatakse seadmeid keemiamasina- ehituse tarvis, vaakumaparatuuri, destillatsioonikatlaid. Tsehhis, kus on
immuunsüsteemiga inimesed. 15. Tervist ohustavad tootmistegurid: · Mehaanilised masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed · Füüsikalised tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus, ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra-, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus, elektromagnetkiirgus JNE · Keemilised mürgid, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised ained, sensibiliseerivad ained · Bioloogilised patogeensed mikroorganismid, makroorganismid · Psühhofüsioloogilised füüsiline ja psüühiline ülekoormus 16. Füüsikalised ohutegurid: a
immuunsüsteemiga inimesed. 15. Tervist ohustavad tootmistegurid: Mehaanilised – masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed Füüsikalised – tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus, ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra-, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus, elektromagnetkiirgus JNE Keemilised – mürgid, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised ained, sensibiliseerivad ained Bioloogilised – patogeensed mikroorganismid, makroorganismid Psühhofüsioloogilised – füüsiline ja psüühiline ülekoormus 16. Füüsikalised ohutegurid: a
ahela kogutakistuse pöördväärtuse. Teades aga varasemast, et takistuse pöördväärtus on juhtivus (tähistatakse G, mõõdetakse siimensites, S ), siis saame anda sellele avaldisele ka lihtsama kuju: G = G1 + G2 + G3 +....+Gn Olgu siinjuures toodud lihtsustatud arvutuseeskiri puhuks, kui ahelas on ainult kaks takistit ning nad on omavahel võrdsed: R = R1R2/(R1+R2) 36.Resonants elektriahelates. Resonantsi mõiste. Resonants jadaahelas. Resonants rööpahelas. RESONANTS Rääkides resonantsist vahelduvvoolu ahelas, saame rääkida kahest erinevat resonantsist: pingeresonants ja vooluresonants. Need resonantsid toimuvad erinevates ahelates, teatud kindlatel tingimustel ning loomulikukt peab olema täidetud resonatsi tingimus. Pingeresonants.
Need on võimelised tekitama väga palju erinevaid haigusi. ELEKTROMAGNETILINE SAASTE Ajakirjas Mida Arstid Sulle Ei Räägi kirjutati ameerika teadlasest Samuel Milhamist, kes väidab, et rasvumis- ja diabeediepideemias on süüdi saastelekter ja elektromagnetiline väli (EMV), mida tekitavad elektriseadmed meie kodudes ja büroodes. [12] Saastav energia on termin, mida elektriinsenerid kasutavad ootamatu ülepinge, hüpete või sädeluse kirjeldamiseks elektriahelates, mis võib tekkida arvuti, plasmateleri, raadiotelefoni, säästupirni või valgusregulaatori sisselülitamisel. Üheks saastava energia allikaks on diiselgeneraatorid, mis toodavad elektrit kaugemates, elektrivõrku ühendamata kohtades. Generaatoried kasutatakse näiteks saartel ning need olid üheks teguriks, mis aitasid üle 80- aastasel Samuel Milhamil, Siiani mäe meditsiinikooli professoril teooriat sõnastada. Teiseks
Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas.
Võimsustegur on oluline näitaja elektrienergia ülekandel. Võimsusteguri suurus sõltub tarvititest. Tarviti vool on seda suurem, mida väiksem on tema võimsustegur ehk teisiti öeldes: cos vähenemisel tarviti vool kasvab. · Võimsusteguri parandamine e. reaktiivvõimsuse kompenseerimine on võrgust tarbitava induktiivse reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks vajaliku mahtuvusliku reaktiivvõimsuse genereerimine kondensaatoritega kohapeal. 4. Resonantsinähtus elektriahelates Pingeresonants- mahtuvtakistus ja induktiivtakistus on võrdsed (xL=xC) siis ka UL=UC mis tähendab, et pingekolmnurk on taandunud sirglõiguks. Vooluringi takistus on ahela aktiivtakistus. Võib tekkida väga suur vool. Tekib kindlal sagedusel. Vooluresonants- on olukord kus IL=IC mis tekib kui xL=xC siis võivad haruvoolud olla suuremad kui koguvool. Tekib kindlal sagedusel. Tekib suur kogutakistus. 5
27. Asünkroonmootorite kiiruse reguleerimine. Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos automaatse sagedusmuunduriga. Sagedusmuunduri järgi võivad ajamid olla kas sagedus- ehk skalaarjuhtimisega või vektorjuhtimisega. Skalaarjuhtimisel juhitakse mootori momenti, kiirust või võlli pöördenurka avatud või suletud juhtimisahelaga. Mootor peaks töötama peamiselt püsiolukorras ja reguleerimine toimub aeglaselt. Vektorjuhtimisel arvestatakse mootori elektriahelates toimuvaid dünaamilisi protsesse ja seejuures arvestatakse vahelduvvoolu suuruste hetkväärtusi. Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Mingi kindla koormuse korral vähendab rootoriahela takistuse suurendamine nurkkiirust. Kiiruse reguleerimine toitepinge muutmisega on kasutatav lihtsamatel juhtudel, kui ajamimootori võimsus ei ole suur ja töömasin on ventilaatortunnusjoonega
mis ongi asünkroonmootori matemaatiline dünaamikamudel. Selle alusel saab koostada arvutile struktuuriskeemi ning arvutada mitmesuguseid asünkroonmootori siirdetalitlusi nagu käivitamine, voolu ja kiiruse muutumine koormuse järsul suurenemisel või vähenemisel jne. 6.3. Asünkroonajamite vektorjuhtimise olemus. Asünkroonajamite vektorjuhtimine erineb tavalisest skalaarjuhtimisest põhiliselt selle poolest, et juhtimisel võetakse arvesse asünkroonmootori elektriahelates toimuvad dünaamilised protsessid, kusjuures mootori olekumuutujatena toimivaid vahelduvvoolu suurusi käsitletakse hetkväärtustena. Nimetus ,,vektorjuhtimine" on kasutusele võetud seetõttu, et olekumuutujate hetkväärtusi on mugav esitada ruumis pöörlevate vektoritena. Kuna põhiliseks asünkroonmootori olekut iseloomustavaks muutujaks on pöörleva magnetvälja vektor, siis nimetatakse vektorjuhtimist ka väljasuunistuseks (field orientation). Seega on
annaabi.ee 
