Luuletaja Viies tase TEOSED Valm Eleegia Jamb Palgasõduri elu TYRTAIOS Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Elas 7. sajandil eKr. Kolmas tase Spartast pärit Neljas tase eleegik Viies tase TEOSED Vaprus Sõjalised vägiteod Polislik patriotism Häbistas pelgureid ja reetureid Marsilaulud SOLON Elas 7.-6. sajandil eKr. Atika poeet, kaupmees, rändur, poliitik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Üks seitsmest targast Teine tase ``Mis liig, see liig``
naissõdalased. Vanarooma periood: 3saj eKr 5saj pKr Aeneis samad sündmused mis Odysseias, aga teine vaatenurk, dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine ja ägedate tunnete põimimine, sündmuste põhimotiiviks on armastus. Plautus populaarne draamakirjanik. Caesar silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Cicero suurim rooma kõnemees, riigitegelane ja kirjanik. Vergilius ülistatuim luuletaja. Ovidius tuntuim eleegik. Miim ja atellaan kujutasid tüüpmaske, mis paistsid silma jämeda huumori, traditsiooniliste ja korduvate koomikavahendite poolest. Fabula palliata mantlikomöödia. Fabula togata toogakomöödia. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik) peajumal, valitses kõiki ja kõike, käsutas välku, pilvi ja vihma. Hera, Juno abielu, perekonna kaitsja, taeva jumalanna. Athena, Minerva võidujumalanna, käsitööj, tarkuse ja mõistusej, kaunite kunstide jumal
4. Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale. Mitmekesine sõja, armastus, veini, poliitiline luule 5. Koorimeelika- seotud kultusevormidega 6. Hümn- ülistuslaul jumalaile 7. Ood- pidulik ülistuslaul 8. Epiniikion- laul teatud isikutele Archilleus · Kirjutas valme, eleegiaid ja jambe, milles kujutas iroonilist palgasõduri elu Tyrtaios · Vanim kreeka eleegik. Vaprus, sõjalised vägiteod, patriotism Solon · Eleegid ja jambid. Seadusandlus, poliitika, moraal Alkaios · Poliitiline võitlusluule Sappho · Esimene naisluuletaja. Naiselik luule, tunded, meeleolu. 6 sajand ekr Anakreon · Õukonnalaulik. Vein, lõbu, kaunid naised. Simonides · Pilkeluuletused Pindaros · Ülistuslaulud. Sõnakujundite rohkus Teater 1
Tahtis koguaeg saada luuletajaks. Juba esimene teos ,,Amores" tõi talle kuulsuse, see oli kirjutatud eleeglilses värsimõõdus. Kogumik ,,Heroides" sisaldab mütoloogiliste kangelannade kirju eleegilises värsimõõdus. Kolm õpetuspoeemi: 1) ,,Medicamina faciei" (,,Naiste näorohud"); 2) ,,Ars amatoria" e ,,Ars amandi" (,,Armastuskunst"); 3) ,,Remedia amoris" (,,Armastuse ravimid") 4) Tragöödia ,,Medeia" 72. Kes olid Tibullus ja Propertius? Tibullus · Eleegik Tibullus põlvnes rooma ratsanike perekonnast ja oli kohustatud kümneaastaseks sõjaväeteenistuseks. · Tibulluselt pärineb kaks raamatut eleegiaid. Esimese raamatu eleegiad on pühendatud Messalale ja poeedi armsamale Deliale (Planiale). Teise raamatu kangelanna on hetäär Nemesis. · Tibulluse keel on lihtne ja selge. Tibullus on üks väheseid rooma luuletajaid, kes ei külva teoseid üle mütoloogilise õpetatuse ballastiga
mis sõlmitakse kogu eluks, peab ka eleegiku mitteabieluline suhe oma armsamaga kestma surmani. Armastuses nähti ka eluviis, mis on võrdne teiste Rooma ühiskonnas normaalseks peetud eluviisidega. Eleegikud ei leidnud tavapärastest elukutsetest mingit rahuldust, kuigi need olid Roomas kõrgelt hinnatud (sõdur, kaupmees vms), vaid lõid endale ise igapäevategevuse armuvõitluse. Armastus oli kui orjus. Eleegik, kes on reeglina oma armastatust kõrgemal ühiskondliku positsioonil, kujutab end kui alamat orja oma emanda/käskijanna tujude teenistuses ning loobub isegi vabast arvamuse avaldamisest. Selle zanri tekke ühiskondlikud taustapõhjusteks olid Rooma abielunaiste juriidiline ja ühiskondlik emantsipeerumine 1. saj eKr, samas perekondlikult endiselt vaid soojätkaja roll. Matrooni kõrval ka uue naisetüübi, haritud ja jõuka hetääri, jõudmine Rooma, kes
Roomas sooviga võita oma armastatu poolehoid) 4) (armu)kannatuse ja kurbusemotiivid 5) erootiliste müütide jutustamine Rooma armueleegia teemad 1) Luuletaja armumine ja armastus a) Armastus kui püsiseisund (foedus aeternum), igavesti kestev suhe armastatuga. b) Armastus kui eluviis, eleegiku igapäevategevus armuvõitluse (militia amoris). c) Armastus kui orjus (servitium amoris): eleegik ise on reeglina armastatust kõrgemal ühiskondlikul positsioonil, kujutab end kui orja oma käskijanna tujude teenistuses. 2) Eneserefleksioon armueleegiate luuletajana. Rooma armueleegia sotsiaalsed tekkeeeldused 1) Rooma abielunaiste juriidiline ja ühiskondlik emantsipeerumine 1. saj eKr (perekondlikult endiselt vaid soojätkaja roll). 2) Matrooni kõrval uue naisetüübi haritud ja
// Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. (Simonidese (?) epitaaf Termopüülides langenud spartalastele) Heksameeter + pentameeter; viimane sisaldab 6 värsitõusu nagu heksameetergi, kuid 3. ja 6. värsijalg on kahanenud üheks pikaks rõhusilbiks. 3. värsijala järel asetseb tsesuur, mis jagab pentameetri kaheks pooleks, kummaski kaks ja pool daktülit. Spartas oli väga populaarne eleegik Tyrtaios (VII saj.), kelle laule laulsid sõdurid lahingusse minnes. Ka Atika poliitik Solon oli väljapaistev eleegik, samuti Theognis Megarast (VI-V saj.), kes kujunes Ateena aristokraatide lemmikluuletajaks. 22 Jambograafia tekkis viljakuspidustustel kurja tõrjeks lauldud rahvalikest jambilistest mõnitusvärssidest. Hellenismiajal kirjutas jambilisi luuletusi Kallimachos. Jambizanri
papüüruseleidudest saadud väärtuslikke tekstitäpsustusi. Antiikajal austati Sapphot kui kümnendat muusat. Catullus ja Horatius matkisid teda. Sappho elu ja surma kohta tekkis juba antiikajal legende (ta olevat hüljanud Alkaiose armastuse, armastanud õnnetult Phaoni ja selle ajel enda Leukase saare kaljudelt alla heitnud). 1.2. Ovidiuse Ovidius (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja, silmapaistvaim eleegik. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele. Suurem osa elust vabakutseline kirjanik.Temaatika: oma elu (3 korda abielus olnud). Eluajal juba populaarne luuletaja ja jõukas mees. Tema luuletused populaarsed renessanssi ja keskajal, seda eriti kunstnike, luuletajate jne hulgas. Pani end proovile katsetades erinevaid zanreid