Lilja 4-ever 16-aastase tüdruku Lilja ema kolib uue mehega Ameerikasse. Liljagi pakib õhinal asju, kuni selgub plaan ta kodumaale jätta. Elu nimel läänes ohverdab ema oma tütre. Õnnetu ja elatiseta jäänud, kolib Lilja räämas korterisse, kus pole kütet ega elektritki. Lõpuks ei jää kitsikuses Liljal muud üle, kui sõbranna eeskujul oma keha müüa. Tüdrukut alandatatakse ja reedetakse, tema ainsaks sõbraks on sama õnnetus olukorras naabripoiss Volodja. Masenduses lapsed leiavad lohutust vaid liimikaifist. Lõpuks pakub ilus noormees Andrei Liljale Rootsis juurviljade koristamisega seotud tööd. Tüdrukul pole põhjust Andrei heades kavatsustes
tõi Latiumisse jumalad ja sealt tekkisid latiinide rahvas, Albanique patres atque altae moenia Romae. Alba isad ning kõrged Rooma müürid. Autor Vergilius. “Aeneis” (I saj eKr) on Rooma eepos, mis sai Kreeka eeposte “Ilias” ja “Odysseia” järjeks. Auväärt Rooma perest. Hariti algul kodus, 17-18-aastaselt läks ülikooli. Tolle aja ülikoolis õpiti professori juures, kes õpetas korraga 4-6 õpilast. Pärast Caesari mõrva jäi Vergilius elatiseta. I teos “Bucolica” = karjaselaul – idüllliline poeem elust vabas looduses ja sellest, kuidas karjased elavad. Selle avastas Maecenas (Rooma kunstide kaitsja), kes oli seda lugenud ja võttis Vergiliuse oma tiiva alla. II teos “Georgica” = põllumeeste laul. Lisaks elu kirjeldustele annab ta põllumajandusalaseid näpunäiteid. See meeldis Augustusele, kes otsustas, et Vergilius võiks kirjutada Rooma eepose,
*kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale *kujunes välja õigusteadus: -juriidiline terminoloogia -juristid Rooma ühiskond ja eluolu · Seisused *senatiaristokraatia suurmaaomanikud, riigiametnikud (tunnuseks purpurpunane triip) *ratsanikud tegelesid ka kaubandusega, määrati tegelema rahaasjade või kohtupidamisega *linnade käsitöölised ja vabad talupojad *poletaarid kindla elatiseta Rooma kodanikud *orjad · Perekond ja kasvatus *rangelt mehekeskne *naistel puudusid poliitilised õigused, võis osaleda pidusöökidel või külaskäikudel mehe kõrval *hariduse omandamine käis läbi isa käe läbi (7 aastaselt õpiti kirjutama) · Rõivastus ja toit *villane riie *pükste kandmine barbaarne *tuunika · Tooga *ainult avalikes kohtades *ainult kodanikud · Jalatsid sandaalid · Söök
maksukoormat kanda. Siiski oli ka neil õigus kasutada küla ühismaid, karjatada loomi, niita heina ja raiuda küttepuid. Neile oli antud oluline õigus ühistel ale- ja võsamaadel üles harida väikesi põllulappe (Jansen 2007:281, Berg jt 1998:207, 305, Heidmets jt 2002:18). Elatusallikatest ajutiselt või püsivalt ilmajäänute (nn vallasantide) toetamine oli pikaajaline traditsioon. Iga kogukond pidi suutma oma vaesed ise ülal pidada. Ilma elatiseta vallasandid käisid külakorda perest peresse, saades peavarju ja toitu ning korvates seda jõukohase tööpanusega. Nende üheks ülesandeks oli ka suulise pärimuse edasiandmine. (Jansen 2007:310, Sirk 2008:32). Kogu külarahva ja taluperede elu tavapäraseks ja ilmselt seetõttu ka terviklikult teadvustamata osaks oli kogukondlike sünni-, nimepaneku-, täiskasvanuks saamise, õitsilkäimise, proovi- ja vaba-abielude, vallaslaste, pulmade,
endale ratsahobuse soetada. o ka nende sead oli suurmaaomanike o tegelesid meeleldi ka kaubandusega o neist pärinesid impeeriumi rahaasju korraldavad riigiametnikud o tihtipeale määrati neid ka kohtunikeks · senaatoritest ja ratsanikest moodustus ühiskonnaülemkiht · neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud · linna kasvades suurenes kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk · aja jooksul kuulus neile rahvakoosoleku enamus. · hakati juba vabariigi aja lõpul tasuta vilja jagama. Keisririiga ajal kujunes sellest üks olulisemaid ülesandeid. Orjad ja vabakslastud · Rooma ühiskond oli orjanduslik · orjade hulk hakkas kasvama vallutussõdadega al. 3.saj eKr. · orjad võisid olla ka kõrgelt haritud kreeklasi kuid ka täiesti kirjaoskamatuid. · orjadel oli vastavalt nende oskustele vastav töö
Kuid see sõjaline eritähendus kadus varakult ja edaspidi hõlmas seisus lihtsalt teatava jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Nagu senaatorite, nii oli ratsanikegi seas suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonilt peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Orjad ja vabakslastud Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige vallutussõdadega alates 3. sajandist eKr. Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguse kultuuritausta ning
Nagu senaatorite, nii oli ka ratsanike seas suurmaaomanikke. Kuid senaatoritest erinevalt tegelesid ratsanikud sageki ka kaubandusega ja sageli pärinesid nende hulgast impeeriumi rahaasjadega tegelevad riigiametnikud. Ka kohtunikuametisse määrati sageli just ratsanikke. Senaatorid ja ratsanikud moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ja maal elavad vabad talupojad ning rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes kõige enam kindla ja püsiva elatiseta proletaarlaste hulk. Nad kõik olid rooma kodanikud. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes ootasid oma patroonilt hädakorral materiaalset ning kohtuasjades ka õiguslikku toetust. Roomas võis sageli näha rikaste patroonide majaustele kogunenud kliente, kes ootasid hetke, mil saaks talt truudusavalduse eest rahalist annetust paluda. Orjad ja vabakslastud Roomas oli orjanduslik ühiskond
annaabi.ee 
