Esiaeg e. aeg, ms põhineb arheoloogilistele leidudele ning ajalooline aeg, mis põhineb kirjalikele allikatele. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. Arheoloogilised leiud, kirjalikud leiud. Mida/ keda uurivad antropoloogid ja arheoloogid Antropoloogid uurivad leitud inimeste luid, arheoloogid uurivad leitud vanu esemeid. Kirjelda esimeste asukate elu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, püstkodades. Küttimine, kalapüük ja korilus. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika 4 000 aastat ekr ja nöörkeraamika 3 000 aastat ekr. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? 1 100-1 500 aastat ekr. Inimesed jäid paiksemateks, majanduslik ebavõrdsus. Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma?
Elatusalade muutumisest muinasaja vältel Terve muinasaja vältel oli inimeste palju elatusalasid , millega ennast ära elatati. Inimesed arendasid enda oskusi ja tööriistu millega harida maid ja endale vajalikku valmistada. Millega siis inimesed ennast ära elatasid? Muinasaeg algas Mesoliitikumiga ehk keskmise kiviajaga mis oli umbes 9000-5000 eKr. Inimesed hakkasid otsima endale eelkõige elukohta kus oleks lihtne küttida, kalastada ja korilusega tegeleda, kuna see oli inimeste põhiline elatusala. Põhilised elukohad oli veekogude ääres, kus oli hea kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi
11 000 ekr 3. Mida nimetatakse Esiaeg ehk muinasaeg- Arheoloogilistel allikatel põhinev info(nt linnused, kalmistud) Ajalooline aeg- Kirjalikel allikatel põhinev info (nt kroonikad, vakuraamatud) 4. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. 5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luust sarver ja puust parem oli tulekivi. Luudest ja sarvedest valmistati nooleotsi. Kalastamine ja jahipidamine. 7. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika-4000ekr, Nöörkeraamika-3000ekr 8
tarberiistad, Pulli asulakoht. - Mesopoliitikum e. keskmine kiviaeg. Kestis viimase jääaja lõpust kuni viljelusmajanduse alguseni( u 9700 eKr- 4000 eKr). Elupaikadeks valiti veekogude kaldad ja rannikualad (Võrtsjärve vesikond, Emajõe ja Jägala jõgikond jne). Seda seepärast, et seal olid soodsad võimalused jahiks ja kalapüügiks. Peale jääaega hakati kasutama rohkem maad, rahvaarv kasvas. Elatati ennast jahist, karilusest ja kalapüügist. Peamised jahiloomad põder ja kobras, hiljem metssiga ja tarvas. Keskmise kiviaja teisel poolel hakati ka hülgeid jahtima. Töö- ja tarberiistu tehti kivist, luust, sarvest. Kokkuvõttes looduslikud materjalid. Umbes 5500 eKr hakati valmistama keraamikat(põletatud savinõud). Kivist valmistati nugasid, kõõvitsaid, kirveid jne. Luust tehti pistodasid, samuti kirveid, õngekonksusid jne
Ka Karl Suure ja sakside vaheline sõda oli ususõda, kus suruti ristiusku peale. Miks tekkisid kloostrid? Keskaja alguses oli palju inimesi, kes olid pettunud oma senises elukorralduses ja kes tahtsid rahu ning pühenduda Jumalale. Aja jooksul moodustusid neist kindlaid reegleid järgivad kogukonnad, kes elasid kloostrites. Mis iseloomustas kloostrite tegevust? Kasinus, pühendumine Jumalale, tsölibaat, elatati end ise(aiatööd, loomad) Millised neli teaduskonda oli keskaegses ülikoolis? Õp lk 182183 kunsti,usu,õigus ja arstiteaduskond. Mis seos oli keskajal kirikul ja ülikoolil? (3) Paavst kinnitas ülikooli tegevuse asutamisürikuga ehk ülikool sai privileegid, mis andsid õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Mis olid kolm keskaja seisust? vaimulikud,sõjamehed,töötegijad Mis on läänikord (feodaalkord)
Eesti ajalugu ehk muinasaeg · Kiviaeg Keskmisel kiviajal valitses Eestis jääaeg, misvõimalikud varasema asutuse jäljed kustutas.Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 900 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur,mis on oma nime saanud umbes 8700 eKr tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu eesti keskmise kviaja. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta mitmete veekogude ( s.h Peipsi järve ja Pärnu jõe ) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr.Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kund kultuuri jätkuks
Kui paikneti veekogude läheduses, tegeldi ka kalastusega. Hiljem lisandus ka hülgeküttimine talve ajal. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ning koduloomi pidama. See kindlustas inimestele kindla saagi aastaks ning suuremad ellujäämisvõimalused. Sellest ajast saadik on olnud põlluharimine üks tähtsamaid majandusharusid algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Küttimine ja korilus Keskmisel kiviajal elatati ennast peamiselt küttimisest, koriluses ja kalastusest. Asulakohtadest leitud luude järgi võib oletada, et kütiti peamiselt metsloomi nagu näiteks põtru, kuid ka mitmel pool kopraid. Põtrade küttimise plussideks oli peale suure koguse liha saamise veel ka nahk, millest tehti kehakatteid, ning luud, millest valmistati tööriistu. Peale nende kütiti veel ka hirvi, metskitsi, metssigu, metshobuseid, karusid, hunte, rebaseid, nugiseid ja teisi loomi
ja muistised. Vanemasse kiviaega kuuluvat asustust pole Eestis tuvastatud, sest keskmise kiviaja eel valitses Eestis jääaeg, mis võimalikud varasema asustuse jäljed kustutas. Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 9000 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur, mis on oma nime saanud umbes 8700 eKr[2] tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta on mitmeid teooriaid. On ka oletatud, et mitmete veekogude (sealhulgas Peipsi järve ja Pärnu jõe) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr
esimene 19401941, Saksa teine 19411944, Nõukogude teine 19441991) ja iseseisvuse (esimene 19181940, teine alates 1991) aegadeks. Muinasaeg : · Kiviaeg Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega 9000 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur, mis on oma nime saanud umbes 6500 eKr tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja. Vanemat kiviaega Eestis polnud, sest sel ajal valitses alal jääaeg. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta on mitmeid teooriaid. On ka oletatud, et mitmete veekogude (selahlugas näiteks ka Peipsi järve) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5
annaabi.ee 
