mida nimetatakse elastsusjõuks, millised on definitsiooni liigid, millest sõltub keha jäikus, mida iseloomustatakse mehaanilise pingega, millest sõltub jäikus, siin on joonised ja valemid, mida nimetatakse elastsuseks, mida nimetatakse plastiliseks, näited
seadusega ja traadi pikenemise määramise elastsusmooduli määramine määramiseks, kruvik, venitamisel mõõtejoonlaud. Skeem Töö teoreetilised alused Jõu mõjul muutuvadkeha mõõtmed ja kuju, keha deformeerub. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nim. deformatsiooni elastsuseks. Deformatsioone võib olla mitmeid: venitus, surve, nihe jne. Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme suuruse x ja esialgse mõõtme x suhtega (=x/x). näitab, millise osa võrra on suurenenud või vähenenud keha mõõtmed, nim. suhteliseks deformatsiooniks. Tavaliselt kasutatakse tehnikas elastsuskoefitsendi pöördväärtust E=1/k , mida nim. elastsusmooduliks, mis on võrdne pingega, mille mõjul keha pikeneks esialgse pikkuse võrra (=1).
kehadel ka korrapärase hulktahuka kuju. Selliseid tahkeid kehi nimetatakse monokristallideks. Monokristalli näide mäekristallid, räni, graniit. Metallid polükristallid. 40. Kirjeldage kristallivõret? Aineosakesed paiknevad kristallvõres korrapäraselt. Punkte, mis vastavad osakeste kõige püsivamatele tasakaaluasenditele, nim. sõlmedeks. Sõlmede vahelisi sidemeid kujutatakse joontena. 41. Mida nimetatakse elastsuseks? Elastsuseks nimetatakse deformeeritud tahkete kehade omadust taastada oma esialgne kuju ja suurus pärast välisjõudude mõju lakkamist. Keha taastab algse kuju. 42. Kuidas tekib elastsusjõud? Et elastselt deformeeritud keha püüab taastada oma kuju ja ruumala, siis mõjub ta teda deformeerivatele kehadele teatud jõuga, mida nimetatakse elastsusjõuks. Muudame osakestevahelist kaugust. Vedrude korral on väändumine. 43. Mida nimetatakse plastsuseks?
JOONIS! Refleksid on: suhteliselt lihtsad Lühiajalised Neid põhjustavad ärritid Muutub kas lihas- vüi näärmetalitus Kaasasündinud refleksid on ühtmoodi kõigil inimestel ja võivad olla pärilikud IMIKUTEL: kõndimis-, haaramis- ja ujumisrefleks 1. VAATA KORDAMIST VIHIKUST ( RAKKUDE EAD) 2. ORGAANILISED AINED Kolesterool lipiididest, veresoonte elastsuseks, sapi tootmiseks HCL maos, toidu seedimiseks 1. ELUNDITE ÕPPIMINE 1.1 TÜROKSIIN Reguleerib kasvu, ainevahetust, intensiivistab rakuainevahetust Kilpnäärmes toodetav hormoon. 1.2 SAPP Sapipõide kogunev seedenõre, eritub maksast. ÜLESANNE: Sapp hoiustab sapivedelikku Aitab imenduda rasvadel ja lagundab rasvasi Sapp aitab mürgiseid aineid välja viia
Välisjõud : · Staatilised e. Koormused toimivad sujuvalt, ühes suunas, jäädes suuruselt püsivateks või vähesel määral kasvavateks. · Dünaamilised e. Löögilised toimivad mingile kehale palju kordi- korduvalt ja täie jõuga. · Vibratsioon kui dünaamiline koormus mitmekordselt muudab oma suunda ja suurust. · Pikaajalised koormused Materjali e. Keha kuju muutmist välisjõudude mõjul nim. Deformatsiooniks. Elastsuseks nim. deformatsiooni, mis kaob välise jõu tome lakkamisel. Pinge jõud, mis tekib materjalis välisjõudude mõjul. Pinged materjalis kasvavad seni, kuni ületavad materjali osakeste sidestustugevuse piiri ning materjal puruneb.Purustavaks koormuseks nim. Koormust, mis tekitab keha purunemise. Pinge,mis tekib kehas enne purunemist, nim. Tugevuse piiriks. Suurim pinge, mille katkemisel veel materjali mõõdud ja kuju taastuvad, nim. Elastsuse piiriks.
millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi. Selle kehtestamine toob tavaliselt endaga kaasa turu puudujäägi, sest maksimumhind on madalam turgu tasakaalustavast (tasakaalu)hinnast Miinimumhind e ,,hinnapõrand" on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase, millest kauba hind allapoole langeda ei tohi. Selle kehtestamine toob tavaliselt endaga kaasa turu ülejäägi, sest on kõrgem turgu tasakaalustavast (tasakaalu)hinnast 4.Elastsus Elastsuseks nimetatakse nõutava või pakutava koguse reageerimistundlikkust, mis põhineb kauba hinna, koguse või teiste mõjurite suhtelise (tavaliselt protsentuaalsete) muutuste hindamisel Nõudluse elastsus Nõudluse hinnaelastsus e nõudluse elastsus hinna suhtes on hüvise/kauba või teenuse enda hinna muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelise (protsentuaalse) muutuse ja hinna suhtelise (protsentuaalse) muutuse
Kui dünaamiline koormus mitmekordselt muudab oma suunda ja suurust, siis nimetame seda vibratsioon koormuseks. Pikaajalised koormused on niisugused koormused, mis mõjuvad kehale väga pika aja jooksul. Deformatsioon. Kõik materjalid muudavad välisjõudude teatud suuruse mõjul oma kuju ja mõõtmeid. Materjali e. keha kuju muutumist välisjõudude mõjul nimetatakse deformatsiooniks. Deformatsioon, mis kaob kui lakkab välise jõu toime, nimetatakse elastsuseks. Pinge. Välisjõud püüavad muuta keha kuju ja mõõtmeid, püüavad lõhkuda sidemeid tema osakeste vahel. Samal ajal materjal osutab välisjõududele vastupanu. Sellist jõudu, mis tekib materjalis välisjõudude mõjul nimetatakse pingeks. Väliste jõudude kasvamisel pinged materjalides kasvavad seni, kuni ületavad materjali osakeste sidestustugevuse piiri ning materjal puruneb. Koormust, mis tekitab keha purunemise nim. purustavaks koormuseks
võrdsed. Turu puudujääk e defitsiit on olukord, kui nõutav kogus turul antud hinna korral ületab pakutava koguse Turu ülejääk e sufitsiit on olukord, kui turul pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Tasakaalupunkt on nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikumispunkt. Maksimum hind on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase. Miinimumhind e hinnapõrand on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase. Loeng 3: Nõudluse ja pakkumise elastsus Elastsuseks nimetatakse reageerimistundlikkust, mis põhineb kauba hinna, koguse või teiste mõjurite suhteliste (protsentuaalsete) muutuste hindamisel. konkreetset reageerimistundlikkust mõõdab elastuskonfitsient elastsuskonfitsient on nulli ja lõpamatuse vaheline arv, mis väljendab nõudluse või pakkumise elastuse astet (reageerimistundlikkuse arvuline mõõt) Nõudluse hinnaelastsus näitab hinnamuutusest põhjustatud nõutava
jm. Plastsus on materjali võime muuta purunemata talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Metallide plastsusnäitajateks on katkevenivus, katkeahenemine jm. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Metallide sitkusnäitajaiks on löökteimil määratav purustustöö, aga ka eriteimiga määratav purunemisstikus. Elastsuseks nimetatakse metallide omadust muuta oma kuju ja mõõtmeid välisjõudude toimel ja peale jõudude lakkamist need taastada. Kõvaduseks nimetatakse metallide omadust osutada vastupanu välise, kõvema keha sissetungile. Kõvadusest sõltub, milliseid detaile või instrumente sellest saab valmistada. Mõjutab ka metalli töödeldavust. Kõvadust mõõdetakse surudes teimikehasse karastatud teraskuuli või teemantkoonuse või teemantpüramiidi tippu. Kõvaduse üle otsustatakse jäetud
annaabi.ee 
