suurused · Neid kasutati lõikamiseks, kraapimiseks või puurimiseks · Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai töödelda · Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliku pinnaga · Kirves seoti puuvarre külge nahkrihmaga · Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. · Luu- ja sarvesemete rohkusega iseloomustatakse Kunda kultuuri Kund kultuuri elani valmistatud luust ja sarvest esemed Elatusalad · Veekogude äärsed kalastuskohad · Ahingutega saadi suuremaid kalu · Luust õngekonksud · Suurem saaks saadi kalatõkete, algeliste võrkude ja mõrdadega · Tähtsam elatusala oli jaht · Esmajoones kütiti põtru ja ka kopraid · Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede jahisaak oli tagasihoidlikum · Kütiti ka linde(veelinde) · Jahil kasutati viskeodasid, vibu, ja nooli · Tähtsamad esemed olid püünised ja
Kultuurikeskus ei kaunista üksnes linna, vaid kingib suurepärase võimaluse vabaaja veetmiseks ja loominguliste võimete arendamiseks. Tänases Kohtla-Järve Kultuurikeskuses tegutseb 36 isetegevus- ja huviringi, milles osaleb 748 lauljat, tantsijat, pillimeest ja näitlejat. Aastas korraldatakse üle 300 sündmuse lastele, noortele, täiskasvanutele ja eakatele külastajatele. Maja loominguline kollektiiv on loova vaimuga ning püüab tihti pakkuda elani -kele uusi ja huvitavid üritusi. 10.septembril 2001.a. kanti Kohtla-Järve Kultuurikeskus kultuurimälestiste riiklikusse registrisse Linnapea: Ljudmila Jantšenko Abilinnapea: Deniss Veršinin Abilinnapea: Niina Aleksejeva Abilinnapea: Vitali Borodin Abilinnapea: Viive Keskküla
mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises. KESKKLASS Eesti ühiskond on üleminekufaasis, kus turumajandusele iseloomulik ühiskonna kihistumine veel kestab. Keskkiht koosneb suhteliselt erinevat elustiili ja mõtlemisviisi väärtustavatest elanikkonna gruppidest. Klassiteadlikkus on tagasihoidlik. Kihistumine on Eestis saavutanud kontrastsed jooned. Turvaliselt elab vaid neljandik elani- kest. Kõrgkihi ja madalkihi tulutasemete vahe on enam kui kümnekordne. See annab tunnistust suurest ebavõrdsusest. Riigid, kus elanike sotsiaalne seisund on teravalt ebavõrdne, pole pikemas perspektiivis edukad. Nii nagu iga turumajandusriik, vajab ka Eesti tugevat keskklassi. Keskklassi kuuluvad tehniline ja humanitaarintelligents, tööandjad ning endale tööandjad, oskustöölised ja talunikud. Reeglina on need inimesed, kes on huvitatud ühiskonna tasakaalustatud arengust.
linnale. Kuna teoreetiliste allikate ning varasemate uuringute põhjal on teada, et Eesti pereturisti peamiseks sihtkoha külastamise põhjuseks on puhkus ja lõõgastus, siis fokusseerutakse sobiva kuurordikontseptsiooni väljatöötamisele. Magistritöö eesmärgiks on disainida Eesti pereturiste köitev ja Pärnusse toov kuurordi- kontseptsioon. See peab vastama valitud segmendi profiilile ja sobima kohalikele elani- kele. Sellest lähtuvalt on uurimisülesanded alljärgnevad: 1) selgitada kuurortide ja spaade ajaloolist kujunemist, liigitamist ning arengutrende; 2) välja tuua turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted; 3) käsitleda teenusedisaini aluseid ja trende; 4) uurida Pärnu kuurorti, sellele sobivaima arengusuuna leidmiseks; 5) koguda ja analüüsida Pärnu linnakodanike ning Eesti pereturistide soove;
(kr toxikon noolemürk). enamik terroristlikke rühmitusi. Võrreldes teiste massihävitusrelva- Kui biorelva toodetakse oda- dega on biorelva kõige lihtsam välja va tehnoloogiaga ega peeta silmas 159 massihävitusrelvad julgeolekunõudeid, on võimalikud levi toksiinid inimeselt inimesele ega lekked, mis on ohuks tootjariigi elani- loomalt inimesele, kuna tegemist on kele. Haigusetekitaja võib muteeruda ja mürkainete, mitte mikroorganismi- väljuda täielikult kontrolli alt, bioloogi- dega; neid võib pidada keemia- ja bio- list ründeainet võidakse laborist ka va- relva vahepealseks vormiks. Lisas 10.2 rastada. Selles valguses on arusaadav on kirjas erinevate bioründerelvade Ameerika Ühendriikides 2001. aas- omadused. Arvestada tuleb sedagi,
Et ühissõidukeid kasutataks rohkem, tuleks piletihinda hoida suhteliselt madalal. Vajaduse korral maksab riik või kohalik omavalitsus transpordiettevõtetele dotatsiooni. • Riik kindlustab reisijate minimaalse teenindustaseme riigi kõikides piirkondades Reisijatevedu loetakse esmatarbeliseks teenuseks. See peab olema kättesaadav kõikidele elani- kele sõltumata nende elukohast. Transpordiettevõtjad ei ole huvitatud ebarentaablitest liinidest ja seetõttu peab riik või kohalik omavalitsus selliseid liine doteerima. • Riik koordineerib transpordi korraldamist
annaabi.ee 
