Suutis säilitada isikupära ka ajal, kui nõukogude kunstipoliitika surus kunstnikele peale realistlikku käsitlusviisi ja kindla temaatika. Ajastut ja portreteeritavaid iseloomustab ilmekalt maal Kunstiteoste arutelu ENSV Kunstnike Liidus (1947, EKM). 1950. aastail sai meeliszanriks portree (Professor H. Riikoja, 1952,; A. Rebase perekond, 1955, TMK; autoportreed, 1956, EKM ja TKM),rohkeist lapsepiltidest on tuntuim Noor viiuldaja (1956, EKM). Reisimuljete põhjal valmis elamuslikke, värskeid loodusvaateid: Maastik eesliga (1947, erakogu, Tartu), Kemi kärestik (1955 - 1956, Tretjakovi galerii, Moskva). Maasiku- ja linnapiltides elavnes pintslikäsitsus ning suurenesid värvi varjundirikkus ja valguse osa: Ninase rand (1956, EKM), Vaade Toomemäelt (1958, EKM), Valgemetsa (1958, Tartu O. Lutsu nimeline raamatukogu), Kevad (1961, EKM). Aastast 1958 ilmnes vormiuuendustaotlusi, sealhulgas sürrealismi (Mõtted mustast seast, TKM ) ja kubistlikku
) Kunst võib anda oma vahenditega neid ümbritsevast elust ja maailmast üsna täpse pildi. Eriti, mis puudutab elu varasematel sajanditel. Kirjandusteoseid lugedes saame ettekujutuse kirjutatust mitmeid kordi värvikama kui ajaloolase jutustuse kaudu. Samuti annab ettekujutuse oma ajastu inimtüüpidest, nende välimustest, riietest, arhitektuurist kujutav kunst. Kunsti ülesanne aga ei ole siiski pelgalt teadmiste hankimine. Inimene rahuldub kunstiga oma elamuslikke, emotsionaalseid vajadusi. Igal inimesel on need vajadused erisugused. Ühel on tarve võimsate dramaatiliste elamuste järele, teisel melanhoolsete, kolmandal kergete ja rõõmsate järele. Kuidas siis väljenduks ,,kunsti" mõiste? Kunst on meid ümbritseva tegelikkuse peegeldumine kunstiliste kujundite, meeleliselt tajutavate vormide kaudu, Kunst on ka kunstniku subjektiivsete tunnete ja mõtete väljendamisvahend. Kuid kõige selle (Ja mitte ainult
..29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralleelselt kodu (perekond) ja lasteaed ( Reinap 1992 ). Missuguseid elamuslikke kogemusi kogeb laps liikumiskasvatuses kodus ja enda lähiümbruses ning kodu ja lasteaia vahel saavad suurel määral mõjutama lapse minapilti ja eneseväärikustunnet ka edaspidises elus. Lapse kehaline ja vaimne areng on omavahel tihedalt seotud. Teema valik sai määravaks minu jaoks eelkõige sellepärast, et olen ise muusika- ja liikumisõpetaja ning liikumistegevused pakuvad rohkesti integreerimisvõimalusi erinevate õppevaldkondadega nagu muusika, keel ja
tantsulauludes. Ta ei muuda enamasti kuigi palju lihtsat rahvaviisi, seevastu aga 11 muutub ja areneb saade, rikastub faktuur kõlakoloriidi ja rütmi poolest, lisades oma tõusude ja mõõnadega järjest uut hoogu. Erakordse kunstilise väärtusega on Saare armastus- ja loodusluulele kirjutatud soololaulud. Neis ta ei kasuta rahvaviise, küll aga rahvamuusikale väga lähedasi intonatsioone. Võrratu meistrina suudab ta muusikas kajastada luule elamuslikke varjundeid ja koondada neid haaravaks kunstiliseks elamuseks. 1928. a. ilmusid Saare "Viis soololaulu". See oli väga heal tasemel kogumik ja sellele langes osaks palju head kriitikat. Saare soololaulude hulk koos mõningate duettidega ulatub ligi kahesajani. Trükis ilmunud lüürilistest soololauludest olgu veel nimetatud : "Mis see oli"(1908.a.) "Üle vee" "Sa oled õrn ja üllas" "Sügisene lilleke" "Sinilillekesed" "Üksi" "Päike ja vari"
Ta ei muuda enamasti kuigi palju lihtsat rahvaviisi, seevastu aga muutub ja areneb saade, rikastub faktuur kõlakoloriidi ja rütmi poolest, lisades oma tõusude ja mõõnadega järjest uut hoogu. Erakordse kunstilise väärtusega on Saare armastus- ja loodusluulele kirjutatud soololaulud. Neis ta ei kasuta rahvaviise, küll aga rahvamuusikale väga lähedasi intonatsioone. Võrratu meistrina suudab ta muusikas kajastada luule elamuslikke varjundeid ja koondada neid haaravaks kunstiliseks elamuseks. 1928. a. ilmusid Saare "Viis soololaulu". See oli väga heal tasemel kogumik ja sellele 21 langes osaks palju head kriitikat. Saare soololaulude hulk koos mõningate duettidega ulatub ligi kahesajani. Trükis ilmunud lüürilistest soololauludest olgu veel nimetatud : "Mis see oli"(1908.a.) "Üle vee" "Sa oled õrn
rohu peal kohlus teiste samasuguste seas või veel avanemata mus eneses? Neid nii paljude poolt vaeveldud vaevu, neid juba ammu öeldud ikka lummavaid sõnu .. Kas oskan siis mina veel midagi pakkuda kõigele sellele lisaks? ¤¤¤ august-november 2002 Ulvi Martin TRANSILVAANIA - MAA TEISPOOL METSI on vaieldamatult eksootilisemaid paiku 21. sajandisse vaatavas Euroopas. Kiivalt arhailine oma külaelus, igal sammul metsiku looduse väge eksponeeriv ja uusi elamuslikke tahke avav. Ligemale aastatuhande Ungarile kuulunud, alates 1918. aastast suur suutäis Rumeenia territooriumist on paraku laiemalt tuntud ennekõike Dracula kodumaana. Tõepoolest, 15. sajandil elas tollases Valahhias prints Vlad Tepes, kes oma isalt, suursuguse Transilvaania Draakoni Ordu liikmelt päris liignime Dracu (Draculya 'Dracu poeg'). Lisaks sõjalisele vaprusele oli Vlad tuntud oma kalduvuse poolest võidetud vaenlasi teibasse ajada
annaabi.ee 
