3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); 4) kalmistud; 5) spordiplatsid ja –väljakud; 6) individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondli-kult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja –väljakud) elamupiirkondades – asumites; 7) tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed; 8) spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt; 9) tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid; 10) tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; 11) rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt
skväärid, ühiskondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); · kalmistud; · spordiplatsid ja väljakud; · individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondlikult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja väljakud) elamupiirkondades asumites; · tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed; · spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt; · tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid; · tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; · rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt
meeldivaid elamusi. 63. Looduslikud alad tiheasulates: 1) suured massiivid 2) liikumiskoridorid 3) puhvertsoonid 4) väiksemad rohelised alad ehk nn rohelised taskud 64. 1) platsid, väljakud, pargid, skväärid (haljakud), kus toimub sundimatu tegevus ja mis on üldiseks kasutamiseks (pole suunatud ühelegi kasutajagrupile); 2) virgestus- ehk lähirekreatsioonialad (igapäevaseks kasutamiseks) elamupiirkondades: a. elamugrupi lähimängu- ja ühiskasutusega alad; b. naabruskonna (lähikonna) või linnaosa (asumi) mängu- ja rekreatsioonialad; c. linnaosa (asumi) spordirajatised ja lähimatkaalad; 3) puhkealad ehk vabaõhurekreatsiooni- ja väljasõidualad (kasutusel pikema vabaaja olemasolul) tiheasula elanikkonnale; 4) teised avalikud alad (kalmistud, kooliaiad, aiamaade alad, mitmesugused avalikkuse juurdepääsuga kaitsealad);
Puhtaveelistest allikatest toituvad jõed on väärtuslikud elupaigad kaladele. Tulevikus on otstarbekas paindlikumalt kasutada põhjavett joogivee vajaduste rahuldamiseks. Kvaliteetsemalt rajatud puurkaevud ning kanalisatsiooniteenuste ja jäätmemajanduse areng võimaldavad põhjavee kvaliteeti ohustamata kasutada rohkem kohalikke kaeve ja lokaalvõrke, vähendades veevõrkude perioodilise ümberehitamise vajadust arenevates elamupiirkondades. 24 Kasutatud kirjanud · Põhjaveekomisjon ,,Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse", Tallinn, 2004 · Erki Suurjaak ,,Eesti põhjavesi ja selle kaitse", Tallinn, 1997 · http://www.google.ee/ · http://et.wikipedia.org/ 25
Tänapäevane planeerimise praktika võimaldab küll kohalikel elanikel ja huvigruppidel osa võtta koosolekutest ning arutada arendustegevust, kuid lõplikud plaanid koostab lühikese aja jooksul siiski väike grupp professionaalseid planeerijaid oma äranägemise järgi. (Neumann, 2005) Kompaktsusel on oma häid külgi: maad kulub vähem, taristu ja kommunaalteenuste peale kulub vähem kapitali ja ressursse. Sellegipoolest on paljud tihearendused linnaäärsetes elamupiirkondades, kust on ikkagi sama suur vahemaa tööle ja poodidesse nagu madaltihedusega äärelinnadest. Sellega kaob ära üks väidetavalt kompaktsusega kaasnevaid positiivseid nähtuseid, milleks on lühikesed transpordivahemaad. (Neumann, 2005) Kompaktse linna mõiste on paljude jaoks muutunud iseenesestmõistetavaks, kuid on väär küsida, ,,Kas kompaktsed linnad on jätkusuutlikud?", kuna see eeldab, et jätkusuutlikkus tuleneb ainult linna välisest vormist
o roheline üldmulje koos mitmekesise taimestikuga. Maastiku (sh reljeefi) hästi sobitatud jalutus-, rattasõidu ja suusarajad. Valgustatus pimedal ajal ja soovitatavalt mitte asfaltkattega (va juhul kui kasutuseks on ka rulluisutamine või linnatõukeratastega sõitmine). Kahetasapinnalised ristmikud kergliikluse teede ristumisel intensiivse liiklusega tänavate ja teedega või raudteega. ühiskasutusega virgestusalad elamupiirkondades o päikesepaistelised alad (nt rohkemal kui 50% piirkonnast (25% kompaktse hoonestuse korral) päikesepaiste kevadisel ja sügisesel pööripäeval kell 15:00). Nii looduslikud kui kultuuristatud alad (sõltuvalt ala kasutusintensiivsusest ja eesmärgist). Varieeruv taimkate. Oluline on eraldad vähemalt visuaalselt (mõnikord ka füüsiliselt) privaatsed või poolprivaatsed (piiratud
• üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühiskondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); • kalmistud; • spordiplatsid ja –väljakud; • individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondli kult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja –väljakud) elamupiirkondades – asumites; • tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed; • spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt; • tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid; • tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; • rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt
annaabi.ee 
