TARTU KOLLEDŽ Maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks Kursusetöö aines „Plaanimine ja teed” Üliõpilane: Sven Liivamägi Juhendaja: Ülo Amor Tartu 2018 PROJEKTI KOOSSEIS I SELETUSKIRI II JOONISED Nimetus 1. Detailplaneering 2. Tänava ristlõige 1 3. Tänava ristlõige 2 4. Tänava ristlõige 3 5. Tänava ristlõige 4 2 Sisukord 1. Üldosa .................................................................................
Kõrgem hekk võib olla nt roheline või tumeroheline ja madal hekk kollakasroheline või rohekaskollane. Võib kasutada nii ühte liiki ja tema sorte kui erinevaid liike ja sorte. 3. Mõlemad astmed pügatakse erikujuliselt, liik on sama või erinev. Madal hekk on lihtne, kõrgem aga nt topiaarhekk ja pealt nt lainjas. 4. Mõlemad astmed on vabakujulised ja moodustatakse eri taimedest. Tänavaäärne hekk · Hekkide rajamine on üks tänuväärsemaid võimalusi elamukruntide ja aedade eraldamiseks tänavast ja naaberaiast. · Hästi hooldatud hekk on tihe ja moodustab otsekui rohelise seina. · Vanematel aegadel olid piirded sh ka hekid väga kõrged ja varjasid täielikult vaate krundile. · Praegusel ajal on piirded enamasti rinnakõrgused (1,2m) või puuduvad · Tänava ääres peaks kasvama lihtne ja korralikult pügatud hekk, mis sobib igasuguse hoone arhitektuuri, materjali ja värviga. · Tänavaäärseks hekiks sobivad:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Kaarel Grünberg Ämari alevikus asuva maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks Õppeaines Plaanimine ja teed Ehitiste restaureerimise eriala III-kursus Üliõpilane: ,, ,, 2012. a .......................Kaarel Grünberg Juhendaja: ,, ,, 2012. a ..................................Ülo Amor Tartu 2012 PROJEKTI KOOSSEIS I LÄHTEÜLESANNE II SELETUSKIRI III JOONISED
ei tohiks tulla. Elamute ja kruntide turul toimub samuti vähem tehinguid. Kõige keerulisem on müüa elamukrunte Harjumaal, mille asukoht ei ole millegi poolest omapärane ega kõrgelt hinnatud. Ka see trend on muutumas 2008. aastal, kui ehitustööjõudu on lihtsam leida ning kui ehitushinnad mõnevõrra soodsamaks läinud. See muutus ei toimu küll aasta alguses, kuid 2008. aasta suveks on kindlasti huvi ka elamukruntide ostmise vastu tõusnud. Tehingud, mis tänases turusituatsioonis toimuvad, on juba madalamate hindadega ning keskmiselt sellisele madalamale hinnatasemele peaks ka turg mõneks ajaks seisma jääma. 2008. aastal korrigeeritakse hindu nii uusarendustel kui ka ülehinnatud üksikobjektidel. Märksõnaks on taas hindade diferentseerumine, mille käigus eristatakse hinnatud asukohaga ja hea ehituskvaliteediga objektid, vähem hinnatutest. Tehingute arvu poolest on võrreldes 2007
pakkumisi lisandub mõnevõrra tagasihoidlikumalt. Uusarendusi ei ole märkimisväärselt juurde tulemas, seega toimib aktiivselt järelturu koreterite turg. Reealne ostuhuvi on ja jätkub just mõistliku suurusega elamutele (ca 120-150 m2) ja heas seisukorras eramutele nii Pärnus kui lähiümbruses hinnatasemel ca 60 000 110 000. Kvaliteedi/hinna suhte poolest keskmisest kehvemad pakkumised ei pälvi lähitulevikus klientide tähelepanu. Nii eramute kui elamukruntide hinnad jäävad pigem samale tasemel, kuid mõningane tõus võib olla linnades ja suuremates alevikes (Domus kinnisvara). 14 VIIDATUD ALLIKAD Maaamet Kinnisvara hinnastatistika päringud [WWW] http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/Start.aspx Domus kinnisvara büroo [WWW] http://www.domuskinnisvara.ee/ Uusmaa kinnisvara büroo [WWW] http://www.uusmaa.ee/ 15 LISAD 16 Lisa 1
sajandi keskpaigast pärinev Uue seegi hoone Rüütli tänava lõunaosas. Peale nende tuleks mainida linna loodenurgas paiknevat 14. sajandist pärinevat Hobuveskit, 17. sajandi lõpul Vanale turule ehitatud Pakkhoonet ning arvukaid aitu, milledest võimsaim paikneb Aida tänavas ning on ehitatud 1694. aastal. All-linna keskaegsele hoonestusele on iseloomulikud kitsad tänavad ning pikad ja kitsad kinnistud, eriti vanemate ja tähtsamate tänavate ääres. Elamukruntide keskmine laius oli keskajal 8-12 m piires, olles mõnes kohas aga ainult 5 meetrit. Sügavuti aga ulatuvad nad sageli isegi kuni 100 meetrini, olles tihti elamut sisaldava peafassaadiga ühe tänava ääres, ulatudes kõrvalhoonetega samal ajal aga läbi kvartali teise tänava äärde. Tänapäeval on kaks ja enamgi sellist kinnistut mitmes kohas omavahel ühendatud ning ühise katuse ja fassaadi alla viidud. Elamud paiknesid sellistel kruntidel vahetult
mitte kaasvaldajaks · hoonestusõiguse alged on feodaalühiskonnas isanda ja vasalli vahel oli `jagatud omand' maale · hoonestusõigusel on suur sotsiaalne tähendus elamuehituses ja linnaplaneerimisel · hoonestusõigus on odavam kui maa omandamine · hoonestusõigus võimaldab KOV-del korraldada detailplaneeringut on seega kasutatav eelkõige riigi ja KOV maadele · hoonestusõigus asendab nõukogudeaegset maakasutusõigust ja elamukruntide eraldamist · rent on üksnes maa lühiajalise kasutamise õigus · hoonestusõiguse seadmisel on eesmärgiks ehitise püstitamine, mitte maa kasutamine · seadus ei täpsusta metsa ja kasvavate viljade saatust · hoonestusõigus ei saa olla seatud hoone osale 32. Maaomaniku ja hoonestaja tegevusvõimalused hoonestusõiguse tähtaja saabumisel. § 252. Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel
annaabi.ee 
