Psühholoogilise uurimuse teemaks on Sotsiaalpsühholoogiline uuring Pärnu linna koolide 7.-8. klasside õpilaste eluolu kohta. Küsitlus viidi läbi ajavahemikus november 2011 kuni veebruar 2012 ja küsitleti Pärnu linna koolide 7.-8. klasside õpilasi. Küsitlusel osales 629 õpilast. Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade õpilaste elamistingimustest ja perede toimetulekust, samuti uuriti õpilaste stressitaset ja vabaaja veetmise võimalusi. Uurimismeetod oli kirjeldav. Uuriti Pärnu linna koolide 7.-8. klasside õpilaste eluolu: 1. Arvuti, interneti ja mobiiltelefoni kasutus 2. Taskuraha kasutus 3. Kodused kohustused 4. Mured ja rõõmud 5. Stress 6. Kooliväline tegevus 7. Huviringid ja neist osavõtt Valimiks on põhikoolide 7.-8. klasside õpilased.
leibkonnatüüp, sellises perekonnas elab ka Eesti lastest kõige suurem osa. Seega veedab enamik lasetes oma lapsepõlve kahe vanemaga perekonnas, ehkki teine vanematest võib olla kasuvanem. Laiendatud perekond Eestis on üsna haruldane laiendatud perekond, kus koos elab üle kahe põlvkonna inimestest. 1990. aastate alguse vanemluse uuring näitas, et umbes kolmandik imikute vanematest elas koos naise või mehe vanematega, mänguealiste peredest elas koos vanevanematega veel viiendik. Elamistingimustest rääkides kurdetigi ruumipuuduse üle. Praegseks on Eesti jõudnud tasemele kus rohkem kui kahe põlvkonnaga leibkondi on 4%. Seega eelistavad kesk- ja vanemaealised Kokkuvõte elada omaette, suheldes sageli aktiivselt laste ja lapselastega ning toetades neid vajaduse korral. Vanuse tõustes võetakse vasu ka noorte abi. Kui üks abikaasadest sureb, jätkab teine (tavaliselt naine, meeste suhtarv
riigikogus suuri summasid, hinnad igal pool tõusevad, aga rahvale, kellest paljud elavad vaesuses, räägitakse televisiooni vahendusel, kui hästi riigil läheb ja kuidas majandus kiirelt kasvab. Arvan, et seda probleemi saaks leevendada tõstes keskmist ja miinimumpalka. Selleks aga tuleb kas suurendada tootlikust või vähendada tootmiskulusid. Arvan, et eelmise probleemiga on ka seotud eestlaste suur väljaränne, mis on tingitud madalatest palkadest ja sellest tulenevalt kehvadest elamistingimustest. Paljud noored näevad välismaal paremaid võimalusi, palka ja elamistingimusi ning otseloomulikult lähevad noorukid väljamaale. Välja ei rända ainult noored, vaid ka vanemad inimesed. Riik ei tohiks asjasse nii ükskõikselt suhtuda, vaid peaks proovima hoida meie noori kodus, mis on seotud ka eelmise probleemiga. Kokkuvõtteks võin öelda, et Eestis on nii rõõmustavaid kui ka kurvastavaid aspekte, millest
Tema mees on pärit Aafrikast ning elab väikeses külas. Kadri jaoks pole see, et ta mees ei ela väga luksuslikult, probleem. Inimestel on kõigil sarnased soovid, kuid realiseerimisvõimalused erinevad. Kultuuride erinevusedi ei kõigutanud Kadrit ning suurt sokki ta elamistingimuste vahest ei saanud. Kultuurisokk ongi igale inimesele erinev mõnedele on juba oma naaberriigis hakkamasaamine tõstine katsumus, teised aga kohkuvad alles Aafrika hõimude elamistingimustest. Kindlasti on ka neid kes on eri maade ja kultuuride suhtles ülimalt tolerantsed ega teegi inimesel ja inimesel vahet. Mõned Eesti inimesed suhtuvad võõramaalastesse, eriti mustanahalistesse ettevaatlikult, isegi negatiivselt. Põhjuseks võib olla sallimatus , kuna ei olda harjunud teistsugustega. Eestis elavad ikkagi peamiselt valged mustad on siin haruldus. Rassismi põhjuseks tuuakse väikese rahva väljasuremisohtu ja geneetilist segunemist. See võib olla probleem suure
alused ning keegi ei ole õnnetu. Spekulatsioonidega võrdsest ja õnnelikust maailmast alustas juba Platon oma ,,Politeiases". Utoopia kirjanduszanrina sai alguse alles pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Kirjanik lõi Utoopia nimelise saare, kus kõik inimesed on õnnelikud ja elu on korraldatud ainult ratsionaalsetel alustel. Utoopia ongi ettekujutus paremast homsest, globaalne visioon parematest elamistingimustest, millel võib olla väga tugev ja huvitav filosoofiline alus, kuid mida ei ole võimalik realiseerida. Tuleb arvesse võtta, et More lõi sõna "utoopia" kahest kreekakeelsest neologismist outopia, mis tähendab mitteeksisteerivat paika, ja eutopia, mis tähendab head kohta. Seega on utoopia õigustatud ainult kirjanduzanrina. Serbias on tekkinud uus vansõna: ohutu on rääkida ainult tulevikust, sest see on ainus asi, mis ei muutu
13 4. TEGEVUSKAVA JA PROJEKTI EELARVE NING FINANTSPLAAN.................17 2 KOKKUVÕTE Antud projekti raames korraldab organisatsioon MTÜ Euroopa Noored seminari noortele vanuses 18-25, kes on Eesti kooli või ülikooli nimekirjas, tutvustamaks õppimis-ja töötamisvõimalusi väljaspool Eestit. Tegemist on väikeprojektiga, mille eesmärk on anda ülevaade erinevate organisatsioonide toetusvõimalustest, elamistingimustest välismaal, sotsiaalsetest toetustest, koostööpartnerite tööpakkumistest-ja tingimustest, töötasudest ja nõudmistest ning pakkuda igakülgset informatsiooni kogu antud valdkonna kohta. Väikeprojekti strateegiline tähtsus on väiksem kui 50 000 eurot. Väikeprojekti ajaline kestus on 1,5 kuud. Seminari kestus on kolm päeva ja see viiakse läbi Harjumaal Pähklimetsa puhketalus, kus on seminari korraldamiseks soodsad eeldused, sealhulgas traadita internet ja
orientatsioonile või soole erineda Üle pika aja pole kunstnik enam emotsionaalne lollike kes kulmineerib linnulaulu ning nuusutab lilli vaid võtab oma töödega poliitilise seisukoha. Martha RoslerAmeerika kunstnik, kes töötab ka video, installatsiooni, performance ja kirjandusvaldkonnas. Tema tööd käsitlevad peamiselt argielu, tihtipeale feministlikust vaatevinklist. Põhiteemadeks on media ning sõda, keskkonna kujundamine( elamistingimustest, kodutusest ning transpordisüsteemist). Alfredo Jaar kunstnik ladina ameerikast. Tööd on poliitiliselt motiveeritud reaalsuse kajastamise teema, sõja erinevad näod, globaliseeritud maailm. The Rwanda Project ehk kuulsaim töö Rwanda kenotsiidist. Shimon Attie Ajaloolise tänavapildi taastamine Berliini Juudi linnaosas, Kopenhaagenis ning New Yorkis. Hans Haacke läbi oma kariääri rõhutanud, et korporatiivne kunsti sponsorlus mõjub positiivselt suurkorporatsiooni mainele,
Nn. teise maailma all on mõeldud Nõukogude Liitu koos seitsme Ida-Euroopa satelliitriigiga, ja ka Jugoslaavia. Rahvaarv nendes riikides kokku on 450 miljonit. Erinevus Esimese Maailmaga on peaaegu olematuks muutunud arvestades muudatustega 1990-ndate algusest, nüüd pole erinevusi Esimese Maailmaga enam eriti märgata. Kuid need riigid erinevad siiski Esimese Maailma riikidest juba 40 aastat. Teise Maailma tunnused: Positiivsed tunnused. Kindlus- ja turvatunne kodanike seas. Hoolimata isiku elamistingimustest kindlustab riik kodanikele mingi elamise, korraliku toidu, haigusravi, töö, vanadustoetuse ja hariduse, mida vastav persoon ära on teeninud. Kuritegevus on minimaalne. Samuti narkootikumide tarbimine ja isikuvastased kuriteod. Need riigid pole elanud vaid Esimese Maailma vaenulikkus all vaid saavutanud ka tunde, et on ülijõud, mis võivad mõjutada tervet maailma. Negatiivsed tunnused. Teised riigid ei pea eriti lugu Teise Maailma riikidest, nad on ebasoovitud ja ebameeldivad