Töölepingu tähtaeg. Tähtaeg, tähtajatu Eeldatakse, et üldjuhul sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tähtajalise võib sõlmida kuni 5 aastaks. Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peavad olema seda õigustavad, mõjuvad põhjused 9 lõige 1. Milleks on: 1) Töö ajutisest iseloomust tulenevad põhjused eelkõige töömahu ajutine suurenemine ja hooajatööd 2) Ajutiselt ära oleva töötaja asendamine Loetelu pole ammendav: Soov töötada ajuliselt, kuni abikaasa juurde elamiseni Õppeajalõpuni Igal juhul peab olema ajutine tööaeg motiveeritud nii töötaja kui ka tööandja poolt. Ajutiselt äraoleva töötaja ehk töötaja kellele tööandja seaduse või kokkuleppe alusel peab säilitama töökoha. Võib sõlmida tähtajalise lepingu kogu asendamise ajaks. Kuni äraolija tagasi tulekuni või koha vakantseks jäämiseni. Tähtajaline lõpeb üldjuhul tähtaja saabumisel. Töölepingu kestvuse ehk lõpu määramiseks on mitu võimalust
Töölepingu tähtaeg. Tähtaeg, tähtajatu Eeldatakse, et üldjuhul sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tähtajalise võib sõlmida kuni 5 aastaks. Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peavad olema seda õigustavad, mõjuvad põhjused 9 lõige 1. Milleks on: 1) Töö ajutisest iseloomust tulenevad põhjused eelkõige töömahu ajutine suurenemine ja hooajatööd 2) Ajutiselt ära oleva töötaja asendamine Loetelu pole ammendav: Soov töötada ajuliselt, kuni abikaasa juurde elamiseni Õppeajalõpuni Igal juhul peab olema ajutine tööaeg motiveeritud nii töötaja kui ka tööandja poolt. Ajutiselt äraoleva töötaja ehk töötaja kellele tööandja seaduse või kokkuleppe alusel peab säilitama töökoha. Võib sõlmida tähtajalise lepingu kogu asendamise ajaks. Kuni äraolija tagasi tulekuni või koha vakantseks jäämiseni. Tähtajaline lõpeb üldjuhul tähtaja saabumisel. Töölepingu kestvuse ehk lõpu määramiseks on mitu võimalust
Keskmine põlvkond: Bernard Kangro, Kalju Lepik, Ilmar Laaban (järgis oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi), Karl Ristikivi ("Inimese teekond"). Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Urve Karuks, Ilona Laaman. Proosa Kaua püsis realistlik traditsioon lugejaskond ootas rahvuslikke, rahva mineviku ja olevikuga seotud teoseid. 1940- 50.aastail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi Eestis eriti alates 1939 kuni pagulaslaagrites elamiseni, kirjutati ka kohanemisraskustest uutes elupaikades. Psühholoogilist süvenemist oli vähe, va Ristikivi puhul. Väliseesti proosat iseloomustab romaanisarjade rohkus (Ristikivi, Kangro, Kalmus jt). Autoreid: A. Gailit, A. Kivikas, Pedro Krusten, A. Mälk. Ilmus ka suur hulk memuaare ja Eestit puudutavaid koguteoseid ("Eesti Vabariik 1918-1940", "Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas"). KARL RISTIKIVI (1912-1977)
eesmärgiks. Kaasaegsetes tsiviliseeritud ühiskondades markeerimisjooned sotsiaalsete klasside vahel on muutunud hägusaks ja ületatavateks, ja mil iganes see juhtub, liigub kõrgema klassi poolt kehtestatud austusväärsuse norm vaid väga nõrka vastupanu leides sotsiaalset struktuuri pidi allapoole. Selle tulemusena iga kihi liige aktsepteerib oma kombekuse ideaalina samasugust moe-elu (life in vogue) kui temast järgmises kõrgemas kihis, ja panustavad oma energia selle ideaali järgi elamiseni. Oma hea nime hoidmise nimel ja eneseaustuse nimel läbikukkumise hirmus peavad nad konformeerudes seda koodi aktsepteeruma, vähemalt väliselt" (1934: 84) Pecuniary strenght - rahaline tugevus Ameerika saavutuseetos 20 sajandi alguses - uusrikastel oli vaja näidata, et nad kuuluvad ka jõudeklassi hulka, ehk et nad ei pea tööd tegema. Vrd eelmine loeng - mis on majanduslik ei ole kultuurne. Vrd ajalugu - öine tarbimine ja hilja magamaminek.
Lüürilise kõrgtaseme saavutas oma ainsas luulekogus eesti proosa suuremaid meistreid K.Ristikivi (Inimese teekond). Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Urve Karuks, Ilona Laaman. Proosa: Kaua püsis realistlik traditsioon lugejaskond soovis saada rahvuslikke, rahva mineviku ja olevikuga seotud teoseid. 4050ndail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi Eestis eriti alates 1939 kuni pagulaslaagrites elamiseni ja kohanemismuredeni uutes elupaikades. Psühholoogilist süvenemist vähe, käsitlused paljuski reportaazlikud. Kaalukas erand on K.Ristikivi oma tolleaegsete Eesti teemaliste romaanidega on tundlikum ja sügavam kui teised autorid. Järkjärgult temaatika küll avardus, kuid eesti rahva käekäiku puudutavaid teoseid on siiski u 50% kõigist ilmunud raamatuist. Väliseesti proosa iseloomulikuks jooneks on romaanisarjade rohkus (Ristikivi, Kangro, A
R .Kolgi esimesed kogud olid võrumurdelised. Lüürilise kõrgtaseme saavutas oma ainsas luulekogus eesti proosa suuremaid meistreid K. Ristikivi (Inimese teekond). Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Urve Karuks, Ilona Laaman. Proosa: Kaua püsis realistlik traditsioon - lugejaskond soovis saada rahvuslikke, rahva mineviku ja olevikuga seotud teoseid. 40-50-ndail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi Eestis eriti alates 1939 kuni pagulaslaagrites elamiseni ja kohanemismuredeni uutes elupaikades. Psühholoogilist süvenemist vähe, käsitlused paljuski reportaažlikud. Kaalukas erand on K .Ristikivi oma tolleaegsete Eestiteemaliste romaanidega - on tundlikum ja sügavam kui teised autorid. Järk-järgult temaatika küll avardus, kuid eesti rahva käekäiku puudutavaid teoseid on siiski u 50% kõigist ilmunud raamatuist. Väliseesti proosa iseloomulikuks jooneks on romaanisarjade rohkus (Ristikivi, Kangro, A.Kalmus jt). Autoreid: A. Gailit, A