mida näis levivast kogu ta vigastatud kehast (Jakobson) või: Siin-seal oigasid verest nõretavad haavatud naised ja lapsed kuulidest läbistatud laipade kõrval. Vanaema kükitas kätega abitult vehkides verises poris, põlvedel purustatud peaga Ennu laip. Meie 3 põlvkonna lastele võib niisugune suhtumine tunduda naljakaski, kuid need lapsed olid ju surma ja sõda näinud, niisiis on nende koshmaaride võimendamine eriti elajalik. Pärast 1944. a. võetakse koolikorralduse aluseks nõukogude ühtluskooli süsteem ja nõukogude pedagoogika, teisi suundi eiratakse täielikult. Täielikult lammutatakse vana haridussüsteem ja rajatakse uus vastavalt Nõukogude Liidus käibivatele normidele. Kooliharidus jagatakse kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Erakoolid suletakse, koolikohustust pikendatakse aasta võrra, alustatakse 7-klassilise
majanduslikult sõltuvaks, näiteks haarates kontrolli mõlema inimese sissetuleku üle, piirates teise inimese juurdepääsu rahale, keelates teisele poolele koduvälised tegevused, näiteks koolis või tööl käimise, ohvri töö juures ahistamise või iga viimase kui kulutatud sendi kohta aru pärimine. Seksuaalne kuritarvitamine: Seksuaalne kuritarvitamine väljendub teisele soovimatu seksuaalse kontakti peale surumises, nagu vägistamine, elajalik käitumine, prostitutsioon, kaitsevahenditeta seks, sodoomia, seks teistega või pornograafia kasutamine. Seksuaalne kuritarvitamine väljendub ka teise inimese seksuaalsuse alavääristamises solvangute ja põhjendamatute süüdistustega truudusetuses. Vägistamine abielus on seadusevastane, ometi juhtub seda sageli. Vägistamine võib toimuda siis, kui suhe algab ohvri magamise ajal. Füüsiline kuritarvitamine: See väljendub teise inimese vigastamises või katsetes seda teha
mõistatuslikum. Igaüks, kes rüvetas templit, tapeti jõhkralt: tema kõrvad lõiguti ära, ta kastreeriti ning viidi mere äärde ohverdamiseks. Täpset kirjeldust selle ohverduse kohta ei ole, kuid üks teine allikas heidab sellele valgust: Vita Vulframni kirjeldab, et poised, kes ohverdati, seoti rannale posti külge tõusu ootama. See juhtus Friisia kuningas Radbodi juureolekul (Halbertsma, 1982 lk 26). Uputamise läbi tapmine on elajalik komme, kuid samas illustreerib see hästi sidet friislaste ja mere vahel. Teadlased ei mõista kuidas sai selline paganlik reegel sattuda kristlikusse seadusesse, eriti Charlemagne valitsemise ajal, kes väidetavalt julgustas paganlikke pühamuid lõhkuma ning olevat ka ise seda teinud (arvatakse, et 772 lõhkus Charlemagne isiklikult Westphalias asuva jumal Irmini kuju Schuyf, 1995, lk 37). Siems (1980, lk 348) arvab,
..ta ei murdunud siiski...Ja kui nad ta üsna õhtu eel jälle kord üksinda jätsid, haistis ta pimedas kongis mingi kohutava teravusega vere lõhna, mida näis levivat kogu ta vigastatud kehast"...(Jakobson... lk...) 9 Meie põlvkonna lastele võib niisugune suhtumine tunduda naljakaski, kuid need lapsed olid ju surma ja sõda näinud, niisiis on nende koshmaaride võimendamine eriti elajalik. "Lenin ja Stalin" Hea on lastel elada meie suurel kodumaal. Lapsed käivad lasteaias, elavad lastekodus. Lapsed õpivad koolis. Laste jaoks on mängumurud. Kes on nii hästi hoolitsenud laste eest? Lenin- kõigi laste hea suur sõber. Kuid Leninit ei ole enam. Nüüd on meile kõigile hoolitsevaks ja heaks õpetajaks seltsimees Stalin. Me täname seltsimees Stalinit. Elagu seltsimees Stalin! Ideoloogilise surve tugevnedes suureneb säärane "aabitsaterror" veelgi. 1951.
ole kohta töökusele, sest töö viljad on ebakindlad, ja seega ei ole maaharimist ega laevandust ega selliste kaupade kasutamist, mida saab sisse tuua üle mere, ei ole ruumikaid hooneid ega vahendeid, millega liigutada ja ümber paigutada asju, mis nõuavad palju jõudu, ei ole teadmisi maa palgest, ei ajaarvestust, ei kunste, ei kirjandust ega ühiskonda, ja mis kõige hullem, on vaid vahetpidamatu hirm ja vägivaldse surma oht; ning inimese elu on üksildane, vilets, ohtlik, elajalik ja lühike. Mõnele inimesele, kes pole neid asju korralikult läbi kaalunud, võib tunduda kummalisena, et loodus võiks sellisel moel inimesi üksteisest lahus hoida ja nii kergelt üksteise ründamisele ning hävitamisele kallutada. Ja et ta ei usalda seda tunnete põhjal tehtud järeldust, võib ta ehk soovida, et sedasama kinnitataks kogemuse põhjal. Aga las ta mõtleb endamisi järele, et teekonnale asudes varustab ta end relvadega ja
mikroskoopilistes mõõtmetes loodu suhtes, nagu näiteks Jumal Iiobile. ,,Selle vaate kohaselt omistatakse Jumalale küll ülekohus, kuid see pole kindlasti suurem sellest ülekohtust, mis talle juba niikuinii on omistatud, kui keegi arvab, et oli tingimata tarvilik piinata poeg ristil surnuks, et vaigistada isa viha. Mis isa see selline on, kes laseb pigemini veristada omaenese poja kui et annab andeks oma eksitatud loodule, kelle tema kallis Saatan on ära rikkunud? Mida peaks selline elajalik ning arhailine poja ohverdamine näitama? Kas Jumala armastust?" (JUNG 2002:71) Jung hoiatab, et me ei püüaks selliste keerukate teemade eest põgeneda ,,pühasse lihtsameelsusse". Ta ütleb, et see oleks enesepettus ning kes on hakanud petma, see jätkab seda ka hiljem. (ibid) Jungi paneb imestama ka Kristuse läbi päästeplaani idee kui selline. ,,Ta teeb vaid seda, et päästab omaenese poja kujul inimkonna iseenda käest. See mõte on sama
annaabi.ee 
