Peamine osa: tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindlus, põhivara kulum ehk amortisatsioon, kahjum valuutatehingutest., intressid ja dividendid. Tulude ja kulude vahe annab meile kasumi või kahjumi. Brutokasum miinus tulumaks on puhaskasum, millest makstakse välja dividendid. Rahavoogude aruanne - kajastatakse raha tegelik liikumine. Rahaks loetakse ettevõtte kassas olevat raha, pangakontodel olev raha ning pangahoiused. Raha ekvivalentidena käsitletakse kõrge likviidsusega varasid. Saab kiiresti rahaks vahetada ilma oluliste täiendavate kuludeta. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised või väljamkased ehk vastavalt positiivsed ja negatiivsed. Rahavoogude aruande võib koostada minevikuliste, antud perioodi ning prognoositavate rahavoogude kohta. Kuna kasumiaruanne ei kajasta reaalseid rahavoogusid, võib ettevõttel olla oluline kasumijääk, kuid see ei tähenda, et tal on raha
Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Näidis kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse 2. lisas toodud kasumiaruande skeemi nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Eelnenud aruandeperioodil kasutatud arvestuspõhimõtteid, hindamisaluseid ning informatsiooni esitusviisi ei ole käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel muudetud. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Eesti Panga valuutakursid tehingu toimumise päeval. Välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused 31. detsembril 2005 hinnatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga valuutakursside alusel, mis kehtisid bilansipäeval.
Tegevusnäitajatest teatatakse kontserni pearaamatupidajale üks kord kuus. Igakuine tegevusaruanne esitatakse kontserni standardvormil kontserni nõukogule. Kvartaliaruanded esitatakse aasta esimese kolme kuu, kuue kuu ja üheksa kuu kohta. Lisaks kuuaruannetes esitatavatele andmetele kajastatakse kvartaliaruannetes lisaandmeid, kasutades täiendavaid aruandevorme. 3.2 Rahaliste vahendite arvestus Kontserni bilansi ja rahavoogude aruande mõistes käsitletakse raha ja selle ekvivalentidena lühiajalisi (soetamisest arvates kuni kolmekuulise tähtajaga) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike, sealhulgas kassas olevat raha, pankades olevaid arveldusarveid, tähtajalisi hoiuseid esialgse tähtajaga kuni kolm kuud ning rahaturufondide osakuid. 3.2.1 Pank Rahalisi vahendeid hoitakse pangas Selveri arvelduskontodel. 3.2.2 Sularaha
nõuete kulu vähendamisena. Tabel 1. Nõuded ostjate vastu (tuh.kroonides) 31.12.2003 31.12.2002 Ostjatelt laekumata arved 36 586 31 715 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -364 -503 Nõuded ostjate vastu kokku 36 222 31 212 Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas 3.2. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. 3.3. Varud Varude hindamise aluseks on füüsiline inventuur. Bilansis hinnatakse varud lähtuvalt sellest, mis on madalam kas, soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Soetusmaksumus koosneb varude ostuhinnast ja väljaminekutest, milleta varud ei 10 oleks preaguses koguses ja olukorras. Neto realiseerimismaksumus on äritegevuse
Seisuga 1. jaanuar 2011 on Baltic Premator OÜ teostanud raamatupidamiskontode saldode ümberarvestuse, lähtudes valuutakursist 15,6466 krooni/euro. 2011. aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. Aruandes esitatud võrdlusandmed on Eesti kroonidest eurodesse ümber arvestatud üleminekukursiga 15,6466 krooni/euro. Kuna nimetatud kurss on ühtlasi ka varasematel perioodidel kehtinud fikseeritud vahetuskurss, ei tekkinud ümberarvestusest kursierinevusi. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused
hindamine, nõuete ja varude allahindluse summade hindamine, garantiikohustuste eraldiste moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Kasumiaruandes on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid (pankade rahaturufondide osakuid). Lühiajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud on bilansis näidatud õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse määratlemisel on aluseks võetud turuhind. Kui
Vabariigi raamatupidamise seaduses, seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Järgnevalt on välja toodud peamised arvestuspõhimõtted ja hindamisalused Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke . Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajaduse korral tehtavad allahindlused). Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta