SUHKRUROOG Helli Hiielo 11.klass MIS ON SUHKRUROOG? Kõrreliste sugukonda suhkruroo perekonda kuuluv rohttaim. KASVATUS Brasiilia, India, Hiina, Tailand, Pakistan. Kasvab ekvatoriaalsel ja lähisekvatoriaalsel kliimal ISELOOMUSTUS Vars sisaldab vett, sahharoosi ja sideainet. SAADUSED Taimemahlast tehakse suhkrut, tootmisjääkidest rummi. KUI POPULAARNE ON EESTIS? Ostetakse palju sisse. DanSukkeri põhiline suhkru tootja. Eesti ei ekspordi suhkrurooga. Import India, Brasiilia, Kuuba ja Hiina. ALLIKAD http://faostat.fao.org/site/339/default.aspx http://et.wikipedia.org/wiki/Suhkruroog#Kasuta mine http://entsyklopeedia
soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. Ekvatoriaalsel ala on õhurõhk naaberaladest madalam. Passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Kliimat mõjutavad tegurid: · Geograafiline asend · Asend ookeani, mandrite suhtes · Pinnamood · Huuvused Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadede maismaa ja veepinna erinevast soojenimisest ja jahtumisest. Ekvaroriaaalne :kuum, niiske kliima, aastaaegu opole. sademeid 2000mm
tähtsamat rolli mängivad freoonid. Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis kahjustavad kõike elavat. Gardient- on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalana rõhuga ala suunas. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Ekvatoriaalsel ala on õhurõhk madalamal 30. laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd. Ekvaatori läheduses tõuseks soe õhk ülespoole ja valguks sealt pooluste suunas, jahe õhk liiguks aga pooluste poolt otse ekvaatori suunas. Peamised õhumassid on arktiline õhk- on külm ja kuiv. parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm troopiline õhk on soe ja niiske
Mitoos Keharakkude paljunemine. Tänu sellele me kasvame. Raku elutsükkel jaguneb kaheks: interfaas ja mitoos (paljunemisfaas). Mitoos jaguneb nelja faasi, mille kestvus oleneb vastavast koest ja elundist. a) profaas b) metafaas c) anafaas d) telofaas Profaas kromatiinidest kromosoomid. DNA replitseerub ja temast moodustuvad kromosoomid. Tsentrosoomist tekivad tsentrioolid. Metafaas tuumamembraan laguneb, kromosoomid väljuvad ja rivistuvad täpsel ekvatoriaalsel tasapinnal. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tekkisid kääviniidid. Anafaas Kromatiidide liikumine kääviniitide lühenemise tõttu. Telofaas uued tsentrosoomid, uued tuumamembraanid, uued kromatiinid, tekivad 2 uut rakku. Meioos Meioos ehk sugurakkude valmimine. Toimub ainult munasarjades ja seemnesarjades. Erineb mitoosist järgmiste tunnuste poolest: 1) 4 faasi asemel on 8 faasi, mis kannavad samu nimetusi (I profaas, II profaas, I metafaas jne).
aastaringselt valitseb troopiline õhk. Nendes piirkondades paiknevad troopilised kõrbed (sh Sahara kõrb, Araabia kõrb, Austraalia kõrbed jne). Selle tõttu nimetatakse mõnikord seda kliimat troopiliste kõrbete kliimaks. Kuna aasta jooksul valitsevad seal laskuvad õhuvoolud, siis pilvisus ja sademete hulk on seal väga väikesed. Maapinna kiirgusbilanss on kuiva ohu ja suure maapinna albeedo seoses vähem, kui ekvatoriaalsel vöötmel. Aga õhutemperatuurid on väga kõrged aasta jooksul, sest soojuse kaod aurumisele on väikesed. Suvi on palav, soojema kuu keskmine õhutemperatuur on üle +26°, aga kohati kuni +40°. Nimelt troopilistes kõrbetes on maksimaalsed õhutemperatuurid maakeral kõrgeimad (+58°). Talv on ka soe, külmema kuu keskmine õhutemperatuur jääb +10 ja +22° vahel. Aastane temperatuuriamplituud on suur, keskmiselt on ta 1520°
soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist. Märgatavaks takistuseks maapinnalähedaste õhumasside liikumisele on ka kõrged mäestikud. · Tänu päikesekiirguse tsonaalsele jaotusele ning mere ja maismaa ebaühtlasele soojenemisele on ka õhurõhk vöönditi erinev. · See määrab valitsevate tuulte tsonaalse jaotuse maakeral. · Mõlemal poolkeral on neli õhurõhu vööndit: Ekvatoriaalsel alal madalrõhkkond 30. laiuskraadidel valitseb kõrgrõhuvöönd 60. laiuskraadidel madalrõhkond polaaraladel kõrgrõhkkond · Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. · Õhk soojeneb ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. · Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab seal liikuma pooluste suunas. · 30. laiuskraadideni jõudes on õhk jahtunud, ja hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides
aastaringselt valitseb troopiline õhk. Nendes piirkondades paiknevad troopilised kõrbed (sh Sahara kõrb, Araabia kõrb, Austraalia kõrbed jne). Selle tõttu nimetatakse mõnikord seda kliimat troopiliste kõrbete kliimaks. Kuna aasta jooksul valitsevad seal laskuvad õhuvoolud, siis pilvisus ja sademete hulk on seal väga väikesed. Maapinna kiirgusbilanss on kuiva ohu ja suure maapinna albeedo seoses vähem, kui ekvatoriaalsel vöötmel. Aga õhutemperatuurid on väga kõrged aasta jooksul, sest soojuse kaod aurumisele on väikesed. Suvi on palav, soojema kuu keskmine õhutemperatuur on üle +26°, aga kohati kuni +40°. Nimelt troopilistes kõrbetes on maksimaalsed õhutemperatuurid maakeral kõrgeimad (+58°). Talv on ka soe, külmema kuu keskmine õhutemperatuur jääb +10 ja +22° vahel. Aastane temperatuuriamplituud on suur, keskmiselt on ta 1520°. Ööpäevased õhutemperatuuri kõikumised on kuni 40°.
· Coriolisi ja hõõrdejõud - muudavad õhu liikumise suunda. · Ulatuslike mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist. · Kõrged mäestikud. Tänu päikesekiirguse tsonaalsele jaotusele ning mere ja maismaa ebaühtlasele soojenemisele on ka õhurõhk vöönditi erinev. See määrab omakorda valitsevale tuulte ja tsonaalse jaotuse maakeral. Mõlemal poolkeral on neli kõhurõhuvööndit. Ekvatoriaalsel alal on õhurõhk naaberaladest madalam, umbes 30. laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, 60. laiustel on keskmine õhurõhk jälle madalam ja polaaraladel kõrgem. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 30. laiuskraadideni jõudes on õhk juba sedavõrd jahtunud, et hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb
kaetud.Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. 61.Kasvunooneefektiks nimetatakse temperatuuri ja niiskuse suurenemist läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. 64.Ekvatoriaalsel alal on õhurõhk naaberaladest madalam,umbes 30 laiuskraadilit valitseb kõrgrõhuvöönde.Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust.Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas.30.laiuskraadideni jõudes on õhk juba sedavõrd jahtunud ,et hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. 66
annaabi.ee 
