• Esineb paljasseemne ja kaheiduleheliste õistaimede juures • Tekitajaks – kambium • Põhjustab juurte jämenemist 8) Juuremügarad - Iseloomulikud liblikõielistele - Moodustub mügar, mille sees on bakteroidkude - Toimub õhulämmastiku tootmine bioloogilisse aineringesse 9) Mükoriisa • Endotroofne – juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. • Ektotroofne – hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad juurekarvad. Esineb enamasti 2-id. lehelistel puudel. Kandseened – puravikud, pilvikud, riisikad jne 10)Vars, varte põhitunnused ja ülesanded Tunnused: • Taime maapealne vegetatiivne organ • Vars koos lehtedega on võsu • Vars areneb pungast Ülesanded: - Külgharude moodustamine, lehestiku, õite ja viljade kandmine, vee ja fotosünteesi
kärbseseened, pilvikud jt.) Harvem kott ja puguseente ja mittetäielike seente esindajad. Mükoriisa moodustumisel katkeb juurte tipmine kasv ning algab intensiivne dihhotoomne hargnemine. Selle tagajärjel kujunevad mitmesuguse kujuga seenejuured. Anatoomilise ehituse alusel eristatakse kolme tüüpi mükoriisasid: *Endotroofne juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. Seigseened! *Ektotroofne hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad juurekarvad. Esineb enamasti 2-id. lehelistel puudel. Kandseened puravikud, pilvikud, riisikad jne Pilte:
pisikäpp (Epipogium aphyllum), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) ja kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) -- saavad kogu vee ja toitained seentelt. 2) ektotroofne -- hüüfid on juure koore põhikoe rakkude vahel (Hartigi võrk) ning tiheda kattena juure välispinnal, moodustades juurt ümbritseva mantli (mükodermi). Ektotroofse mükoriisaga juured on tömbid, paksenenud,
Tekitajaks on kambium. Põhjustab juure jämenemist. Juuremügarad on iseloomulikud liblikõielistele. Moodustub mügar mille sees on bakteroidkude. Toimub õhulämmastiku tootmine bioloogilisse aineringesse Mükoriisa · endotroofne- juure esikoore parenhüümni rakkudes asuvad põhilised seenehüüfid. Ei esine lõikeheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. · Ektotroofne- hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad tavaliselt juurekarvad. Vars on taime maapealne vegetatiivne organ. Vars koos lehtedega on võsu. Vars areneb pungast. Varre ülesanded: külgharude moodustamine, lehestiku õite ja viljade kandmine. Vee ja fotosünteesi produktide transport. Varte tüübid: · puittaimed- puud, puhmad, põõsad, poolpõõsad
Mükoriisa koosneb torujatest filarmentidest, mida kutsutakse hüüfideks ning seda hüüfide massi koos seenega nimetatakse mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mükoriisa jaguneb kahte peamisse klassi: ektotroofseks mükoriisaks ja vesikulaar-arbuskulaar ehk endotermseks mükoriisaks. Vesikulaar-arbuskulaar mükoriisa seotus taime juurtega kergendab fosfori ja metallilisandite, nagu tsingi ja vase, kättesaadavust. Ektotroofne mükoriisa suudab omastada fosfaati. IV ELU KESKKOND VESI 1. Vesi taime sisekeskkonnana. Vesi moodustab organismide sisekeskkonna, kus toimuvad keemilised protsessid, ta on organismi põhiliseks lahustiks. Vesi on ka keskkond, kus ainevahetusproduktid liiguvad ühest rakust ja koest teise. Vee omadused on universaalsed. Peale veest lahkumist, said taimed edasi elada vaid seetõttu, et olid välja kujunenud organid, mis stabiliseerisid organismi veesisaldust,
d. Imamis- e differentseerumisvööde e. Juhtimisvööde 2 Epibleem: talitleb imikoena 3 Endoderm: läbilaskerakud, Caspary jooned 4 Radiaalne juhtkimp: aktinosteel Juure teiskasv: 1 Floeemi ja ksüleemi vahele tekib kambium 2 Peritsükkel fellogeen 20. Juure muudendid 1 Säilitusjuur (ksüleem, floeem, kambiumirõngad) 2 Juuremügarad 3 Mükoriisa a. Vesikulaar-arbuskulaarne (endo-) b. Ektotroofne (mükoderm) 4 Haustorid 5 Õhujuured (mitmekihiline juurenahk=risoderm) 21. Leht. Lehe evolutsiooniline kujunemine ja tähtsus; mikro- ja makrofüllia. Milleks? Lehe eritüübid 1 kserofüütne leht a. Kseromorfne (1) okas b. Eukserofüütne c. Sukulentne 2 Veetaimede lehed: õhukambrid a. Veesisesed b. Ujulehed 3 Ontogeneetilised eritüübid a. Idulehed
annaabi.ee 
