puudumine, taastuva sõra esinemine, vigastuste esinemine, haiguste ja parasiitide esinemine. Kogutud andmete põhjal kajastati veekogude lõikes: püütud isendite koguarv, püütud vähkide arv mõrraöö kohta ehk CPUE (catch per unit effort), mõõduliste vähkide protsent koguarvust, puuduva või taastuva sõraga isendite protsent koguarvust, lapihaigete ja portselanhaigete arv ja protsent koguarvust, ektoparasiitide suhteline arvukus. Tulemuste põhjal anti hinnang vähipopulatsiooni seisundile, püügi võimalikule mõjule, haiguste ja ektoparasiitide esinemisele ning vähivaenlaste mõjule. Jõevähi arvukuse määratlemiseks kasutati Soome vähiuurijate poolt esitatud skaalat: CPUE üle 10 vähi arvukus väga kõrge; CPUE 4-10 vähi arvukus kõrge; CPUE 1-4 vähi arvukus keskmine; CPUE alla 1 vähi arvukus madal. 3.3 Seirealad
dokumenteeritud ja tõestatud AD juhtumite uurimise tulemusena on koostatud abistavad juhtnöörid diagnoosimiseks – Favroti kriteeriumid. (Hensel jt., 2015) AD diagnoosimisel lähtutakse nii välistamise meetodist kui ka Favroti kriteeriumidest. Esmalt tuleb kindlaks määrata, et haiguse põhjuseks ei või olla muud tegurit, mis sarnast kliinilist pilti põhjustaksid (kirbud, ektoparasiidid, sekundaarsed bakteriaalsed infektsioonid, toidust põhjustatud nahaallergiad). Ektoparasiitide tuvastamiseks soovitatakse võtta proove karvast kammiga või nahakaapeid. Bakteriinfektsiooni kahtluse korral tuleks teha tsütoloogiline uuring. Toidu allergia esinemisel on sageli tüüpilised kaasuvad sümptomid kõhulahtisus ja oksendamine. Allergiat põhjustava toiduallergeeni leidmine nõuab järjepidevat dieedi järgimist. Levinumad toiduallergeenid on veiseliha, kanaliha, piimaproduktid ja teraviljad (nisu, mais). Viimaks tuleks vaadata Favroti
19. Ektoparasiidid on peremehe keha pinnal lühikest aega või kogu oma eluea kestel elunevad parasiidid. Ektoparasiidid on parasiidid, mis suudavad elada vaid ühes keskkonnas. Ektoparasiitideks liigitatakse ka loomade seedetraktis elavad organismid. Tüüpilisteks ektoparasiidideks on näiteks soojavereliste loomade verd imevad putukad. Ektoparasiidid vahetavad gaase ja vett reeglina väliskeskkonnaga ja erilisi kohastumusi neil pole. Ektoparasiitide jaotus: 19.1. Vee-ektoparasiidid – otseselt mõjutatud väliskeskkonna temperatuuri poolt. Osad vee-ektoparasiidid hakkavad nt lameussi anoksilistesse tingimustesse sattudes oma keha sagedamini liigutama, tagamaks kiiremat veevahetust kehapinnal. Teiseks võimaluseks on sagedasem venitlatsioon. 19.2. Maismaa-ektoparasiidid – elavad reeglina peremehe keha ümbritsevas pindkihis.
teke(joonis1). Haiguse raske kulu korral epitelioomid laatuvad ja katavad ühtlase kihina kogu kala keha. Haigetel kaladel luud pehmenevad ja hiljem arenevad mitmesugused skeleti deformatsioonid. Siseorganeis muutusi ei ole. Diagnoos pan nakse kliiniliste tunnuste alusel. Epidermise muutused on niivõrd iseloomulikud, et diagnoosimiseks on sellest küllalt. Haiguse esimest staadiumi, valget laiku kehal, võib mõnikord segamini ajada ektoparasiitide vigastusega. Kalade koostis Kui vaadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke, mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid lahustavaid vitamiine(A ja D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Toidu vamlmistamisel annavad ekstraktiivained kaladele meeldiva maitse
eritunud helmintide alusel pannakse diagnoos. Vt. ka dehelmintiseerimine. doonor (pr. donneur -- annetama). Parasitoloogias nimetatakse transmissiivsete parasitooside korral doonoriks invadeeritud looma, kellelt verd imedes nakatub haigust siirutav lülijalgne vektor. ektoparasiidid (kr. ectos -- väljaspool + parasiit) -- välisparasiidid, välisnugilised. Parasiteerivad lühemat või pikemat aega peremehe keha pinnal. Ektoparasiitide hulgas moodustavad erirühma somaatilised ektoparasiidid, kes veedavad kogu elutsükli peremehe nahal. Vt. ka parasiitide liigitelu. endoparasiidid (kr. endo -- sisemine + parasiit) -- sisenugilised. Parasiteerivad peremehe organismi sisemuses: rakkudes, kudedes, elundite valendikes ja kehaõõnetes või -vedelikes. Vt. ka parasiitide liigitelu. 5 endoparasiitide jaotus lokalisatsiooni alusel
II SPETSIIFILISED NÕUDED ERINEVATELE GRUPPIDELE A. KULDID Kuldisulud peavad olema niimoodi konstrueeritud, et kuldid saavad end ringi pöörata ja teisi sigu kuulda, haista ja näha. Kui täiskasvanud kulti kasutatakse paaritamiseks, peab tema käsutuses olema vähemalt 10 m2 pinda. B. EMISED JA NOOREMISED Tuleb tarvitusele võtta abinõud, et vähendada grupi agressiivsust miinimumini. Tiinete emiste ja nooremiste puhul tuleb vajadusel teha endo- ja ektoparasiitide tõrjet. Enne poegimislauta paigutamist tuleb tiineid emiseid ja nooremiseid hoolikalt pesta. Poegimiseelsel nädalal tuleb emiste ja nooremiste pesadesse paigutada piisavalt allapanu, kui see on lägasüsteemi puhul tehniliselt võimalik. Emise või nooremise taha peab jääma vaba pinda, et võimaldada iseseisvat või poegimiabiga poegimist. Poegimissulgudes, kus emised saavad end vabalt liigutada, peab olema põrsaste käitsmise võimalus, näit kaitsevõred.
annaabi.ee 
