neelu ektodermi kõhtmiseid signaale. Vaheaju rakud toodavad BMPd, WNT5te ja FGF10t. Neelu ektoderm aga Sonic hedgehog'i. FGF ja Sonic hedgehog on sel etapil väga tähtsad. Hiirtel, kel FGF10 või selle retseptorid olid välja lülitatud, tekitasid hiirtel Rathke sopi rakkude võimetuse jaguneda ning need rakud surid. BMP4 on tarvis Rathke sopis olevate rakkude jagunemiseks. Kui BMP4 on takistatud, Rathke sopi sissesopistumist diencephalonisse ei toimu. Sonic hedgehog avaldub kogu neelu ektodermis , va piirkonnas millest saab Rathke sopi osa. Selline signaalide kombinatsioon ülevalt ja alt põhjustab Rathke sopi rakkudel transkriptsioonifaktor LHX3 ekspressiooni. See on faktor, mis suunab edasist endokriinsete rakkude eellasrakkude arengut. Loomuomane signaalide saatmine ja spetsialiseerumine Rathke sopi kujunemine on kindlaks määratud loomuomaste parakriinsete faktorite gradiendiga ektodermis. Kõhtliselt seljapoole suunatud BMP2 gradient ja Indian hedgehog
arenevad välja pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe ehk mesodermi.(Tago Sarapuu. Bioloogia gümnaasiumile I osa.Eesti Loodusfoto.Tartu 2002.lk 119) Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Mesodermis arenevad välja tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning entodermis arenevad välja seede- ja hingamiselundkond ning ektodermis närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad . 22. päeval alustab tööd süda ning umbes samal perioodil algab silmade areng. Gastrulatsioonile järgneb histo- ja organogenees ning selle algusaeg varieerub. Histogeneesis toimub kudede teke ning organogeneesis toimub kehaosade, organite ja organsüsteemide moodustumine. See toimub ämmaemandate arvestuse järgi kuuenda ja kümnenda nädala vahel
neuronite arvu progressiivset vähenemist ja omaduste differentseerumist. (Mayer, Whitington 2011) Nii putukad kui vähilaadsed omavad suuri algrakke mida nimetatakse neuroplastideks. Hoolimata mitmetest erinevustest võib neid siiski homoloogseteks lugeda. Lõugtundlastel ja hulkjalgsetel need neuroplastid puuduvad, kuid neil esineb väga sarnane morfoloogiline tunnus kõhtmises ektotermis. Küüsikloomadel puududvad neuroektodermis rakukobarad (kuigi need on olemas tundlate ja jäsemete ektodermis), samuti putukatele ja vähilaadsetele iseloomulikud neuroblastid. Hiljutiste uuringute järgi oli panarthrpoda esivanemal ilmselt sarnane täanpäevaste esmassuuste sarnane ortogonaalselt ristuvad esi-tagapoolsed ja kesk-lateraalsed närvitraktid, mida kutsutakse ,,Orthogon"iks (Reisinger, 1925; ref Mayer, Whitington, 2011). Küüsikloomades on algne närviväät jäänud segmenteerumata, lülijalgsetes aga arenes lüliliseks gangliaks. (Mayer, Whitington, 2011)
neurotüüpide tekkimine närvitoru pea-saba ja selja-kõhu telgedel), neuriitide (kasv ja nende navigeerimine sihtrakkudeni), neuronite programmeeritud surm, sünaptogenees, gliogenees (gliiarakkude tekkimine), neurogenees (närvirakkude kujunemine, diferentseerumine eellasrakkudest). Neuraalne induktsioon. Organisaatorist sekreteeritud morfogeenid blokkeerivad embrüo seljapiirkonnas BMPd mis indutseerivad ektodermis epidermaalse saatus. Selles kohas kujuneb neuroepiteel, neuraalplaat. Muu ektoderm areneb epidermiseks.Neuraalplaadi eesosa laieneb, liigub saba poole ja aheneb. Samal ajal neuraalplaat kooldub, hakkab moodustuma toru. Neurulatsioon. Närvitoru moodustumine neuraalplaadist.Neuraalvao moodustumine, voltumine, toru sulgumine pea saba suunas. Tulemusel - neurula, embrüo kas on neuraaltoru, selle peal epidermis ja nende vahel neuraalhari. Neuraaltoru seinas -
Hox geenid määravad anterio-posterioorsel teljel koha, kuhu jäse tekib (Hox5, Hox6- esijäse, Hox10-tagujäse) ning määravad sõrmede asetuse ja lahknemise. (Spetsifitseerib mesenhüümi rakud kas stülopoodiks, seugopoodiks või autopoodiks.) · Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? FGF valgud osalevad jäsemepunga initsiatsioonis. FGF10 avaldub jäsemepunga mesenhüümis ja indutseerib ektodermis AERi tekke. FGF8 avaldub AERis ja hoiab AER-ga külgneva mesenhüümi jagunemas. · Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll -areneva jäseme peamine signaalikeskus JUHIB JÄSEME EDASIST ARENGUT ja vastutab apoptoosi eest (vajalik sõrmede ja varvaste eraldumiseks) -AER tagab proksimaalse-distaalse (õlg-sõrmed) jäseme kasvu, hoides mesenhüümi rakke mitootilises prolifereerumisjärgus
süvamere loomad n. veenusekorv KLASS LUBIKÄSNAD kaltsiumkarbonaadist okised, sageli vaasikujulsed, suhteliselt väikesed ja värvitud n viikkäsn KLASS: PÄRISKÄSNAD 90% käsnadest, mitmesuguse välimusega, sageli värvilised n pesukäsn, järvekäsn, jõekäsn Alamriik: PÄRISHULKRAKSED Kahekihilised, enamikus radiaalsümmetrilised. Kehasein 2 kihiline: välimine ektoderm, sisemine entoderm. Vahel õhuke tugiõhik või paks mesoglöa ehk vahehüüvend. Ektodermis kõrvekapslid. HÕIMKOND KÕRVERAKSED Hüdraloom, karikloom, õisloom, ainuõõssed(–kahekilised, enamik radiaals. Ektoderm(väljas), entoderm (sees), tugiõhik e mesoglöa. kõrvekapslid, hajus NS, röövloomad, enamus mereloomad) KLASS HÜDRALOOMAD entoderm ulatub vahetult suuavani, polüüpide siseõõs terviklik, Suguproduktide kujunemine ektodermis N varshüdra, kurdhüdraline, obeelia meduus KLASS KARIKLOOMAD Meririst. See klass hõlmab eestkätt suuri meduuse tugevasti
Mida rohkem Hoxd-sid ekspresseeritud, seda posterioorsem sõrm tekib: pöidla piiirkonnas on aktiivne ainult Hoxd-9, nimetissõrme piirkonnas Hoxd-9 ja Hoxd-10 ning lõpuks väikese sõrme piirkonnas on aktiivsed kõik viis Hoxd-geeni. Dorso-ventraalse telje areng ja peamised faktorid Dorso-ventraalne (käeselg-peopesa) telg määratakse ektodermi poolt. Faktoridest on olulised Wnt7a ja BMP-id. Wnt7a, mis ekspresseerub dorsaalses ektodermis, aktiveerib Lim1-geeni dorsaalses mesenhüümi. Lim1 spetsifitseerib dorsaalsete rakkude diferentseerumise. Wnt7a puudus jäsemes põhjustab ventraalsete struktuuride tekke dorsaalsele poolele ja Lim1 puudus tekitab dorsaalsete poolte ventraliseerumise. Ventraalsel poolel ekspreseeitakse BMP 4 ja 7. Apoptoosi roll autopoodi kujunemisel Apoptoos on vajalik sõrmede-varvaste ja liigeste arenguks. Teatud arengujärgul
Sageli klaasisarnased. Süvamere loomadN.Veenusekorv 1.2. Klass: Lubikäsnad Kaltsiumkarbonaadist okised. Sageli vaasikujulsed. Suhteliselt väikesed ja värvitud.N.Viikkäsn 1.3. Klass: Päriskäsnad Mitmesuguse välimusega. Segaskelett. 90% käsnadest. N. pesukäsn, järvekäsn, jõekäsn. Alamriik: Pärishulkraksed Kahekihilised, enamikus radiaalsümmetrilised. Kehasein 2 kihiline: välimine ektoderm, sisemine entoderm.. Vahel õhuke tugiõhik või paks mesoglöa ehk vahehüüvend. Ektodermis kõrvekapslid. 2. Hõimkond: Ainuõõssed kahekilised, enamik radiaals. Ektoderm(väljas), entoderm (sees), tugiõhik e mesoglöa. kõrvekapslid, hajus NS, röövloomad, enamus mereloomad 2.1. Klass: Hüdraloomad 2.2. Klass: Karikloomad 2.3. Klass: Õisloomad 3. Hõimkond: Kammloomad meres, õrnad, sültjad, suu, teises otsas aboraalelund (taaskaalulel.). nudikammloomad (tanulane), kombitkammloomad (meritikker) 4. Hõimkond Lameussid (Plathelmintes) 1
Kirjandus: Lopp, A, Kelve, M., 2011. Lihtsad, aga mitte primitiivsed loomad. - Eesti Loodus 6- 7: 12-18. Hõimkond: Ainuõõssed Cnidaria Ainuõõssed on radiaalsümmeetrilised loomad, kellel on ühes keha otsas kombitsate pärjaga ümbritsetud suu. Teise otsa, tallaga, kinnituvad nad substraadile. Kehasein koosneb kahest rakukihist ja nende vahel olevast rakutust ainest. Ainuõõssetel esineb kehaõõs, mis on ühenduses väliskeskkonnaga ainult suu kaudu. Kõikidel ainuõõssetel asuvad ektodermis erilised mürgist nõret sisaldavad kõrverakud. Ainuõõssetel esineb kaks eluvormi vabalt ujuv meduus (üksik) ja kinnitunud polüüp (sageli kolooniatena). Meduusid arenevad polüüpidest vegetatiivselt, pungumise teel, polüübid meduusidest alati sugulisel teel, läbi vastsestaadiumi. Polüübist areneb polüüp pungumise teel. Enamik ainuõõssetest on röövloomad. Sigivad suguliselt (lahksugulised) või mittesugulisel teel (pungumine)
annaabi.ee 
