Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ekstsessid" - 6 õppematerjali

Söömine- joomine keskaegses Tallinnas
19
doc

Söömine- joomine keskaegses Tallinnas

(1) Kõige suuremad prassimised toimusid tähtsate pidustuste, iseäranis gildide peajootude ajal. Jootudel tarbitud alkohoolsed kogused on aukartustäratavad. Suurgildi 1543. aasta maikrahvipeol joodi ära 17 tünni lauaõlut, 12 toopi veini, 27 toopi õlut, 29 toopi Hamburgi õlut, s.o kokku umbes 1683 toopi, liitrites veel mõnevõrra rohkem. (1) Mõistagi käisid alkoholi ülemäärase pruukimisega kaasas mitmesugused ekstsessid, mis rohkearvuliselt kajastuvad Tallinna kriminaalkroonikas. Sagedased on teated kaklustes ja peksmistest. (1) Alkoholismi kui probleemi keskaja ühiskonnas ei teadvustatud. Kui mõni mees mõistlikult juua ei osanud ehk oma piiri ei teadnud, oli see tema enda süü ja ta vääris karistamist, kuid see ei mõjutanud suhtumist alkoholi. Kogu elu keerles vägijoogide ümber- need olid inimelu lahutamatud koostisosa. (1) 13 4

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
Rahvale lauldavate laulude kogumik
48
doc

Rahvale lauldavate laulude kogumik

kes on vaene, sellel küünarnukk on paljas. Refr. Aga mulle ... Kes on rikas, kannab seemisnahast kingi, kes on vaene, vantsib paljajalu ringi. Kes on rikas, selle jaoks kõik uksed valla, kes on vaene, lendab tihti trepist alla. Kes on rikas, seda iga naine ihkab, kes on vaene, see vaid igatsedes õhkab. Kes on rikas, julgeb abikaasat petta, kes on vaene, see jääb selles suhtes hätta. Refr. Aga mulle ... Kes on rikas, võidab kohtus kõik protsessid, kes on vaene, tasub kongis kõik ekstsessid. Kes on rikas, teeb küll sageli pankrotti, kes on vaene, talle puistama peab kotti. Kes on rikas, see ju uhkelt lauas praalib, kes on vaene, seda paha tuju klaarib. Kes on rikas, läheb hauda kätel kantud, kes on vaene, läheb käru peale pantult. Refr. Aga mulle ... 26 Rohelised niidud tõlkinud Heldur Karmo / Frank Miller, Terry Gilkyson, Richard Dehr Noorkuu Kord olid niidud rohelust täis,

Muusika → Muusika
2 allalaadimist
Psühhopatoloogia kordamisküsimused
44
odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

"jooksik" ­ eesmärgiks on põgeneda moraalsest ja füüsilisest piinast "timukas" ­ eesmärgiks on süü lunastamine MOTIIVID : Solvangu, üksinduse, võõrandamise ja mõistmatuse läbielamine Tõeline või ebatõeline vanemate armastuse kaotus, kadedus ja lahutamatu tunne Vanemate lahutus, lähedaste surm Süü- ja häbitunne, enesesüüdistamine ja eneseuhkuse solvamine Häbi, irvitamise ja alandamise hirm Karistamise hirm, kartus andestust paluda Rasedus, armastuse ebaõnn, seksuaalsed ekstsessid Protest, viha, kättemaksuiha; ähvardus ja väljapressimine Kaastunne, sõprade, filmide ja raamatukangelaste matkimine Tahe pöörata tähelepanu enda poole EPIDEMIOLOOGIA Vanuses 15-24 a. suitsiidide arv on 11,1 per 100 000 elaniku kohta Kõikide vanuse gruppide jaoks 11,3 per 100 000 Vanuses 5-14 a. 0,8 per 100 000 Enesehävitusliku käitumise vormid lastel: sööstavad liikluskeerisesse, hüppavad või kukuvad

Psühholoogia → Psühholoogia
176 allalaadimist
Giuseppe Verdi
32
doc

Giuseppe Verdi

solvanguid taluma pidi, soovimata armastatud mehe vabadust millegagi piirata (Verdide abielu kinnitati ametlikult 1859. a.). Teineteise kõrval vananenud ning üksmeelselt samme seadnud inimestele on elukaaslase kaotus ületamatuks mureks. Nii oli see ka Verdile. Iseloom muutus taas kinnisemaks, üksindus, aastad ning koletu perspektiiv töövõimetuna edasi eksisteerida ängistasid teda. "Kui oleme noored, siis võluvad ja kallutavad vähene elutundmine, liikumine, meelelahutused ja ekstsessid meid muust kõrvale ning vähehaaval head ja halba tunda saades me ei märkagi, et elame. Nüüd oleme elukogenud, oleme elu tunda saanud ning meid ahistab ja rusub kannatus. Mida teha? Mitte midagi. Elada haigena, piinatuna ja pettununa nii kaua, kuni..." Ja ometi polnud Verdi loomevitaalsus ikka veel põhjani ammendatud. 1898. a. toimusid Pariisis ja samal aastal ka Turinos A. Toscanini juhatusel Verdi viimase teose ­ keskaegseile ladinakeelseile tekstidele

Muusika → Muusika
152 allalaadimist
Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis
73
doc

Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis

Oluline on ka see fakt, et intsesti korral seksuaalvägivald lähtub lähedastelt inimestelt, kelle vastu lastel on algusest peale olemas usaldus ja kiindumustunne. Esimesedki seksuaalekstsessid hävitavad usu ja tingivad lastel kaitsetuse ja pideva ohu tunde. Samas väikesed lapsed ei mõista seksuaalsete toimingute spetsiifilist sisu ja ei tunneta neid kui psüühilist traumat. Seetõttu esimesel etapil (psühhogeenne sensibilisatsioon) seksuaalsed ekstsessid põhjustavad afektiivseid sokilähedasi reaktsioone, millele järgnevad asteenilised ja neurootilised ilmingud. Laste kasvades, psühhoseksuaalse küpsemise käigus koos teadmiste saamisega seksuaalsuhete ja moraalsete ning kõlblusnormide kohta, neil tekib arusaamine intsestist kui ühiskondlikult vastuvõetamatust vormist. Seetõttu teisel (neurootilisel) etapil ligikaudu puberteedieelses eas kannatanutel kujuneb välja afektiivselt küllastunud läbielamuste kompleks, püsiv negatiivne

Õigus → Kriminoloogia
22 allalaadimist
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

demokraatlikku impulssi. Meetmed radikaliseeruvad veelgi pärast seda, kui sõda oli lõppenud. Seda vahetult sõjajärgset olukorda võib võrrelda dekabristidega, uuendusliikumises osalejaid pärast II ms on hakatud nimetama uusdekabristideks. Pärast Napoleoni sõdu oli ka olnud vahetu kokkupuude välismaailmaga, olnud oluliseks impulsiks 1825 detsembrimässul. Aleksander I tegutses võrreldes Staliniga väga pehmelt, ei rakendanud esialgu mingeid meetmeid, et välistada suuremad ekstsessid. Paralleelselt dekabristide liikumise kujunemisega tegeleti valitsusliikumises reformidega jne. Stalin adus situatsiooni ohtlikkust ja hakkas rakendama meetmeid, mille tulemusel sai olukorra päris kiiresti kontrolli alla.  Oluline on kontrolli kehtestamine parteiliikmete üle- Sõda oli kommunistliku partei liikmeskonda oluliselt muutnud. Sõja eel oli kommunistlikus parteis NL-s u 4 milj liiget, 1941 alguses, sõja lõppedes oli parteiliikmeid 6 milj

Ajalugu → Ajalugu
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun