Koodivahetuse põhjuseks võib olla sõnumi rõhutamine või tahetakse pakkuda teise emakeelega inimesele võimalust vestlusest osa saada või vastupidi rääkida kellegi teisega seltskonnast erinevat keelt. Oluline on kindlasti teada lapse kultuurilist tausta et teada – mis on temale sobiv mis mitte. Kultureem on käitumisega seotud oskus mis omakorda realiseerub vahendite abil ehk siis biheivioreemivahetus. Need on verbaalsed vahendid, paralingvistilised vahendid ja ekstraverbaalsed vahendid. Interferents on teadlikult teise keele ütluse kasutamine. See on negatiivne ülekanne teise keelde. Kõige enam on seda sõnavara tasandil aga suur osa uuringud on tehtud inglise keele tasutal ja ei ole niipalju morfoloogilisi interferentse. Meil on seda rohkem, palju on aktsenti ja vähem uuritud on prosoodiat. Aktsent tuleb veast oma kõne planeerimisel. Aju planeerib häälduse vastavalt esimesest keelest ja aju ei ole saanud tagsisidet selle ebasobivusest
Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus · paralingvistilised vahendid - hääle abil väljendadakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku ja intonatsiooni; hääle kõrgus ja tugevus võivad anda mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel · ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse Konversatsioonianalüüs e vestlusanalüüs uurib audentseid vestlusi. Peaeesmärgiks on avastada vestluse struktuur
mitmeaastane protsess. Teiste loomaliikide suhtluskäitumine on instinktiivne, mitte sotsiaalselt õpitud. Keelelise suhtluse eesmärgid: 1.info vahendamine - semantiline informatsioon - statistiline informatsioon 2.emotsionaalse seisundi väljendamine (nt vandumine), eesmärgi saavutamise soov (nt palumine), suhete kindlustamine (nt tervitamine) jne. Inimene vahendab infot ka sõnu kasutamata. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab: 1.paralingvistilisi vahendeid (kaasnevad häälekasutusega) 2.ekstraverbaalsed kommunikatsiooni (kehakeel) Hääle abil väljendatakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente (häälikuid, rõhku, intonatsiooni). Sageli vahendab hääl tahtmatult ka saatja emotsionaalset, tervislikku jm seisundit (norskamine, naermine). Hääle kõrgus ja tugevus annavad infot rääkija emotsionaalse seisundi, isiksuse, vanuse jms kohta. Kõri asendit või suuõõnte kuju muutes saab lisada häälele nüansse. (nt sosin pinge, sotsiaalne erutus, salatsemine..)
Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus · paralingvistilised vahendid - hääle abil väljendadakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku ja intonatsiooni; hääle kõrgus ja tugevus võivad anda mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel · ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). keel on süsteem, millel on kindel struktuur
Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus paralingvistilised vahendid - hääle abil väljendadakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku ja intonatsiooni; hääle kõrgus ja tugevus võivad anda mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). keel on süsteem, millel on kindel struktuur
rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus •paralingvistilised vahendid - hääle abil väljendadakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente – häälikuid, rõhku ja intonatsiooni; hääle kõrgus ja tugevus võivad anda mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel •ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, źestid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). *keel on süsteem, millel on kindel struktuur
Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus · paralingvistilised vahendid - hääle abil väljendadakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku ja intonatsiooni; hääle kõrgus ja tugevus võivad anda mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel · ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). keel on süsteem, millel on kindel struktuur
annaabi.ee 
