Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ekstrasenss" - 10 õppematerjali

Võõrsõnad
13
docx

Võõrsõnad

sümpoosion debatt kandidaat boolero bermuudad artikuleerima illusioon filantroopia komprominteerima konstateerima kitarrist agressiivsus progressiivsus kontsert eksistents massipsühhoos marionett intuitsioon garantii karantiin dogma bubert barett bülletään büdzett defitsiit diletant desifreerima dissertant tariif avantüür anekdoot afekt assamblee alliteratsioon assonants atasee retuseerima sünekdohh sarlatan sahh sedööver sveitser srift zelee zongleerima robustne avansipäev ekstrasenss reveranss palkon trafarett sahhariin petank kommünikee brõnsa tofu tsuvass entsüklopeedia

Eesti keel → Eesti keel
39 allalaadimist
Hääliku õigekirja raskete sõnade tabel 9 klass
2
doc

Hääliku õigekirja raskete sõnade tabel 9.klass

konstantset suurust, potentsiaalne kontseptsioon; siinne, monotoonne, suveräänne, sünkroonne, itaallane, portugallane, grandioossed, kurioossed, religioossed; kaslased mäslevad ja taplevad, (tal)linlased, bonlased, krimlased; kausjas, tünjas, kamjas, usjas, kepjas, kotjas; karsumdi, klirdi, põmdi, vurdi; ihkas revan`si, joodipun`si, söödi bor`si, mängiti harfi; kristalsed, metalsed, pastelsed; lipkond, fänkond - õhkkond, keskkond; komplekssed; modernne; ekstrasenss purssis, balansseerima, forsseerima - kurseerima, pulseerima; teenindama, painduma, jaa = jah; martsipan - tsellofaan, terminal - magistraal, invetar - arhivaar, fenomen - mannekeen, apelsin - mandariin, tärpentin - plastiliin, brigadir - suveniir, pensionär - kollektsionäär, kontrolör - re`zissöör; `sokolaad, marmelaad, limonaad, garderoob, reportaa`z; du`si all - laskis du`s`si, `sefi ootel - ootas `seffi, selle pilafi - seda pilaffi; afi`sid,

Eesti keel → Eesti keel
28 allalaadimist
Võõrsõnad
3
doc

Võõrsõnad

Defitsiit vajak, puudujääk, nappus Desifreerima salakirjas teksti sifri v võtme abil tavatekstiks teisendama; lahti mõtestama Devalveerima rahva kurssi alandama Dialoog kahekõne Dieet ravitoitumine Diftong kaksikhäälik Diletant asjaarmastaja Dissertant väitekirja kaitsja Dünastia valitsejasugu Efekt mõju, toime, tõht, tagajärg; mulje, nähtus eksport väljavedu ekstrasenss ekstrasensitiiv Epiteet kujundlik täiend Etikett märgis, nimesedel; kindlad käitumisreeglid Eufooria haiguslik v meelemürgiga tekitatud heaolutunne Familiaarne pealetükkivalt sõbralik Farsi, farss jant, jandi fikseerima kindlaks määrama; kinnistama; jäädvustama, registreerima; Filantroop inimesearmastus, heategevus Finantseerimine rahastamine Fokstrott tants

Eesti keel → Eesti keel
96 allalaadimist
Eesti keele häälikuortograafia probleeme
9
doc

Eesti keele häälikuortograafia probleeme

atendaat : atendaadi ja tendentsid) või teisel juhul jäetakse kõnes ja kirjakeeles t lihtsalt ära (aktsept, aktsepteerima, ekstsellents, kontseptsioon). Sarnaselt eelkõnelduga on vaid häälik n, mida mõningatel juhtudel kirjutamata jäetakse (konjunktuur, demonstreerima) s Topelt s kirjutatakse k, l, n, m järel vaid siis, kui sellele ei järgne kaashäälikut. Näiteks lansseerin, allianss : alliansi, ekstrasenss : ekstrasensi. h Problemaatiliste sõnade mehaanik, mehaanika ja mehaaniline kirjutamisel on õige nii ühe, kui ka kahe h-ga kirjutamine. Õigekeelsussõnaraamatus on siiski eelistatud ühe h-ga kirjutamine. Sõnadega mehhanism ja mehhaniseerima on teisiti, sest need on õiged vaid kahe h-ga. Sõnad, millel on eestikeelne vaste tuleks kahtluse korral kirjutada eestikeelsena (arahhis : maapähkel, nahaalne : häbematu). s ja z

Eesti keel → Eesti keel
32 allalaadimist
Taheortograafia- g-b-g-k-p-t- h-i-j õigekiri
40
ppt

Taheortograafia- g, b, g, k, p, t, h, i, j õigekiri

c) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga,  millega tüvi lõpeb: koralllane (korall + lane,  vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne,  sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid,  religioossed, õhkkond, keskkond;  TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid Häälikuühendi reegli ERANDID, (tähed topelt): d) Ülipikk ss l­i, m­i, n­i, r­i järel, kui ei järgne  kaashäälikut:       valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss,  balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss;  aga: värske, varsti, farslik erandid: börs, pulseerima, kurseerima  NB! Samale reeglile ei allu š: sõi borši, ootas  revanši  Harj 7, 8.

Eesti keel → Eesti keel
13 allalaadimist
Eesti keele häälikuortograafia probleeme
9
doc

Eesti keele häälikuortograafia probleeme

Esimene neist on teadmatus kus kirjutada t või d. Sellised sõnad on näiteks kandidaat(tihti kirjutatakse kanditaat) ja atentaat(tihti kirjutatakse atendaat). Teiseks probleemiks on on t tähe ära jätmine sõna tüvest nii kõnes kui kirjas.Seda juhtub sõnade puhul litsentseerima(vale oleks litsenseerima) ja potentsiaalne(vale oleks potensiaalne). 1.3.3 S Kaashäälikuühendi puhul kehtib s-i puhul erandreegel: l, m, n, r järel on ülipikk s. Näiteks allianss, ekstrasenss või konkurss. 1.3.4 H Sõnade mehaanika, mehanism ja mehaaniline puhul on võimalik kasutada nii ühekordset kui kahekordset h-d. Erandid on mehhanism ja mehhaniseerima, mille puhul on kohustuslik kahekordne h. 1.3.5 S ja Z Tähtede s ja z puhul ei tohiks kasutada kombinatsiooni sh või zh. Sakas sch, prantsuse ch ja inglise sh annavad eesti keeles võõrsõnadesse s (schlager - slager, chanson - sansoon, shampoo - sampoon)

Eesti keel → Eesti keel
54 allalaadimist
Sissejuhatus ortograafiasse
24
pptx

Sissejuhatus ortograafiasse

häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik. Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s. Tüvi Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi, liidepartiklite gi ja ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, seffki, tusski, luukki, saakki; liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: lindude

Eesti keel → Eesti keel
12 allalaadimist
Olulised tabelid häälikuõpetuses
29
xls

Olulised tabelid häälikuõpetuses

ERAND-1 ERAND-2 Ülipikk S LIIT- L, M, N, R järel SÕNADES kirss pannkook valss linttraktor marssima metssiga pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk ­ piklik Metall ­ metalne Kass ­ kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, KI/ GI puhul

Eesti keel → Eesti keel
36 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik. Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s. Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi, 1. liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, seffki, tusski, luukki, saakki; 2

Eesti keel → Eesti keel
358 allalaadimist
Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

laialdased teadmised ravimtaimedest ning see on olnud üks tema hobisid. Autoõnnetuse tulemusena on ta ratastoolis. Tõnis ­ politseinik ­ mees, 26 aastane, heas füüsilises vormis. Omab võitlusoskusi ning omab kogemusi mitmesuguste kaitseoperatsioonide läbiviimisel. Teda on süüdistatud üleliigses vägivalla kasutamises ametikohustuste täitmisel, kuid neid süüdistusi ei ole suudetud tõestada. Omab relva. Salme ­ ekstrasenss ­ naine, 44 aastane. Töötab ravitsejana. Oskab näha inimese biovälja ning lugeda sellest kõike inimese kohta, kaasa arvatud teda vaevavaid haigusi. Ta on võimeline diagnoosima ja ravima teiste inimeste haiguseid. Oma alal väga hinnatud ja hästi tasustatud. Jana ­ arst ­ naine, 31 aastane, töötab haiglas kirurgina. On omal alal tunnustatud, kuid lahutus ning veel mõned ebameeldivused elus on tekitanud alkoholiprobleemid.

Psühholoogia → Isiksusepsühholoogia
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun