Debussy ooperi "Pelléas ja Mélisande" esietendus 30. aprillil 1902 Théatre National de L'Opéra- Comique'is tekitas vastakaid arvamusi. Debussyle heideti ette ooperi laialivalguvat vormi, meloodilist ja rütmilist monotoonsust, tantsude puudumist, võimsa orkestrikõla vähesust (näiteks tromboonide säästlikku kasutamist), arusaamatuid harmoonilisi järgnevusi. Kriitikud seostasid Debussy ooperit enamasti Wagneri muusikadraamadega, kuigi erinevalt Wagneri ooperite ekspressiivsusest on Debussy "Pelléasi ja Mélisande'i" emotsioonid rõhutatult vaoshoitud. Kasutatud kirjandus http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/index.html? op=lugu&id=9858&number=510&rubriik=52 http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Debussy http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/debuss.html
avaldumist. Naitena voib tuua musta ja valge karvakatte vahekorra mustakirjutel veisetougudel. Ehkki karvkatte uhtlane pigmenteerumine ule kogu keha ja kirju varvus on kvalitatiivsed tunnused, mis maaratakse uhe alleelipaariga, oleneb valge ja musta varvuse vahekord vahemalt kahest paarist modifikaatorgeenist. Iga geenipaari moju on aga nii vaike, et lahknemist on sageli raske naidata. Sel juhul raagitakse kirjut varvust pohjustava geeni erinevast ekspressiivsusest (ekspressiivsus naitab tunnuse varieeruvust isendeil). Kirju varvus on modifitseeritav kahe paari alleelsete geenidega: uhe geenipaari dominantne alleel vahendab musta karvkatte pinda, teise geenipaari retsessiivne alleel aga suurendab seda. Modifikaatorgeenide toime tottu ja keskkonnategurite mojul voib mone dominantse voi retsessiivse geeni toime isendeil uldse mitte avalduda. Seda nimetatakse geeni osaliseks penetrantsuseks
tunnuse avaldumist. Näitena võib tuua musta ja valge karvakatte vahekorra mustakirjutel veisetõugudel. Ehkki karvkatte ühtlane pigmenteerumine üle kogu keha ja kirju värvus on kvalitatiivsed tunnused, mis määratakse ühe alleelipaariga, oleneb valge ja musta värvuse vahekord vähemalt kahest paarist modifikaatorgeenist. Iga geenipaari mõju on aga nii väike, et lahknemist on sageli raske näidata. Sel juhul räägitakse kirjut värvust põhjustava geeni erinevast ekspressiivsusest (ekspressiivsus näitab tunnuse varieeruvust isendeil). Kirju värvus on modifitseeritav kahe paari alleelsete geenidega: ühe geenipaari dominantne alleel vähendab musta karvkatte pinda, teise geenipaari retsessiivne alleel aga suurendab seda. Modifikaatorgeenide toime tõttu ja keskkonnategurite mõjul võib mõne dominantse või retsessiivse geeni toime isendeil üldse mitte avalduda. Seda nimetatakse geeni osaliseks penetrantsuseks
Pruunikasse �ldkoloriiti on delikaatselt lisatud punased, tumesinised ja valged aktsendid. Lihtsameelsed kehvikud, kes ahnelt suitsetavad ja irvitavad omaenese maailma ja naljade �le k�igis neis Hollandi armetutes poolpimedates v�ikestes k�rtsides, on tollase ilustamata olustiku realistlikud edasiandjad. Vaatamata maali et��dlikkusele on need rohmakate ja inetutena kujutatud talumehed heaks n�iteks flaami ekspressiivsusest tollases kunstis. ******* Frans Francken noorem oli Flaami maalikunstnike perekonna tuntuim liige ning ��rmiselt populaarne juba oma eluajal. 1605. aastal astus ta Antwerpeni P�ha Luuka gildi. Francken l�i altarimaale, kuid tema p�randi hulka kuuluvad ka maalitud m��blipaneelid. Enim tunnustatakse Franckenit v�ikeste, peenelt l�bit��tatud kabinetmaalide poolest, mis olid populaarsed tolle aja interj��rides ning millel Frans Francken kujutas
printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Teoseid: ,,25 Marilyni" (1962), ,,Campbelli supipurk" (1968), ,,Lilled" (1970). MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM Popkunst ei olnud ainus viis vastanduda abstraktsele ekspressionismile. Popkunsti kõrval levisid 60-ndatel aastatel mitmed ebamääraste ja osalt kattuvate piiridega abstraktse kunsti voolud, mida ühendas loobumine 50-ndate aastatel domineerinud ekspressiivsusest, ehk loobumine lahtistest, korrapäratutest, kindla vormita värvilaikudest, ehk ka loobumine maalilisusest. Kunstikriitik C. Greenberg nimetas abstraktset ekspressionismi ,,maaliliseks" ja sellele vastanduvaid, eriti uuemaid abstraktsionismi variante ,,MAALILISEJÄRGSEKS" (post-painterly). Seda iseloomustas suurte, üksteisest selgelt eristatud siledate värviväljade kasutamine. Mõnel
printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Teoseid: ,,25 Marilyni" (1962), ,,Campbelli supipurk" (1968), ,,Lilled" (1970). MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM Popkunst ei olnud ainus viis vastanduda abstraktsele ekspressionismile. Popkunsti kõrval levisid 60-ndatel aastatel mitmed ebamääraste ja osalt kattuvate piiridega abstraktse kunsti voolud, mida ühendas loobumine 50-ndate aastatel domineerinud ekspressiivsusest, ehk loobumine lahtistest, korrapäratutest, kindla vormita värvilaikudest, ehk ka loobumine maalilisusest. Kunstikriitik C. Greenberg nimetas abstraktset ekspressionismi ,,maaliliseks" ja sellele vastanduvaid, eriti uuemaid abstraktsionismi variante ,,MAALILISEJÄRGSEKS" (post-painterly). Seda iseloomustas suurte, üksteisest selgelt eristatud siledate värviväljade kasutamine. Mõnel maalil oli kasutatud ainult kahte või kolme, äärmisel juhul isegi ühte värvi
annaabi.ee 
