· sisenemine geeni võib selle muuta inaktiivseks/aktiivseks · transposooni eemaldumise piirkonda jäänud lõhe võib tekitada mutatsiooni ka selles geenis 4 LINE ja SINE tekkelised geneetilised haigused on teatud hemofiilia vormid, Duchenne lihasdüstroofia, porfüüria (heemi sünteesi defektid) jt. Kas transposoonid võivad olla kasulikud? Oletused: · osalevad geenide ekspresseerumise regulatsioonis, sest mõjutatavad arenguliste ja keskkonna signaalide poolt. · Tagavad parema kohastumise evolutsioonis, põhjustades geenide duplitseerumist (DNA hulga suurenemist) ja DNA ümberkorraldusi inimese globiini geen on tekkinud globiini geenist L1 elementide krossingoveris · Ei oma funktsiooni eksisteerivad iseenese alalhoidmiseks (LINE ja SINE funktsioonid on teadmatud) On teada, et telomeraas on sarnane LINE pöördtranskriptaasiga ja ilmselt sellest
Maksa satuvad enamus imendunud ühendid kehast. Eraldab 65% imendunud glükoosist ja pea kõik monosahhariidid, Säilitatakse Glükogeenina (Glükoosi süntees) Külluse korral viib maks rasvhapped adipotsüütidesse. Nälgimise korral muudab rasvhapped ketokehadeks. Südamelihas töötab peamiselt rasvhappe pealt, täielikult aeroobne (palju mitokondreid) Adipotsüütides on 135000 kcal Triatsüülglütseriide (70kg inimesest 15kg) 14. Mida mõeldakse geeni ekspresseerumise all? Kirjeldage geeni ekspressiooni erinevaid etappe. Seda, kui geenist pärit informatsiooni kasutatakse millegi sünteesiks (valgud) Geenist kopeeritakse üheahelaline mRNA matriits, mis suundub rakutuumast ribosoomi, kus selle koodi alusel aminohapete süntees → valk 1) Transkriptsioon: DNA ahelast tehakse vastav RNA, infot loeb RNA polümeraas, tehes antiparalleelse ahela. 2) RNA splaising: RNA'st intronid eemaldatakse ja eksonid ühendatakse. (vajalik õigete valkude tootmiseks)
Maksal on oluline roll aju, lihase ja teiste eprifeersete organite varustamisel kütusega. Maks eraldab imendunud glükoosist ca 65% ning praktiliselt kõik monosahhariidid (glükogeeni tootmine ja lagundamine). Maksal on tsentraalne roll ka lipiidide metabolismis (transportimine adipotsüütidesse ja ketokehade tootmine) ja veresuhkru taseme hoidmisel (glükogeeni tootmine ja glükoosi vabastamine vastavalt vajadusele). 14. Mida mõeldakse geeni ekspresseerumise all? Kirjeldage geeni ekspressiooni erinevaid etappe. Geeni ekspresseerumise all mõistetakse tema poolt kodeeritud valgu sünteesi. Kui geeni ekspresseeritakse, siis kopeeritakse geenist üheahelaline mRNA matriits, mis seejärel suundub rakutuumast ribosoomi, kus toimub geneetilise koodi alusel mRNA- st tRNA ja mitmete ensüümide abil aminohappeahelate sünteesimine, millest moodustub valk. Valguahela süntees ehk valgu biosüntees toimub ribosoomides ja seda nim. translatsiooniks
Inhibitsiooni toimub kindlates Fe2+ ja alfa-ketoglutaraatides. Madalate histooni atsetüleerimise tasemega rakkudes langeb ka atsetüül-CoA tase, sest nikkel deaktiveerib püruvaadi dehüdrogenaasi kinaasid mis seda toodavad. Seda on tõestatud nikli poolt modifitseeritud rakkude peal, mida on ravitud histoonide deatsetülaasi inhibiitoriga(Trichostatin A.), mis muudavad raku fenotüübilt samasuguseks nagu muutumata rakud koos geeni ekspresseerumise profiiliga, mis viitab, et nikli poolt tehtud muudatusi on võimalik inhibeerida. Lisaks geeni ekspressiooni muutustele, epigeneetilised effektid muudavad ka geenide kasvu: uuringud on demonstreerinud, et jällegi nikli poolt tehtud muudatusi saab inhibeerida ka siis, kui rakku uuesti viia vananemise geen, mille muidu nikkel ära blokeerib. Nikli tähtsus eluslooduses Teiseltpoolt mängib nikkel fundamentaalset rolli elus organismides. Nikli tähtsus taimedele,
-Geenidel on oluline roll meristeemide püsimisel.Tipumeristeemide tsntraalsete meristemaatiliste rakkude säilitamiseks ja taastootmiseks – tagavad rakutsükli säilimise ning rakkude uuenemise. -Diferentseerunud rakkudes on nende ekspressioon pärsitud, nad ekspresseeruvad näiteks võrse tipumeristeemis. -Kui ekspresseerida neid geene kunstlikult nt lehtedes, moodustavad nad lehtede pinnal meristemaatiliste rakkude kuhjasid. Milliste geenide ekspresseerumise transkriptsioonitasandiline kontroll on reguleeritud valgusega (nimetage vähemalt kolm geeni) 1)Rubisco väikesubühik 2)LHC teatud valgu 3) nitraadireduktaas Millised iseärasused on valgusega reguleeritavate geenide regulaatorpiirkondadel Regulaatorpiirkondades on geeni kodeerivas osas 5’ pool cis-elemendid, millest sõltub valguse toime: kui need piirkonnad eemaldada, siis valgustundlikkus kaob ja vastupidi. Cis-
· Maks on võimeline biosünteesima teatud koguse glükoosi (glükoneogenees) · Maksas toimub glükogeeni lõhustumine glükoosiks · Maksal on ka tsentraalne roll lipiidide metabolismis: · Kui "kütuseid" on piisavalt, siis sekreteeritakse rasvhapped verre ning transporditake adipotsüütidesse · Nälgimise korral konverteerib maks rasvhapped ketokehadeks, mis sekreteeritakse verre ning transporditakse teistesse kudedesse 14. Mida mõeldakse geeni ekspresseerumise all? Kirjeldage geeni ekspressiooni erinevaid etappe. Geeni ekspressioon on lõplikult valgu süntees mingi DNA info pealt saadud mRNA järgi. mRNA sünteesiks on vaja promootorit, millega saavad DNA peale seonduda transkriptsioonifaktorid. Loodakse komplamentaarsuse alusel A-U, C-G. Peale transkritpsiooni lisatakse lõppu saba ja mRNA protsessitakse enne ribosoomi minemist ja lõigatakse välja intronid ning seotakse eksonid. Ribosoomis algab valgu süntees, AUG alustab
Millises taime piirkonnas nad ekspresseeruvad? Mis toimub nende ekspresseerumisel piirkondades kus nad normaalselt ei avaldu. vajalikud tsentraalsete meristemaatiliste rakkude säilitamiseks ja taastootmiseks (geenid mis produtseerivad homeodomeenseid transkriptsioonifaktoreid KNOX klassist nagu KNOTTED1 maisis, KNAT1 Arabidopsis'es (müürloogas); Ekspresseeruvad lehealgmetes?? Tekitab mügarate teket 13. Milliste geenide ekspresseerumise transkriptsioonitasandiline kontroll on reguleeritud valgusega (nimetage vähemalt kolm geeni) Valgusega on reguleeritud järgmiste geenide ekspresseerumine: Rubisco väike subühik LHC teatud valgud Püruvaat- ortofosfaadi dikinaas (Hatch-Slacki tsükli ensüüm) Halkooni süntaas flavonoidide sünteesiraja esimene ensüüm PAL fenüülalaniini-ammoniaak lüaas (fenoolsete ühendite sünteesiraja esimene ensüüm) nitraadireduktaas 14
sama 18. Kaks ühesugust loomarakku asetati 0.5%-lisse glükoosi lahusesse. Raku A ruumala ei muutunud. Raku B ruumala suurenes kuni rakk lõhkes. Milline järgnevatest väidetest on õige? 19. Milline järgnevatest väidetest on õige K/Na pumba kohta? Kõik on õiged 20. K/Na pumpa nimetatakse elektrogeenseks sest ta 21. Ioonide kergendatud difusioon läbi membraani toimub elektrokeemilise poitentsiaaligradiendi suunas 22. Eukarüoodid kasutavad kõiki esitatud geeni ekspresseerumise kontrolli võimalusi, välja arvatud valgu aminohapp järjestust 23. Inimese rakutuumas olevast DNA-st on valke-RNA-d kodeeriv 24. Mis on RNA polümeraasi seostumiskohaks geenil? promootorpiirkond 25. Milline järgnevatest väidetest on vale? polümeraas seostub geeni operaator piirkonnaga 26. Geene kodeerivad piirkonnad eukarüootses kromosoomis on eksonid 27. Kõik järgnevad ühendid transkribeeritakse DNA-lt välja arvatud valk 28
3. Millised on peamised duplitseerunud geenide evolutsiooni teed? 1) Pseudogeenistumine, kui kahte koopiat geenist vaja ei ole, ei hoia valik mõlemat töökorras (kumb esimesena juhuslikult kehvemaks muutus see muutub üha enam). Inimese lõhnatundlikkuse geeniperekonnast on hiirel ja inimesel sarnaseid 1000 geeni, inimesel on pseudogeene neist 50%, hiirel 20%. 2) Funktsiooni säilumine, kui mõlemat koopiat on vaja, et tagada näiteks suurem ja kiirem ekspresseerumise tase ( rRNA, histoonid) 3) Subfunktsionalisatsioon - funktsiooni jagunemine, mõlema koopia funktsioon ,,spetsialiseerub" (eellasgeeni funktsioon jaotatakse omavahel ära) või funktsioon ei muutu muutub ekspresseerumise koht või aeg 4) Neofunktsionalisatsioon vana ülesanne jääb ühele, teine valk saab täiesti uue. Tavaliselt on uus funktsioon ikkagi sarnane vanaga. 4. Seleta Dykhuizen Hartl'i efekti duplitseerunud geenide käekäigus.
Rakkude jagunemine on pärsitud. Vajalik organialgmete diferentseerumiseks. 10. Mis funktsioon on geenidel KNAT ja KNOTTED vastavalt müürloogas ja maisis. Millises taime piirkonnas nad ekspresseeruvad? Mis toimub nende ekspresseerumisel piirkondades kus nad normaalselt ei avaldu. Produtseerivad homeodomeenseid TF-e, mis vastutavad tipumeristeemi säilitamise ja taastootmise eest. Kui ekspresseeruvad kohas, kus ei peaks, põhjustavad sagaraid vales kohas. 11. Milliste geenide ekspresseerumise transkriptsioonitasandiline kontroll on reguleeritud valgusega (nimetage vähemalt kolm geeni) nitraadireduktaas, Rubisco väike subühik, LHC valgud 12. Millised muutused toimuvad võrse apikaalses meristeemis üleminekul generatiivsesse arengufaasi Determineeritud kasv, uute valkude süntees, füllotaksise muutus, mitootilise aktiivsuse tõus, tipu kasvukuhiku lamenemine ja pinna suurenemine, õite väljakasvude initsieerimine 13
41. Milleks rakutuuma olemasolu hea võiks olla? Rakutuuma olemasolu võib hea olla selleks, et transkriptsioon ja replikatsioon toimuks muust rakust eraldi, et transkriptsioonifaktorid saaks kiirelt reageerida väliskeskonnale. Võimaldab paremat kontrolli, kas faktor saab üldse tuuma sisse või mitte. 42. Tooge näiteid valkudest, mis peavad igas rakutüübis ekspresseerunud olema. Kuidas neid valke ühiselt nimetada võiks? nn. Koduhoidjavalgud - hoolitsevad ekspresseerumise eest ehk nii replikatsiooni, transkriptsiooni kui translatsiooni eest. DNA polümeraas, histoonivalgud, ribosoomivalgud, energia ja ainevahetuse valgud. 43. Kui palju arvatakse (hetkel) inimesel geene olevat ning kui suur osa neist korraga ekspresseeruda võib? Kui suur arvatakse olevat geenide protsent, mille produktid geeniregulatsioonis osalevad? Inimesel arvatakse olevat umbes 23-25 000 geeni, milleks korraga ekspresseeruda võib 30-60%
põhjustada seeläbi geeni funktsiooni häirumise. Ent samas on mutatsioonid geenides evolutsiooni aluseks, seega võib toimuda ka harvasid positiivseid mutatsioone. Milleks rakutuuma olemasolu hea võiks olla? Tuuma olemasolu tõttu on eukarüootidel DNA replikatsioon ja RNA transkriptsioon tsütoplasmas olevast translatsiooni masinavärgist ja teistest metaboolsetest protsessidest täiesti eraldatud. RNA ja valkude selektiivne läbilaskvus pakub ühtlasi täiendavat kontrolli geenide ekspresseerumise ning replikatsiooni üle. Tooge näiteid valkudest, mis peavad igas rakutüübis ekspresseerunud olema. Kuidas neid valke ühiselt nimetada võiks? Kõigis rakkudes on vaja nt niinimetatud koduhoidjavalke: DNA replikatsioonil, RNA transkriptsioonis jne osalevad valgud, histoonid, ribosoomivalgud, energia- ja ainevahetust käigus hoidvad valgud jne. Kui palju arvatakse (hetkel) inimesel geene olevat ning kui suur osa neist korraga ekspresseeruda võib
Ent samas on mutatsioonid geenides evolutsiooni aluseks, seega võib toimuda ka harvasid positiivseid mutatsioone. 41. Milleks rakutuuma olemasolu hea võiks olla? Tuuma olemasolu tõttu on eukarüootidel DNA replikatsioon ja RNA transkriptsioon tsütoplasmas olevast translatsiooni masinavärgist ja teistest metaboolsetest protsessidest täiesti eraldatud. RNA ja valkude selektiivne läbilaskvus pakub ühtlasi täiendavat kontrolli geenide ekspresseerumise ning replikatsiooni üle. 42. Tooge näiteid valkudest, mis peavad igas rakutüübis ekspresseerunud olema. Kuidas neid valke ühiselt nimetada võiks? Kõigis rakkudes on vaja nt niinimetatud koduhoidjavalke: DNA replikatsioonil, RNA transkriptsioonis jne osalevad valgud, histoonid, ribosoomivalgud, energia- ja ainevahetust käigus hoidvad valgud jne. 43. Kui palju arvatakse (hetkel) inimesel geene olevat ning kui suur osa neist korraga ekspresseeruda võib
41. Milleks rakutuuma olemasolu hea võiks olla? Rakutuuma olemasolu võib hea olla selleks, et transkriptsioon ja replikatsioon toimuks muust rakust eraldi, et transkriptsioonifaktorid saaks kiirelt reageerida väliskeskonnale. Võimaldab paremat kontrolli, kas faktor saab üldse tuuma sisse või mitte. 42. Tooge näiteid valkudest, mis peavad igas rakutüübis ekspresseerunud olema. Kuidas neid valke ühiselt nimetada võiks? nn. Koduhoidjavalgud - hoolitsevad ekspresseerumise eest ehk nii replikatsiooni, transkriptsiooni kui translatsiooni eest. DNA polümeraas, histoonivalgud, ribosoomivalgud, energia ja ainevahetuse valgud. 43. Kui palju arvatakse (hetkel) inimesel geene olevat ning kui suur osa neist korraga ekspresseeruda võib? Kui suur arvatakse olevat geenide protsent, mille produktid geeniregulatsioonis osalevad? Inimesel arvatakse olevat umbes 23-25 000 geeni, milleks korraga ekspresseeuda võib 30- 60%
annaabi.ee 
