67 Kondensaatori täislaadimiseks kulub aega praktiliselt viis ajakonstanti: t = 5 see on viis ajakonstanti. Esimese ajakonstandi lõpuks on kondensaatori pinge saavutanud 63% toitepingest. Samamoodi kulgeb tühjakslaadimine. Esimese ajakonstandi lõpuks langeb pinge 63% võrra ehk teisiti öeldes omab väärtuse 37% sellest, mis tal oli täislaetuna. Niisugust pinge muutumise protsessi ajas nimetatakse eksponentsiaalseks ja seda kirjeldavat matemaatilist funktsiooni eksponentfunktsiooniks ja kõverat eksponendiks. Ettekujutuseks: Kui kondensaatori mahtuvus C = 10 µF, siis pinge saavutab 63% väärtuse 10 sekundiga kui takistus R = 1 M, 1 sekundiga kui takistus R = 100 k, 0,1 sekundiga kui takistus R = 10 k. Täispinge saavutatakse siis vastavalt umbes 50, 5 või 0,5 sekundiga. Sama kaua kestab ka tühjakslaadimine. 68 5.7 Elektrivälja energia Kondensaatori laadimisel muundub toiteallikast
Kondensaatori täislaadimiseks kulub aega praktiliselt viis ajakonstanti: t = 5τ see on viis ajakonstanti. Esimese ajakonstandi lõpuks on kondensaatori pinge saavutanud 63% toitepingest. Samamoodi kulgeb tühjakslaadimine. Esimese ajakonstandi lõpuks langeb pinge 63% võrra ehk teisiti öeldes omab väärtuse 37% sellest, mis tal oli täislaetuna. Niisugust pinge muutumise protsessi ajas nimetatakse eksponentsiaalseks ja seda kirjeldavat matemaatilist funktsiooni eksponentfunktsiooniks ja kõverat eksponendiks. Ettekujutuseks: Kui kondensaatori mahtuvus C = 10 µF, siis pinge saavutab 63% väärtuse 10 sekundiga kui takistus R = 1 MΩ, 1 sekundiga kui takistus R = 100 kΩ, 0,1 sekundiga kui takistus R = 10 kΩ. Täispinge saavutatakse siis vastavalt umbes 50, 5 või 0,5 sekundiga. Sama kaua kestab ka tühjakslaadimine. 68 5.7 Elektrivälja energia Kondensaatori laadimisel muundub toiteallikast
ka = Sn kus Sa - trafo avariiaegne ülekoormus Täpsemate andmete puudumisel Sm kohta, võib selle võtta võrdseks pooltunni maksimaalse võimsusega Smax . Trafo võimsuse määramise põhiliseks näitajaks on ka. ubatud ülekoormus sõltub suuresti ümbruskonna temperatuurist. Ülekoormusel tekib trafos soojuslik siirdeprotsess, mida ligilähedaselt loetakse eksponentsiaalseks. Selle protsessi ajakonstant on trafo ajakonstant, mis on näidatud trafo passis ja on tavaliselt 2...4 tundi. Lühiajalised avariilised ülekoormuseld Sal võivad olla suuremad, mille määrab trafo lühiajaline ülekoormus suhtelistes ühikutes S al k al = Sn
k1+2 - 1. ja 2. kategooria tarbijate osakaal ,tavaliselt 0.8 -1.0 n - vastastikku reserveeritud trafode arv ka - lubatud suhteline koormus avariiolukorras Sa - trafo avariijrgne pikaajaline lekoormus Tpsemate andmete puudumisel Sm kohta, vib kasutada Sm = Smax Smax - maksimaalne pooltunni vimsus Sn mramise aluseks on philiselt ka. Lubatud lekoormus sltub suuresti mbruskonna temperatuurist. lekoormusel tekib trafos soojuslik siirdeprotsess, mida ligilhedaselt loetakse eksponentsiaalseks. Selle protsessi ajakonstant on trafo ajakonstant, mis on nidatud trafo passis ja on 2...4 tundi. Lhiajalised avariilised lekoormused. Sal lhiajaline trafo lekoormus suhtelistes hikutes Mhiste llitusgrupp valitakse nii, et trafod vastaksid jrgmistele tingimustele: - et takistaksid krgemate harmooniliste teket elektrivrgus - et mhise primaarkoormus faaside vahel oleks vrdne trafo sekundaarkoormuste ebavrdsuste korral
ühiskonda, mis on meie omast kaugel ees teaduses, tehnikas ja ühiskonnakorralduses. Muidugi on praeguse ja seal kujutatava aja vahel toimunud suuri muutusi, mida on vältimatult saatnud pinged ja segadused. Kahe viimase sajandi jooksul on rahvastiku kasv muutunud eksponentsiaalseks, s.t. et inimeste arvu protsentuaalne juurdekasv on igal aastal ühesuurune. Praegu on kasvutempo umbes 1, 9 % aastas. Näib, et see polegi kuigi palju, kuid see tähendab, et maailma rahvastik kahekordistub iga neljakümne aastaga
ühiskonda, mis on meie omast kaugel ees teaduses, tehnikas ja ühiskonnakorralduses. Muidugi on praeguse ja seal kujutatava aja vahel toimunud suuri muutusi, mida on vältimatult saatnud pinged ja segadused. Kahe viimase sajandi jooksul on rahvastiku kasv muutunud eksponentsiaalseks, s.t. et inimeste arvu protsentuaalne juurdekasv on igal aastal ühesuurune. Praegu on kasvutempo umbes 1, 9 % aastas. Näib, et see polegi kuigi palju, kuid see tähendab, et maailma rahvastik kahekordistub iga neljakümne aastaga
Isegi elevante, kes on teadaolevatest kõige aeglasema sigimisega, oleks vaba sigimise korral viie sajandi möödudes ühest paarist 15 miljonit. Samas pole Maa kaetud pideva elevandikihiga. Mis aga piirab organismide piiramatut sigimist? Populatsiooni arvukust reguleerivad keskkonnategurid. Et mõista keskkonnategureid, vaateme kõigepealt organismide sigimisvõimet ilma reguleerivate faktoriteta (vaata joonist 12, lk 37). Sellist kasvu kutsutakse eksponentsiaalseks kasvuks. Kui järglasi oleks rohkem kui kaks (enamustel organismidel on rohkem), kasvaks populatsioon veelgi kiiremini. 30. Populatsiooni kasvumudelid: logistiline, selle omadused? Sageli näitab populatsioon alul eksponentsiaalset kasvu kui ta satub paika, kus ressursse (näiteks toitu) on palju. Varsti hakkavad keskkonnatingimused kasvu piirama ja populatsiooni arvukus stabiliseerub (vaata joonist 13). Piiri, millest rohkem isendeid populatsioonis olla ei
67 Kondensaatori täislaadimiseks kulub aega praktiliselt viis ajakonstanti: t = 5 see on viis ajakonstanti. Esimese ajakonstandi lõpuks on kondensaatori pinge saavutanud 63% toitepingest. Samamoodi kulgeb tühjakslaadimine. Esimese ajakonstandi lõpuks langeb pinge 63% võrra ehk teisiti öeldes omab väärtuse 37% sellest, mis tal oli täislaetuna. Niisugust pinge muutumise protsessi ajas nimetatakse eksponentsiaalseks ja seda kirjeldavat matemaatilist funktsiooni eksponentfunktsiooniks ja kõverat eksponendiks. Ettekujutuseks: Kui kondensaatori mahtuvus C = 10 µF, siis pinge saavutab 63% väärtuse 10 sekundiga kui takistus R = 1 M, 1 sekundiga kui takistus R = 100 k, 0,1 sekundiga kui takistus R = 10 k. Täispinge saavutatakse siis vastavalt umbes 50, 5 või 0,5 sekundiga. Sama kaua kestab ka tühjakslaadimine. 68 5.7 Elektrivälja energia Kondensaatori laadimisel muundub toiteallikast
dünaamilises (muutuvas) tasakaalus – võivad esineda populatsioonilained. 3) Kahanev e regressiivne populatsioon – sellise populatsiooni iive on negatiivne. Olulised arusaamised kasvukiirusest, populatsiooni kasvumudelid. Arvukuse muutusi kahe ajamomendi vahel saab avaldada lihtsa võrrandiga: N (t+1) = Nt+ B – D + I – E Eksponentsiaalne kasv. Limiteerimatut kasvu nimetatakse eksponentsiaalseks e geomeetriliseks kasvuks. Selline järjest kiireneva kasvu matemaatiline kirjeldus annab populatsiooni mudelitele alguspunkti. Sellist baasmudelit teisendatakse tegelikkuses limiteerivate teguritega. Elementaarmudel. Alustuseks eeldame, et populatsioonil pole vanuselist struktuuri ja ta ei interakteeru teiste populatsioonidega. Eeldus, et muutus (∆) populatsiooni suuruses aja jooksul sõltub vaid erikasvukiirusest (r) ja algsest populatsiooni suurusest ajavahemiku alguses:
annaabi.ee 
