6 Suuremullilised märjad räginad bronhiidi korral. Alveolaarsed krepitatsioonid ehk kuivad krepiteerivad räginad viitavad kopsupõletikule (kuulda nagu juuste hõõrdumine) sissehingamise lõpul ja köhimisel, kui kokkukleepunud alveoolid avanevad. Pleurogeensed kahinad (hõõrdumiskahinad) viitavad pleuriidile. Kiuned on kõrgehelilised ekspiratoorsed helid. Võivad olla põhjustatud distaalsete hingamisteede obstruktsioonist, mida põhjustavad limaskesta turse, viskoosne lima ja bronhospasm (nt astma korral). Striidor on ülemiste hingamisteede obstruktsioonist tingitud kare madalaheliline inspiratoorne heli, kuuldav ka distantsilt (Kallas jt 1999). Hingamipuudulikkuse tunnused on ninatiibade puhitus, düspnoe, hingamise
kudedele, süsinikdioksiidi trans. verega -- peam. vesinikkarbonaadina, CO2 ja H2O -> süsihape -> vesinikkarbonaat -> asend. Cl, vaban. H ja CO2, erütrotsüüdist lahk. Cl ja osal. vesi eripärad: kõva toes -- ninaõõs, neel - luud; kõri, hingetoru, bronhid - kõhred; => hingamisteed ei lange kokku, õhk saab vabalt liikuda; sisepinnal limaskest, ripsepiteel; puud. lihaskest regul.: piklikaju hingamiskeskus -- inspiratoorsed ja ekspiratoorsed neuronid -> motoneuronid seljaajus -> hingamislihased aktiivs.: piklikaju, ajusild, suurajukoor, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 8. Seedeelundkond koosn.: suuõõs -- keel, hambad; süljenäärmed; neel; söögitoru; magu; peensool -- kaksteistsõrmik, tühi-, niudesool; jämesool -- umb-, käär- (ülenev, risti-, alanev-, sigmakäärsool), pärasool; maks; sapipõis; kõhunääre tööt.: suu -- peenest., segat
- vesinikkarbonaadina vereplasmas ja erütrotsüütides (nii kantakse kõige suurem osa CO2) - väga väikses osas ka dissotsieerumata süsihappena 3. Hingamise regulatsioon ja selle iseärasused lastel: hingamiskeskus ja seda mõjutavad tegurid. Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism. kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse: * inspiratoorsed neuronid – juhivad sissehingamislihaste tööd * ekspiratoorsed neuronid – juhivad väljahingamislihaste tööd. nendele neuronitele alluvaid hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid. Tsentraalne rütmogenees – hingamisneuronite aktiivsuse rütm. Selle kujundamine on autonoomne. Selle abil on võimalik hingamist organismi ainevahetuse vajadustega vastavusse viia. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeersetelt retseptoritelt lähtuv informatsioon, mida edastavad: - mehhanosensorid
vesinikkarbonaadina vereplasmas ja erütrotsüütides (nii kantakse kõige suurem osa CO2) väga väikses osas ka dissotsieerumata süsihappena C. Hingamise regulatsioon ja selle iseärasused lastel: hingamiskeskus ja seda mõjutavad tegurid. Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse: inspiratoorsed neuronid – juhivad sissehingamislihaste tööd ekspiratoorsed neuronid – juhivad väljahingamislihaste tööd. nendele neuronitele alluvaid hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid. Tsentraalne rütmogenees – hingamisneuronite aktiivsuse rütm. Selle kujundamine on autonoomne. Selle abil on võimalik hingamist organismi ainevahetuse vajadustega vastavusse viia. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeersetelt retseptoritelt lähtuv informatsioon, mida edastavad: mehhanosensorid
rohkemja erütrotsüütides, väga vähe ka dissotseerumata süsihappena Respiratoorsed neuronid (hingamiskeskus) asuvad ajutüves ja seljaaju ülemistes kaelasegmentides, kusjuures ühtse keskuse asemel eristuvad inspiratoorsete ja ekspiratoorsete neuronite paikmed. Inspiratoorsed neuronid on dorsaalse rühmana tractus solitariuse tuumapiirkonnas, ventraalse rühmana nucleus ambiguuse piirkonnas ja seljaaju ülemistes kaelasegmentides (C 1-2). Ekspiratoorsed neuronid asuvad nucleus ambiguuse piirkonnas inspiratoorsete neuronite vahel ja veel nucleus retrofacialise juures. Neile neuronitele alluvad hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid seljaaju C4-7 ja Th1-7 segmentide eessarvedes. Hingamistsü klis eristub kolm faasi, mille vaheldumist reguleerivad kuus aktiivsuselt (erutusmustrilt) eri tüüpi neuroniklassi (nende vahel on keeruline süsteem lülitusi, eri aegadel aktiveerumise ja koostöö käigus kujuneb ühine
o aeglaselt (krupp, bronhopneumoonia, interstitsiaalne pneumoonia)? Hingamisheli (striidor): o inspiratoorne (ülemiste hingamisteede takistus, mille põhjustajaks on nt krupp, larüngospasm, aspireeritud võõrkeha); o ekspiratoorne (alumiste hingamisteede takistus, mille põhjustajaks on nt bronhioliit, bronhiit, astma, sügaval asetsev aspireeritud võõrkeha); o inspiratoorsed ja ekspiratoorsed striidorid mõlemad korraga ülemiste ja alumiste hingamisteede haiguste tagajärjel? Palavik? Eelnevad haigused (tõsisemad, nt südamedefekt)? Kas laps tarvitab ravimeid (nt astma- või allergiavastaseid ravimeid)? Krupp – kõri ahenemine põletiku tagajärjel Larüngospasm – kõrispasm Interstitsiaalne – rakkude vahel asetsev Tüüpilised haiguspildid Kõri sulgus a) Peritonsillaarne abstsess
annaabi.ee 
