jõutakse järelduseni, mis kinnitab väidet.4 Argumenteerimine koosneb järgnevatest etappidest: väite esitamine, väite selgitamine, väite toetamine tõestusmaterjaliga ja järeldamine. Seejuures on oluline, et tõestusmaterjal oleks veenev. Väiteid võib esitata mitmesuguseid aga kui väiteid ei saa toetada tõestusmaterjaliga, on väite ümberlükkamine tunduvalt kergem. Tõestusmaterjaliks sobivad faktid, ekspertarvamused, seega kõik, mida saab kontrollida kas statistiliselt või teaduslikult otsesele vaatlusele toetudes või kogemusest lähtudes. Et oma väiteid tõestada, teevad teadlased katseid, korraldavad uurimusi, küsitlevad inimesi. Sellest hoolimata ei saa nad väita, et on jõudnud tõeni, sest mõni teine teadlane või jõuda katseid tehes teistsuguse tulemuseni. Seega, ka teaduses pole olemas absoluutseid kriteeriume, mille abil inimesed saaksid otsustada, kas üks
eesmärk ja õigluse nõue – on taandatav tõeteadmise taotlustele. Õigusotsuse argumendid on kõige üldisemalt jagatavad kahte põhitüüpi: Tõendiargumendid (faktiküsimus). Õigusliku otsustuse mittenormatiivsed eeldused ehk tõendiargumendid: 1) “materiaalsed” tõendid (asitõendid); 2) “protokoll-laused”: nn vaatluslaused, tunnistajate jt ütluste üleskirjutused, ekspertarvamused, tõendite tõlgendamise laused (tõendamisjõu ja -seoste kohta); 3) otsustajate episteemilised seisundid (nii faktide, tõendite kui ka normide kohta). Tõend on uuritava sündmuse jälg, mida on võimalik tajutavas vormis fikseerida ja mille alusel saab teha järeldusi selle sündmuse asjaolude kohta. Rangelt võttes materiaalne või semantiline jälg iseenesest ei ole tõend. Tõendiks ehk tõendiargumendiks saab jälg läbi teatavate otsustuste (vt joonis)
kanalisatsioonisüsteemid, jäätmekäitlus); 5) sotsiaalsfäär (haiglad, koolid, kinnipidamisasutused jne); 6) maastiku reljeef, pinnase geoloogia; 7) kaevandused, karjää rid; 8) metsamassiivid, sood ja rabad; 9) looduskaitsealad; 10) veehaarded ja -valgalad, veereiim; 11) ilmastikuolud; 12) muu piirkonna iseärasustest tulenev teave; 13) toimunud õnnetuste statistika; 14) kohalike olude tundmine; 15) ekspertarvamused; 16) ehitiste, seadmete ja süsteemide tehnilised andmed; 17) olemasolevad õnnetustele reageerimise plaanid; 18) varem teostatud riskiuuringud; 19) eri valdkondade inspekteerimiste aruanded; 20) erinevad andmebaasid ja erialakirjandus; 21) piirkonna kaardid. §7. Võimalike õnnetuste väljaselgitamine (1) Komisjon selgitab kogutud informatsiooni põhjal välja kõik õnnetused, mille toimumine antud maakonna või omavalitsuse territooriumil on võimalik.
osalusvaatlus eksperimentaalsed meetodid antropoloogia sotsioloogia hermeneutika/fenomenoloogia (loogiline) positivism * halb/mittesobiv hea/sobiv Kogemuslik ratsionalistlik Kirjeldav ennustav Ateoreetiline teoreetiline mitteteaduslik teaduslik Kvalitatiivsed meetodid Intervjuud, ekspertarvamused, osalejate hinnangud, osalejate jälgimine, kaasused, fookusgrupp jmt, valim väike Püüab kirjeldada ja analüüsida meetme (võimalikku) toimet, mõju olemasolu järeldatakse osalejate käest saadud teabest ja taustinformatsioonist · Ei püüa ega võimalda leida mõju kindlat suurust · Tulemuste kehtivus sõltub argumentide tugevusest, loogikast ja kooskõlast Kvantitatiivsed meetodid
kanalisatsioonisüsteemid, jäätmekäitlus); 5) sotsiaalsfäär (haiglad, koolid, kinnipidamisasutused jne); 6) maastiku reljeef, pinnase geoloogia; 7) kaevandused, karjäärid; 8) metsamassiivid, sood ja rabad; 9) looduskaitsealad; 10) veehaarded ja - valgalad, veereziim; 11) ilmastikuolud; 12) muu piirkonna iseärasustest tulenev teave; 13) toimunud õnnetuste statistika; 14) kohalike olude tundmine; 15) ekspertarvamused; 16) ehitiste, seadmete ja süsteemide tehnilised andmed; 17) olemasolevad õnnetustele reageerimise plaanid; 18) varem teostatud riskiuuringud; 19) erinevate valdkondade inspekteerimiste aruanded; 20) erinevad andmebaasid ja erialakirjandus; 21) piirkonna kaardid. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) [Kehtetu - RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] § 7. Võimalike õnnetuste väljaselgitamine
kanalisatsioonisüsteemid, jäätmekäitlus); 5) sotsiaalsfäär (haiglad, koolid, kinnipidamisasutused jne); 6) maastiku reljeef, pinnase geoloogia; 7) kaevandused, karjäärid; 8) metsamassiivid, sood ja rabad; 9) looduskaitsealad; 10) veehaarded ja - valgalad, veereziim; 11) ilmastikuolud; 12) muu piirkonna iseärasustest tulenev teave; 13) toimunud õnnetuste statistika; 14) kohalike olude tundmine; 15) ekspertarvamused; 16) ehitiste, seadmete ja süsteemide tehnilised andmed; 17) olemasolevad õnnetustele reageerimise plaanid; 18) varem teostatud riskiuuringud; 19) erinevate valdkondade inspekteerimiste aruanded; 20) erinevad andmebaasid ja erialakirjandus; 21) piirkonna kaardid. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) [Kehtetu - RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] § 7. Võimalike õnnetuste väljaselgitamine
annaabi.ee 
