Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit.Laienesid kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineeritud saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu kultuurielu ahatusse voolusängi. 1920oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Uus realisim tõrjus kõrvale varasema uuenduslikkuse ja eksperimentaalsuse. Kirjanduselus valitse luule, mõjutas Siuru rühm. Kirjandus: A.H. Tammsaare, Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Kunstielu:Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud, Eduard Viiralt. Teadus: Oskar Öpik(astronoomia), Ludvig Puusepp(arst), Paul Kogerman(keemia), keeleteadlased: johannes aavik, johannes-voldemar veski, soome-ugri: Andrus Sääriste, Julius Mägiste, Hans Kruus(ajalugu). TeaterjaMuusika: Aino Tamm,Mart Saar, Hugo Laur, Karl Menning, Paul Pinnat.
70. aastateks oli kirjandusse tekkinud varasemast rohkem võimalusi. Jätkus veel sõja eelse põlvkonna tegevus, ilmusid Kersti Merilaasi ja Betti Alveri viimased uudiskogud. Arbujaliku stiilini jõudis oma hilises luules Debora Vaarandi. Luuleelu keskpunktid olid kassetiautorid Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ander Ehin, Aleksander Suuman. Kerkis esile uus seltskond noori, kelle loomingulaad ja kirjandusse tulemise viisid olid haralisemal kui eelmisel põlvkonnal. Eksperimentaalsuse mõju jätkus veelgi. 60. aastate lõpu suundumustest pidasid ajaproovile vastu need, mis olid alalhoidlikud ja kõrvale heideti need, mis tahtsid kõike senist lammutada. Luulet jäi pikemaks ajaks mõjutama ökoloogiline mõtteviis. Endiselt oli värsilooming tihedalt seotud muusikaga.
Tuua tema Gestalt teraapia liigutakse konkreetsuse poole. Nõustaja teadvustamise sõltuvust teraapiast GESTALT- teadvusesse juurdunud olemused. nõustamissuhe on püüab viia inimese võimalikult lähedale protsessi ja toimetulekust. TERAAPIA Gestalt teraapia põhineb kolmel protsessile suunatud. Keerab kogemusele või probleemile. eksperimentaalsuse filosoofilisel põhialusel. Esimeseks tähelepanu keskkonnale ja Nõustamise tegevus: teadvustamine ära kasutamine. on välja teooria, mis pärineb inimesele endale antud (awarness), põhjalik probleemi füüsikast. Teine on fenomenoloogia hetkel, mitte niivõrd väljaselgitamine, enese keskkonna
) mõju. Ooperi keskne teema on ebatolerantsus minevikus ja tänapäeval, stseenid eri aegadest on nagu kokku monteeritud. Ta kasutab muusikas ka elektroonilisi vahendeid, samuti seeriatehnikat, esinevad klastrid jms. Praegu on uuesti tähelepanu võitnud Nono ooper Al gran sole carico d’amore (Suure päikese all, täis armastust ; 1975), mille läbivaks teemaks on klassivõitlus ja revolutsioonid (!). 3. 1960. aastad Traditsiooni ja eksperimentaalsuse õnnestunud sünteesi poolest tuleks esile tõsta Bernd Alois Zimmermanni (1918- 1970) ooperit „Soldatid“ (Die Soldaten; 1965), mida võib pidada 20. sajandi II poole üheks olulisemaks ooperiks, võrreldud oma tähenduselt Bergiga sajandi I poolel. Ooperi aluseks on 18. sajandi lõpupoole kirjaniku Lenzi näidend (1776), mis aga alles 1863. aastal lavale jõudis. Libreto kirjutas helilooja ise. Instrumentaalvormide kasutamine ooperis (Toccata, Ciaconna, Nocturne jms
saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu kultuurielu suhteliselt ahtasse voolusängi *1920. aastate algul oli eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine *Kultuurielu uuendamine mõjus värskendavalt ja laiendas oluliselt kultuuritarbijate ringkonda *Kümnendi keskel pääses maksvusele uusrealism, mis tõrjus kõrvale varasema uuenduslikkuse ja eksperimentaalsuse *1930. aastate teisele poolele sai iseloomulikuks riiklikul tasandil soositud rahvustervikluse, tööeestluse ja elujaatava hoiaku propageerimine *Eesti kirjanduselus valitses 1920. aastate algul luule, mille arengut mõjutas kõige enam Siuru rühm *Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega *Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga, kuid kutselised teatrid töötasid
) mõju. Ooperi keskne teema on ebatolerantsus minevikus ja tänapäeval, stseenid eri aegadest on nagu kokku monteeritud. Ta kasutab muusikas ka elektroonilisi vahendeid, samuti seeriatehnikat, esinevad klastrid jms. Praegu on uuesti tähelepanu võitnud Nono ooper “Suure päikese all, täis armastust” (1975), mille läbivaks teemaks on klassivõitlus ja revolutsioonid (!). Nono käis ka Eestis „Perpetuum mobile“ (Pärt) on pühendatud talle. Traditsiooni ja eksperimentaalsuse õnnestunud sünteesi poolest tuleks esile tõsta Bernd Alois Zimmermann (1918-1970) „Sõdurid“ (1965) Olulisem ooper 20.saj II poolel, võrreldud oma tähenduselt Bergiga sajandi I poolel. Ooperi aluseks on 18. sajandi lõpupoole kirjaniku Lenzi näidend (1776), mis aga alles 1863. aastal lavale jõudis. Libreto kirjutas helilooja ise. Instrumentaalvormide kasutamine ooperis (Toccata, Ciaconna, Nocturne jms.), integreerib
Lääne kultuuris kehtestab traditsiooniline mõtlemine maailma kirjeldamiseks teatud tüüpi kaksikjaotust.Kõne ja sõna peetakse olulisemaks kui pilti või kujundit.Ka Platon suhtus kunsti halvasti.Lyotard aga lõhub selle vastanduse ja peab esmat-htsaks just kujutist, vormi , kujundit.Postmodernistlik tähendab olukordi, kus kirjandusel ja kunstidel pole kindlat adressaati ning reguleerivaid ideaale ; nende väärtus on mõõdetav üksnes nende eksperimentaalsuse määraga.Postmodernismi sisuks on piiride segamine. Segatakse kõrge ja madala piire nt. muusikas teha sünfooniaid poppmuusika järgi.Postmodernism muutis väga palju kultuuri tekste ja tekkis vabanemine. Jean Baudrillard: Alustab marksistina. Hüperrealismi teoreetika. Kogu maailm on hüperrealistlik. Kirjeldab postmodernismi järjest ahastavamal viisil. Postmodernistid on kas joovastajad (Lyotard, Foucault) või paanitsejad (Jameson, Baudelaire)
1964 Tule ikka mu rõõmude juurde - Asetub kahe perioodi vahele. Sisaldab midagi ankruhiivajalikku. Väga märgilisi tekste leidub. Mesilasluule algus. See viitab ka Juhan Liivile. Rahvusliku traditsiooniga seostumine. 1966 Lumevalgus... lumepimedus - Ilmus "Loomingu raamatukogus" Sümboolne märk 60ndate luules, märk sellest, kuidas kohtuvad traditsioon ja uuendus ja põimuvad huvitaval viisil. Rummo koguga jõuab korraks teatava tasakaalupunktini, traditsiooni ja eksperimentaalsuse vahel. Tasakaalupunkt ka kas või ruumilise liikumise mõttes. Raamat, kus ta üheks hetkeks oleks kuhugi nagu kohale jõudnud. Kohalolu on traagiline kohalolu, traagika juures kohutvad isiklik plaan ja üldisem. Rahvusmüütidega seotud traagika mängib rolli. Väga isiklik raamat suures osas. Nt ema hukkumisest luuletus "Ema mälestuseks" (?) mõjutab kirjutamisviisi. Isiklik traagika ema kaotusega suuresti seotud. Ka lahkumine esimesest naisest. Talvine maastik ema luuletuses
annaabi.ee 
