Kõige ulatuslikuma riskikatte annab A klausel, minimaalse riskikatte C klausel. Ükski mainitud klausel ei hüvita sõjaolukorrast ja streikidest tulenevat kahju. Sellest tulenevaid riske saab katta eraldi lisaklausliga. Võetava kindlustuskatte ulatus sõltub kindlustatavast kaubast ja eeldatavatest riskidest. Reeglina kasutatakse A klausleid kõrge töötlemisastmega kauba puhul. B ja C klausleid tooraine, materjalide ja pooltoodete puhul. 27. Millised on veo- ja ekspedeerimislepingute iseloomulikud jooned (4 iseärasust)? Piiratud vastutus, lühikesed reklamatsioonide esitamise ajad, lühikesed aegumistähtajad, vastutust välistavate piirangute olemasolu. 28. Mis on SDR (Special Drawing Rights)? ... (e. eriarveldusühik) on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kokkuleppeline väärtusühik, mille väärtus arvutatakse nn valuutakorvi põhimõttel. Valuutakorvi kuuluvad 5 rahvusvahelise majanduse seisukohalt olulisemat valuutat: USD, EUR,
31 Ekspedeerimisleping Võlaõigusseaduses (1) · Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. · Kohustus korraldada veose vedamine hõlmab eelkõige: 1) sõiduki ja veotee määramist; 2) vedaja valikut; 3) vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist; 4) saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. · Ekspedeerija võib võtta lepinguga endale muude vedamisega seonduvate kohustuste täitmise nagu veose kindlustamine, pakkimine, selle tähistamine ja tollivormistuse korraldamine, sealhulgas vajalike lepingute sõlmimine. · Ekspedeerija peab oma kohustuste täitmisel tegutsema saatja huvides ning järgima tema juhiseid.
23. Milline on euroaluse arvestuslik kaal autotranspordis laadimismeetrite arvestuse kasutamisel? 24. Mis on ajalubadusega veoteenus? 25. Mida arvestatakse autoveo püsivkuludesse (vähemalt 5 kulukomponenti)? 26. Mida arvestatakse autoveo muutuvkuludesse (vähemalt 3 kulukomponenti)? 27. Nimeta autoveonduses enamkasutatavaid tegevusnäitajaid, mille alusel hinnatakse veokite kasutamise tõhusust? 28. Mis on veoauto kriitiline tootlus? 29. Millised on veo- ja ekspedeerimislepingute 4 peamist iseärasust? 30. Millised juriidilised aktid reguleerivad Eestis autoveolepingu tingimusi? 31. Mis on SDR, milleks kasutatakse? 32. Milline on autovedaja vastutus veose kahjustumise või kaotsimineku korral? 33. Mida peab vedaja kontrollima saajalt kaupade vastuvõtmisel, milliseid märkeid teeb vedaja veokirja veose vastuvõtmisel? 34. Mis on CISG konventsioon, mida see reguleerib? 35. Mis on ofert? 36. Mis on aktsept? 37. Mis on AETR kokkulepe, mida see reguleerib? 38
Ekspedeerimisleping. Mõiste Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Põhitingimused Vedamise korraldamine Kohustus korraldada veose vedamine hõlmab eelkõige: 1) sõiduki ja veotee määramist; 2) vedaja valikut; 3) vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist; 4) saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. Ekspedeerija võib võtta lepinguga endale muude vedamisega seonduvate kohustuste täitmise nagu veose kindlustamine, pakkimine, selle tähistamine ja tollivormistuse korraldamine, sealhulgas vajalike lepingute sõlmimine. Ekspedeerija sõlmib vajalikud lepingud oma nimel või, kui ta on selleks volitatud, saatja nimel. Ekspedeerija peab
reisijaveolepingu kohta sätestatut. 10. Ekspedeerimisleping. Ekspedeerimislepingu kohaselt kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekpedeerijale tasu. Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut. Ekspedeerija kohustuste hulka kuulub eelkõige sõiduki ja veotee määramine, vedaja valik, vajalike lepingute (veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute) sõlmimine ja saatja kahju hüvitamise nõuete tagamine. Ekspedeerijale tuleb maksta tasu, kui veos on üle antud vedajale. 11. Pakettreisileping. Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud,
Vedamise korraldamise kohustus hõlmab eelkõige: • sõiduki ja veomarsruudi määramist • vedaja valikut • vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täit- miseks vajaliku teabe ja juhendite andmist • saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. Ekspedeerija võib võtta lepinguga endale muude veondusega seonduvate kohustuste täitmise: • veose kindlustamine
annaabi.ee 
