pakkus välja 1947 aastal. Sai ka Nobeli rahupreemia 1953 aastal. 36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 33. USA president (194553) Harry S. Truman, kes juhtis riik 2. Maailmasõja lõpupäevadest kuni "külma külma sõja sõja" haripunktini. haripunktini Tema teeneks oli kindel vastuseis Nõukogude ekspansionismile. 37 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz MAJANDUSARENG 1940 - 1949 1. Sõjaaegne majandus oli allutatud täielikult sõjalisele tööstusele ning seetõttu oleksid hinnangud edule või ebaedule eksitava iseloomuga. 2. Sõjajärgne majanduslangus jäi tulemata, kuna miljonid rindelt naasnud sõdurid osutusid hiigelsuureks kestuskaupade tarbijateks. See kutsus esile inflatsiooni (25% kahe aasta jooksul)
õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3
õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3
õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3
õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3
· EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse o USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) LEPINGUTE KRONOLOOGIA 1) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 2) (2)Rooma lepingud = Euroopa Majandusühenduse asutamisleping (vabakaubanduspiirkond) 3) (2)Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping 4) Euroopa vabakaubanduspiirkonna (EFTA) konventsioon
Rahvusvahelised ettevõtted Greenpeace, ATTAC 118. Tutvusta Euroopa Liidu (EL) tekkimise peamisi eeldusi, kujunemise käiku ja liidu tänast sisu; selgita EL riikideülest (supranational) olemust. EL tekkimise eeldused (vajadus) a. Sõjajärgne majanduslik ülesehitustöö b. Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks c. Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks) d. Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile e. USA soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne- Euroopa J) EL kujunemine 1. 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 2. 1957/58 Rooma lepingud a) Euroopa Majandusühenduse (EMU) asutamise leping - Ühisturg - Tolliliit - Ühtne põllumajanduspoliitika
* Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitiliste stabiilsuse eesmärgid tagamiseks Euroopas 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise * Nn ,,Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, leping k.a kommunismivastasesse võitluse; soov välistada Saksamaa Lepingu eesmärgid varjatud taasrelvastumine) * Ühisturu loomine * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus -Vabakaubanduspiirkonna loomine kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) - Konkurentsipoliitika 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist
on vaieldav. EL tekkimise eeldused (vajadus) · II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö · Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas · Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) · Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne kommunismi levimise eest Lääne--Euroopasse Euroopasse · USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne ühendatud Euroopa (esialgu Lääne--Euroopa Euroopa) Kahe sõja vahelisel perioodil: pan-euroopa liikumine ühendav liikumine. Rahvaste liit, loodi eesmärgiga ära hoida sõda ja endndada rahumeelset koostöötamist.
annaabi.ee 
