kaltsiumhüdroksiidi termilisel lagundamisel ja muul teel. Võrrand: Ca + O CaO Valem: CaO Molaarmass: Mr(CaO) = 40 + 16 = 56g/mol Olek: Tahke. Omadused: · Kaltsiumoksiid on sööbiv. · Valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. · Kristalne aine. · Lahustub hästi vees. · Ei lendu ning on lõhnatu. · Sulamistemperatuur on 2572 °C. · Keemistemperatuur on 2850 °C. · Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kaltsiumhüdroksiid: CaO + H2O Ca(OH)2 · Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 · Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Koostas: Liis Ilves 8. klass
leitud Bolognas, Itaalias olid tuntud kui "Bologna- kivid". 3.Füüsikalised omadused Baarium on pehme ja painduv metall. Selle lihtsad ühendid on erilised nendele omase kindla erikaalu tõttu. See on tõsi ka enamiku tavaliste baariumi sisaldavate metallide kohta, selle sulfiidi on kutsutud ka raskeks paguks (metall) oma kõrge tiheduse tõttu (4.5g/cm3) 4.Keemilised omadused Baarium reageerib hapnikuga eksotermiliselt toatemperatuuril, et moodustada baariumoksiid ja peroksiid. Reaktsioon on tormiline kui baarium on peenestatud. See reageerib tormiliselt ka lahjendatud hapete, alkoholi ja veega. Suurematel temperatuuridel reageerib baarium kloori, lämmastiku ja vesinikuga. 5.Kasutusalad Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina, kuid teda lisatakse ka materjaldele, millest tehakse radioaktiiv- ja
Struktuur on tahkkesendatud kuubiline. Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Keemistemperatuur on 2850 °C (3123 K). Tihedus on 3,37...3,38 g/cm³. Aur on veeaurust 1,9 korda tihedam. Auru rõhk on 1455 °C juures 1,8×106 mmHg. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Soojuspaisumistegur on 3,92...6,73×105 /K. Keemilised omadused Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kaltsiumhüdroksiid: CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Kasutamine Kustutatud lupja kasutatakse muuhulgas lubjakivi alternatiivina heitgaasidest väävli eemaldamisel. Seda läheb kõrge reaktiivsuse tõttu tarvis 1,8 korda vähem kui lubjakivi
veega on kasutusel toitude ja kohvi soojendamiseks, toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina, suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit, sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana, insektitsiidina (putukamürk), koduloomade seedimise kiirendamiseks näiteks suu- ja sõratõve puhul, lisatakse beetlile, et suurendada selle eufooriat tekitavat toimet Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kaltsiumhüdroksiid: CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. b) Ca(OH)2 Nimetused: Kaltsiumhüdroksiid, kustutatud lubi Leidumine: Lubjakivi põletamine, valmistatakse lubja kustutamisel Omadused: See on värvitu kristalne aine või valge pulber. Kuumutades laguneb
· Esmaabi Kannatanud toimetada mittesaastunud alale värske õhu kätte, eemaldada saastunud riided, loputada nahka ja silmi jooksva veega 2030 minutit. Hingamisraskuste korral manustada hapnikku. Tagada rahu ja soojus. Kuna sümptomid võivad avalduda hiljem, vajavad kannatanud kindlasti hospitaliseerimist! Ohusümbolid ohtlike kemikaalide pakenditel Plahvatusohtlik: ained ja valmistised tahkel, vedelal, pasta või geeli kujul, mis võivad reageerida ka eksotermiliselt õhuhapnikuta, eraldades gaase, mis võivad ettenähtud katsetingimustes plahvatada, äkiliselt süttida või suletuna kuumutamisel plahvatada. Oksüdeeriv: ained ja valmistised, mis kokkupuutel teiste kemikaalidega, eelkõige plahvatusohtlike kemikaalidega, võivad põhjustada ägeda eksotermilise reaktsiooni. Eriti tuleohtlik: vedelad ja gaasilised ained ja valmistised, mis süttivad kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna rõhul ja
Et alustada reaktsiooni peab kõigepealt ületama energia barjääri, mis omakorda nõuab energiat ning on igal reaktsioonil erinev. Peamiselt valitsevad 2 protsessi: 1) Keemiliste sidemete katkemine - energiat neeldub, on endotermiline 2) Keemiliste sidemete moodustumine - energiat eraldub, on eksotermiline Toimub see reaktsioon, millel on absoluutväärtus suurem Nt: söe põlemine C + O CO ühinemis oksüdeerumisreaktsioonid Kulgevad eksotermiliselt. Eksotermilises reaktsioonis neeldub lähteainetes olnud sidemete katkemisel vähem energiat kui eraldub saadustest olevate sidemete moodustumisel. Nt: elektrolüüs 2HO 2H + O katkevad kovalentsed sidemed tekivad hapniku sisse kaksiksidemed Q = cmt H = - Q/n Keemilise reaktsiooni kiirus Keemilise reaktsiooni kiirus näitab aine konsentratsiooni muutu ajaühikus ehk mol ls Nagu jooksuski saab keemilise reaktsiooni kiirust võrrelda läbi aja ehk kiireim
eetriga etaananhüdriid 139.8 °C (kt) Vees: 2.6 g/100 [3] 102.09 1.082g/cm3 ml g/mol väävelhape 1.84g/cm3 337°C (kt) Seguneb veega [4] 98.08g/mol (eksotermiliselt ) naatriumkarbonaat 2.54 g/cm3 851 °C (st) Vees lahustub [5] 105.98 erinevalt g/mol sõltuvalt temperatuurist naatriumkloriid 2.17 g/cm3 800
Klass 4. Kergestisüttivad tahked ained jagunevad omakorda kolme alaklassi. Kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. Kergestisüttiv või põlev, võib süttida kuumusest, sädemetest või leekidest. Võib sisaldada isereageerivaid aineid, mis võivad kuumuse käes, kokkupuutes teiste ainetega (nt happed, raskmetalliühendid või amiinid), hõõrdumisel või rappumisel eksotermiliselt laguneda ning võivad tekkida kahjulikud ja kergestisüttivad gaasid või aurud või tekib isesüttimine. Sisu võib kuumutamisel plahvatada.Mitteplahvatavas olekus lõhkeainel tekib plahvatusoht lahjendi kao korral. Isesüttivad tahked ained. Võivad veega kokkupuutel jõuliselt reageerida. Ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase. Klass 5
6 FeSO4 + 3 H2SO4 + 2 HNO3 3 Fe2(SO4)3 + 4 H2O + 2 NO 6 FeSO4 + 3 Cl2 2 Fe2(SO4)3 + 2 FeCl3 5. CuSO4 x 5 H2O Vask (II) sulfaat Nimetused tööstuses - vasksulfaat, sinine vitrioliõli, ,,sinikivi" Leidumine looduses - Omadused - veevaba vorm on roheline või hallikas-valge pulber, kus pentahüdraat on eresinine ja väliskeskkonnale eriti toksiline, ärritades silmi ja nahka, samuti kahjulik ka neelates, laguneb vees eksotermiliselt, andes [Cu(H2O)6]2+, mis on paramagnetiline Kasutamine - Tähtsus - Saamine 1) Vask (II) sulfaati valmistatakse tööstuslikult rikastades vaskmetalli kuuma kontsentreeritud väävelhappega või selle oksiide lahjendatud väävelhappega. Laboratoorseks kasutamiseks tavaliselt ostetakse vask (II) sulfaati. 2) Kalkopüriidi kuumutamisel oksüdeeruvas õhkkonnas vaskoksiid oksüdeerub vasksulfiidiks ja raudsulfiid raudoksiidiks. 2 Cu2S.Fes + 11 O2 -> 4 CuSO4 + Fe2O3
Kemikaal võib süttida kokku puutudes toatemperatuuril õhuga. Tahke aine, mis võib kergesti süttida pärast otsest kontakti süüteallikaga ja mis jätkab põlemist ka pärast süüteallika eemaldumist. Gaasis võivad süttida toatemperatuuril. F+ Eriti tuleohtlik (extremely flammable). Vedelikud, mille leekpunkt ja keemistemperatuur on erakordselt madalad. O oksüdeeriv (oxidizing). Kemikaali reaktsioon teiste ainetega, eriti tuleohtlikega, toimub eksotermiliselt. N keskkonnale ohtlik (dangerous for the environment). Kahjustab väliskeskkonda (floora, fauna). 47. Mis on REACH? 18. Detsembril 2006 võttis Euroopa Ühendus vastu uue kemikaale reguleeriva määruse kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine. REACHi eesmärk on parandada inimtervise ja keskkonna kaitset, säilitades seejuures Eli keemiatööstuse konkurentsivõime ning tõstes innovatiivsust.
· Keskkonnaohtlike kemikaalide märgistus · E plahvatusohtlik · Kemikaal võib plahvatada hõõrdumise tagajärjel või kokku puutudes tulega. · F väga tuleohtlik · Kemikaal võib süttida kokku puutudes toatemperatuuril õhuga. · Gaasid võivad süttida toatemperatuuril. · F+ eriti tuleohtlik · Vedelikud, mille leekpunkt ja keemistemperatuur on erakordselt madalad. · O oksüdeeruv · Kemikaali reaktsioon teiste ainetega , eriti tuleohtlikega toimub eksotermiliselt. · N keskkonnale ohtlik · Kahjustab väliskeskkonda. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus · Kui kasutatakse rohkem kui üht ohusümbolit, siis · Sümbolid T ja T+ teevad sümbolid C1 Xn ja X1 kohustuslikuks · Sümbol C teeb sümbolid Xn ja X1 kohustuslikuks · Sümbol E teeb sümbolid F ja O kohustuslikuks · Tööohutusmärgid · Keelavad · Hoiatavad · Kohustavad
Kemikaal on ohtlik, kui ta oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara _ Füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu ohtlikud kemikaalid _ terviseohtlikud kemikaalid _ keskkonnaohtlikud kemikaalid eriti ohtlikud kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivset funtsiooni kahjustavad ained Ohutunnused ohtlike kemikaalide pakenditel Plahvatusohtlik E _ ained, mis võivad reageerida eksotermiliselt õhuhapnikuta, eraldades gaase, mis võivad plahvatada leegi, löögi, hõõrdumise, kuumutamise või mõne muu põhjuse tõttu Oksüdeeriv O _ ained, mis võivad kokkupuutel teiste kemikaalidega põhjustada suurel hulgal soojust eraldava reaktsiooni Tuleohtlik F Eriti tuleohtlik F+ _ F - vedelad ained, mille leekpunkt on vahemikus 21 °C 55 °C
annaabi.ee 
