Charlie Chaplin- tummfilmistaari debüüt (1913). Albert Einstein- erirelatiivsusteooria looja Sigmund Freud- neuroloog, psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria rajaja. Nobeli preemia- iga-aastane rahvusvaheline kirjandus-, füüsika-, keemia-, füsioloogia-, meditsiini- ja rahuauhind.esmakordselt anti välja 1901. aastal. Aluse pani Alfred Nobeli testament. MOOD Naised kandsid kõrgele tõstetud vöökohtadega kleite Eksootikavaimustus- kanti karusnahku ja idamaiseid pärleid, pähe pandi peapaelaga sulgesid. Maailm kahe maailmasõja vahel I ms on selge märk, et läänelik tsivilisatsioon käib alla Inimesed muutusid vabameelsetemaks. Tants tuli moodi (Tango ja charleston) Coco Chanel- üks maailma esimesi tippmoekunstnikke. Prantsuse moelooja. Autod muutusid USAs populaarseteks. Euroopas olid need liiga kallid. Jazzmuusikaajastu. Jazz Age.
Tuntuimateks heliloojateks olid või kujunesid Claude Debussy impressionistliku muusika rajaja; Arnold Schönberg; Richard Strauss jt. Teisel pool Atlandi ookeani filmikunst, mis sa küll alguse Euroopast (Pr.lt), kuid ameeriklased võtsid leiutise kiirelt üle. 1913.a astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid tegelasi Charlie Chaplin. Muudatused moes: *naised ütlesid lahti lämmatavast korsetist, ahistamise ja allasurumise sümbolist. *valitses üldine eksootikavaimustus (karusnahad, idamaised pärlid jne). Esimese maailmasõja põhjused ja algus MAAILMASÕJA PÕHJUSED Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks 20.saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel (ühel pool seisid Pr. ja Ing. ja teisel pool Saks.). Sõjale aitasid kaasa: 1)Alahinnati ohtu. 2)Sõda romantiseeriti. Kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Paljud lausa soovisid ja ootasid põnevusega. 3)Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
· Arengu vundamendiks eurooplaikud ideed ja väärtused · Kõikjale tungisid läänelikud tarbeesemed ja mood b)Ühiskonna arengut mõjutasid tööstuse areng ja linnastumine: · 1911 oli linnaelanike Inglismaal 80%, USAs 40% · Laienes arstiabi ja hariduse köttesaadavus · Elulaadis palju tänapäevast- tänavail elektrivalgus ja autod, kodudes kraanivesi, telefon ja majapidamismasinad · Esimesed pilvelõhkujad (Chicago, New York) · Moes vabaneti viktoriaanlikust kombekusest, valitses eksootikavaimustus- erksad värvid, karusnahad, pärlid c)Leidus ka pessimismi: · Linnastumisega seotud rasked elu- ja töötingimused · Tugevnes antisemitism- juudivaneulikkus · Sellele bvastukaaluks kujunes sionism- liikumine koondamaks juute Tõotatud Maale oma riigi taasrajamiseks · Keskkonna, hügieeni ja kuritegevusega seotud probleemid · Suurima reisilaeva Titanicu katastroof 1912 2.Teaduse ja tehnika revlutisooniline areng: fundamentaalsete leiutiste ja avastustega:
Kirjanduses ei avaldunud moodsad kunstivoolud nii palju kui maalikunstis. Juugendstiil- ilutsemine, asetas rõhu ilule, lüüriline kujundikeel, eripärased väänlevad ornamendid. Ekspressionism- närvilisus, subjektiivsus, dramatism, autori isiklike tundmuste ja elamuste väljendamine Tekkis filmikunst. Muusikas ei olnud enam meloodia esmatähtis, otsiti uusi kõlavärve ja väljendusvõtteid. Moes öeldi lahti korsettidest, vöökoht tõsteti kõrgele, eksootikavaimustus (karusnahad). Spordi populaarsus tõusis plahvatuslikult, olümpiamängude traditsioon tugevnes, jalgpall võeti olümpiamängude kavasse. Tähtsamad isikud Theodor Herzl - Viini ajakirjanik, sionistliku liikumise rajaja (juudid) Henry Ford - esimeste konveierite (autod liikusid liikuval tootmisliinil) käivitaja Ferdinand Zeppelin - esimene õhulaev (tsepeliin), tema õhulaev tegi esimese lennu 1900.a. Saksamaal vennad Wrightid - esimene lennuk, mis suutis lennata Guglielmo Marconi - 1895. a
Edvard Munch norrakas. Abstraktsionism ei kujutanud tegelikkust Fovism- Nt. Henri Mattise. Eesmärk mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Naivism lihtsameelne, lapselik. Nt. Henri Rousseau Kubism Rõhutati eseme vormi, kuju, taust tagasihoidlikes toonides. Nt. Pablo Picasso. Impressionism Olulised uued kõlavärvid, väljendusvõtted, mitte meloodia. Nt. Claude Debussy ampiirlik mood # 1908 kõrgele tõstetud vöökohaga kleidid, eksootikavaimustus karusnahad, peapaelad kaunistatud idamaiste pärlite ja sulega, värvide rohkus, ornamendid. Toimusid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud 1896. aastal Ateenas Panathinaikó staadionil, mida aitas reustareerida üks Kreeka rikkur. Nendel Olümpiamängudel naisi veel võistlemas ei olnud. Kokku oli 14 maa 241 sportlast võistlemas 43 alal. Hugo de Vries oli hollandi bioloog, kes rööbiti C. Corrensi ja E. von Tschermakiga taasavastas 1900. aastal G. Mendeli tööd geneetika alal
s (M. Gorki) Kunst abstraktsionism, fovism, naivism, kubism (P. Picasso) katsetused uudse helikeelega, meloodia polnud enam esikohal, otsiti uusi kõlavärve Muusika (R. Strauss) Filmikuns sündis Euroopas, kuid Ameerika võttis leiutise kiirelt üle t kadus viktorlik ajastu, riietusstiil muutus vabamaks Mood eksootikavaimustus, erksamad toonid, naiste kleidid-seelikud läksid lühemaks esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud Sport moodne jalgpall Esimene maailmasõda - I MS oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918 - Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks - Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 mln sõduri
annaabi.ee 
