''(Saarinen 1985) Kierkegaardi igasugune kõikehõlmav mõttesüsteem lähtub lõpptulemusest, tema finaliteet välistab eksistentsile olulise avatuse. Süsteem võib hõlmata vaid juba läbielatud ja kogetud, valmis fikseeritud eksistentsi, see võib käsitleda vaid möödunut. Kuid mineviku eksisteerivat üksikisikut ei ole ta kohtab oleviku siin ja just nüüd; tulevik sööstab kogu aeg tema suunas ja eksistents koosnebki sellest. (Saarinen 1985) Kierkegaardi eksistentsifilosoofia põhiküsimused: · Mil määral on inimene subjekt? · Mil määral on inimene muutumise, kellekski saamise olukorras? · Mil määral on inimene üksikisik, mil määral ta on tema ise? · Mil määral on inimene olemas? Ta ei küsi, mis on olemas ta ei loo traditsioonilist ontoloogiat. Ta ei küsi, kust me teame, mis on olemas ta ei loo traditsioonilist tunnetusteooriat. Kierkegaardi küsimus on ,,kuidas'', kuidas inimene eksisteerib
köök"). Kreutzwald: o Sümbolväljaanded seletavad talupojale meditsiinist. o ,,Kodutohter" o Kunstkeel ehk arsti keel. o Sissejuhatus inimkeha grammatikasse. o Siiski läbivaks kõrgema positsiooni tunnetamine. § Kergeusklik ja ebausklik patsient, kes ei usu ratsionalstlikku meditsiini. Vilde: o ,,Issanda tahe" o ,,On kahte liiki haigused: surmahaigused ja teised haigused". o Religioon kristlik eksistentsifilosoofia haigus kui taevaste jõudude ettemääratus Haige kui metafoor haigus on ühiskondliku surve tulem, haigus tuleneb ühiskonnast. o Särgava ,,Paised" Haigus või tõbi oluline loo või narratiivi loomisel, üldise atmosfääri loomisel. Tegelase võitlus iseendaga jms. o ,,Bob Ellerhein" o Isa jäi haigeks ja alles siis, kui asi väga hulluks läks, tuli tohter tema juurde ja isa arvamus arstidestkohe parans.
vältimatult kultuuri enese loomuse juurde, kuna igasugune kultuur peab tuginema sundusele ja tungidest lahtiütlemisele.Ühiskonnas kehtivad nõuded ja seadused varieeruvad vastavalt ajastule ja ühiskonnatüübile(näiteks kehtisid 19.saj teised kultuurinormid kui tänapäeval), tungisoovid aga, mille kultuur on väljatõrjumisele määranud, on Freudi järgi universaalsed ja muutumatud ja on immuunsed ühiskondlike ja ajalooliste muutuste suhtes. 8.Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. Garl Gustav Jung: 1906 algab Freudi ja Jungi koostöö. Freudi kelle vabade assotsiatsioonide meetod seoses unenäopiltidega oli psühhoanalüüsi arengus tähtis ja Freud arva,et unenäo paemine ülesanne on viidata patsiende kompleksidele.Jung aga arvas, et unenäo funktsioon on ulatuslikum.Vabade assotsiatsioonide vallandamise võivad võtta enda peale ka nt mediteerimine, abstraktse maali
Ja on ka kolmas, kõige sügavam plaan, mis vormistab Waltari narratiivi lummuse see on müstiline, salapärane, lõpuni sõnastamatute vihjete plaan. Ahmisin süzeed, romaani seikluslikku pealispinda ja ekslesin vaaraode, preestrite, kuningate, tapluste ja orgiate, riikide ja rahvaste ning nende kommete rägastikus, mis jäigi lõpuks tabamatuks. Nüüd, täpsemalt sellesse romaani end sisse lugedes avastan aga, kui sügavale ulatuvad eksistentsiaalse elutunnetuse juured. Õpikutes eksistentsifilosoofia hälliks peetud varase kristluse eelmänguks tuleb pidada ainujumala Atoni kummardamist poolteist tuhat aastat enne Kristuse sündi. Mulle meeldib see, et üldiselt on teos kirjutatus lihtsas ja otseses proosavormis, kuid esineb ka osaliselt luule ja retoorikavormi. Seda on tehtud just parema kirjeldamise huvides. Sõnavara on suur, kordamisi ei ole eriti kasutatud ning valik tundub olevat kaalutletult tehtud, leides kõige paremini sobiva sõna
Põhitähelepanu subjektil. Uurib subjekti ja objekti vahekorda tunnetusprotsessis, teadmiste suhet tegelikkusega, inimliku maailmatunnetuse võimalusi, teadmiste tõesuse ja usaldusväärsuse kriteeriume. Vaatleb maailma subjektiivse reaalsusena. Olev on olemas vaid selle tunnetatavuse ja tunnetatuse ulatuses. Pead tõstab KAHTLUS. Descartes. Püüdlus üha kindlama teadmise poole. 3. Eksistentsifilosoofia subjektivistlik õigusfilosoofia, saab alguse kahtlusest, kahtlus korrastatuse olemasolus, eitab loomuõiguse siduvat jõudu positiivse õiguse suhtes. Positiivne õigus on ajalik ja muudetav. Eesmärk muuta positiivne õigus paremaks. Paremuse sisulised kriteeriumid ja need on eelkõige tuletatud inimesest kui õiguse subjektist või ühiskonnast kui selliste subjektide ühendusest. Maailma reaalse olemasolu tunnustamisega kaasneb USALDUS selle suhtes.
Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika
annaabi.ee 
